KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Eripedagoogika osakond
Kaie Issak
ekstern
KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV
Juhendaja : Karmen Trasberg
Tartu 2012

SISUKORD

Kurtusest 3
kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis 4
kurtide õpetamise tänapäev 7
Tartu hiie kool 7
7
Tallinna heleni Kool 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

Kurtusest

Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi – kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja , raskeltkuulja, poolkuulja jms.
Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne.
Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele.
Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. Absoluutset kurtust esineb harva, enamikul on siiski säilinud reaktsioon tugevale helile.
Sotsiaalse lähenemise puhul on aga kriteeriumiks inimese enda hinnang. Oluline on see, kelleks inimene ise ennast peab, kellena identifitseerib. Siin käsitletakse kuulmispuudega inimesi keelelis -kultuurilise vähemusrühmana. Oluline on kurtide oma keele – viipekeele olemasolu. ( http://www.ead.ee/ )
Kurtuse põhjused:
Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa).
Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud:
Kaasasündinud:

• pärilikkus (5%)
  
• nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised .
  
• sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus.
  

Omandatud:

• nakkushaigused: meningiit , mumps, leetrid , tuulerõuged jm.
  
• keskkõrvapõletik
  
• peatraumad
  
• ravimite kõrvaltoime
  

Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi.
Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet.
Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt. Kurtide kogukonnal on oma kultuurilised hoiakud ja väärtushinnangud, viipekeelne folkloor , organisatsioonid, koolid ja ühine ajalookogemus.

kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis

Aastasadu on oldud arvamusel, et kurdid inimesed on rumalad, sest nad ei suutnud korralikult rääkida. Viipekeelt ei osanud keegi ja samuti ei mõistetud, et see on tõeline keel (M. Woolley 2000,8).
Esimesed andmed kurtuse ja kurtide õpetamise kohta Eestis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Need on seotud Tartu Ülikooliga (Academia Gustaviana ). Nimelt valmis siin 1645. a. professor Johannes Erici juhendamisel Laurentius Emzeliuse raamat “Disputatio physica de sensibus in genere et de auditu in specie…” (Meeltest üldiselt ja iseäranis kuulmisest…). Selles dispuudis (mõttevahetuses) leidub anatoomilis-füsioloogilisi lühiandmeid just kuulmise kohta, kuid need ei lähe kaugemale Aristotelese õpetusest.
Et kurte on Eestis 18. sajandi algul ka õpetatud, sellele viitab järgmine sündmus. 12. märtsil 1709. aastal külastas Pärnus sõjapaos olevat Tartu Ülikooli kõnekunsti ja poeetika professor Heinrich Niederhof. Ta oli Pärnu koolide üleminspektor ja samal ajal ülempastor Püha Nikolai kirikus, kus ta pidas jutlusi ka eesti keeles. Külaskäigu ajal rääkis professor üleminspektorile muu hulgas ka oma tööst kurtide õpetamisel. Professor väitis, et tal oli palju kasu olnud hollandi arsti Johann Konrad Ammani raamatust “Surdus loquens ” (“Kõnelev Kurt”). Seda raamatut peetakse esimeseks allikaks kurtide õpetamise kohta Eestis. (Kotsar, Kotsar 1997, 8-9).
E. Sokolovski
Oma aja kohta võrdlemisi edumeelne inimene oli pastor Ernst Sokolovski. Ta ei hoolitsenud ainult oma koguduse liikmete usulise külje eest, vaid püüdis kaasa aidata nii nende majandusliku kui ka haridusliku taseme tõstmisele.
Tõenäoliselt puutus pastor Sokolovski koolide inspekteerimisel ja koguduse liikmete kodudes käies kokku kurttummade lastega. Võib arvata, et nendest kokkupuutumistest ja välismaal nähtust tekkis pastor Sokolovskil mõte hakata ka Eestimaal kurttummi lapsi õpetama.
Selleks oli vaja vastavat kooli, mille asutamise küsimus otsustati jaatavalt. Algkapitali koolimaja ehitamiseks moodustas parun Krüdeneri pärandus – 1000 rubla . Sellele lisandusid veel korjandused koguduse kaudu. Koolimaja täielikuks ehitamiseks ei piisanud nendest ja puuduolev raha võeti võlgu, mis tasuti alles aastate jooksul. Koolimaja asupaigaks valiti maa-ala Vändrast väljuvate Paide ja Viljandi maanteede vahel. See maa kuulus mõisnik von Ditmarile ja tuli mõisnikult rentida (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966, 6)
1866. aastal avati pastor Ernst Sokolovski juhtimisel Vändras kurttummade kool, mille ülalpidamiseks ja “kurttummade eest hoolitsemiseks” rajati “Ehvata” seltsid Tartus (1865), Pärnus (1882), Viljandis (1890), Hallistes (1890) jm. (Kotsar, Kotsar 1997, 9).
Vändra kurttummade kool alustas õppetööd 9 õpilasega. Koolikursus kestis 7 aastat. Õppeainetest oli esimene usuõpetus. Õpetati veel aritmeetikat, grammatikat, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist ja tööõpetust. Kuna usuõpetusel oli koolis tähtis koht, siis lõppes ka koolikursus leeriga (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966, 14).

