Eripedagoogika kui teadusharu (0)

eripedagoogika AÜ
iseseisev töö nr 1
Eripedagoogika kui teadusharu
Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ
Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus „ Kunst “.
Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda.
Iris Adams , Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe.
Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine . Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda.
Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc.
Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint.
Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford .
Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn.
Wolf - Rüdiger Walburg . 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012)
Kokkuvõtted kahe allika kohta:
Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe.
Raamat on mõeldud praktiliseks kasutamiseks, et aidata lapsel õppida, kuidas hääldada tähti ning sõnu õigesti. Samuti on raamatus liigitatud arendatava piirkonna järgi: huuled, keel, suulagi, mälumislihaskond ning lõualiiges. Harjutused on üles ehitatud väga mängulisteks ja kaasakiskuvateks. Raamatus harjutusi mida saab sooritada nii grupis kui ka üksinda tehtavaid harjutusi, samuti on harjutusi, mida sooritatakse abivahenditega.
Iga peatüki alguses on vastavalt sellle, millist näoosa parasjagu treenima hakatakse ülevaade, millest see näoosa moodustub, loetletud on nii lihased kui närvid, näiteks millest moodustuvad huuled.
Mõnede harjutuste juures on ka illustratiivseid pilte lastes ,t kes parasjagu etteantud ülesannet sooritavad.
Pean seda raamatut väga heaks, sest see on väga arusaadavalt kirjutatud. Leian, et seda on ühtviisi hea kasutada kõigil, kes soovivad arendada kõnetehnikat, samuti erinevaid näo- ja suulihaskondi.
Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012)
Artikkel räägib kuulmisprobleemide avastamisest ja põhjustest, miks on vajalik et kuulmishäire avastataks võimalikult varakult.
Räägitakse kuulmispuudega laste õpetamisest ja nende suhtlemisvõimalustest, ehk siis kakskeelsus, kus viipekeel on neil esimeselt keeleks ja kirjakeele õpivad kurdid lapsed selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse.
Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi.
Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab.
Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood on maakonnakeskuse koolides , kus pole võimalik viipekeeletõlki saada. Ka ei rahasta riik näiteks Saaremaalt Tartusse või Tallinnasse kooli sõitva lapse kulusid . Suuremates linnades on enamasti lapse kooli-koju transport korraldatud, kuid pikemaid vahemaid sõitvate laste vanemad peavad ise selle pärast muretsema.
Suur osa kuulmispuudega lastest on võimelised heade tingimuste korral omandama korraliku hariduse, eriala ning asuma tööle.