Vändra kurttummade kool
Vändra kurttummade koolis oli esimesel aastal õpilaste arv 10-15 piires. Aasta-aastalt see arv kasvas (100 aastat Eesti Kurtide Kooli 1966, 7).
1893.a. avati koolis juba neljas klassikomplekt.).
Kindlakäeline oraalne ( suuline ) õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt, domineeris Eestis kuni XX sajandi keskpaigani (R. Toom , http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis).
Hiljem võttis Sokolovski tööle õpetajaid, kes oleksid suutelised õpetama kurttummasid. Sokolovski kutsus 1865 aastal Johannes Egloni, kes oli varem töötanud Kanepi kihelkonnakoolis õpetajana. Eglon õpetas kurttummasid ligi 33 aastat. Kuna Eestis puudusid vastavad kogemused, astus Sokolovski kirjavahetusesse kuulsa Saksa kurttummade õpetajaga Hilliga. Sokolovski sai Hillilt palju vajalikke juhtnööre õppetöö korraldamise ja õppeplaani koostamise kohta. 3. oktoobril 1883.aastal leiti, et Vändra ei ole kurttummade koolile sobiv asupaik ning tehti pakkumine see üle viia kas Pärnusse või Viljandisse. Seda siiski ei tehtud enne 1924. a.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja Volmer Univer ja “Ehvata” seltsi direktoorium uue vabariigi haridusministeeriumile palve kool üle võtta oma alluvusse. Järgneski ametlik teade, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta alates 1.jaanuarist 1920. aastal Vändra kurttummade kooli riigikoolide nimekirja. Seega lõppes 31.detsembril 1919.aastal Vändra kurttummade kooli sõltuvus “Ehvata” seltsist ja ta lakkas olemast erakool (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,14).
Vändra Kurtide Kool ei olnud ainuke kurtide õpetamise kool. Kurttummade koolid olid ka Saaremaal Pühal (1893 – 1932) ja lühikest aega Võrumaal Põlvas ( 1897 – 1916). Rahapuuduse tõttu suleti 1932. aastal Saaremaal asuv Püha Kurttummadekool. (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,16).
Vändra kurttummade kool oli kõige tuntum kool kurtide õpetamiseks Eestis.
1924.aasta oli kooli ajaloos üks märkimisväärseid- toimus kooli ületoomine Vändrast Porkunisse. Koolihooneks sai loss. Loss oli küllalt suur, aga ei sobinud kooliks. See tuli kooliks kohandada .
Porkuni mõis
1930-ndate aastate Eestis oli kunagise 3 kurttummade kooli asemel üks Riigi Kurttummade Kool. Porkuni kooli lõplik avamine oli 5.jaanuaril 1925 aastal (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,15).
Porkuni Kurtide koolis jätkus suulise meetodi rakendamine. (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis).
Kool tegutses kuni 2001. aastani. Osa lapsi asus õppima Tartu Hiie Kooli, osa aga Tallinna Kurtide Kooli.
Porkunis tegutseb praegu vaimupuudega laste kool.

kurtide õpetamise tänapäev

Eestis on hetkel kurtidel noortel võimalik omandada põhiharidust ja keskharidust järgmistes erikoolides: Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, Porkuni Kool ja Narva Paju Kool.

Tartu hiie kool

1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda. Sõja-aastail toimus õppetöö katkendlikult ja lühendatud õppeaastatega. Sõjaajal sai koolimaja kannatada ning internaadihoone hävis.
1944. aastal anti kooli käsutusse neli maja Päeva tänavas. Kooli asus õppima 25 õpilast. Et kool oli maksuvaba ja tervishoiuorganid kontrollisid rangelt koolikohustuste täitmist, siis kasvas õpilaste arv. 1947 oli õpilasi juba 125. Sellega seoses tekkis üsna kiiresti ruumipuudus.
1951. aastal sai kool enda valdustesse Lille 9 hoone, kuhu jäädi 17 aastaks. Üha rohkem arenes edasi laste meditsiiniline uurimine . Kurte hakati eristama kuulmislangusega lastest.
1954. aastal nimetati kool ümber Tartu Kuulmishäiretega Laste Kool-Internaadiks. Järjest tuli juurde kõnedefektidega lapsi.
1959 . aastal muudeti nimi Tartu Kuulmishäiretega Laste Internaatkooliks.
1958. aastal hakati organiseerima uue koolikompleksi ehitamist Pöögelmanni (praegusele Hiie ) tänavale.
1968 aastal anti koolile nimeks Tartu I Eriinternaatkool ja alustati uues õppehoones tööd. Valmisid internaat, aula -võimla, õppe- ja tootmistöökojad.
Alates 1996. aastast kannab kool Tartu Hiie Kooli nime ja koolis õpib umbes 300 õpilast. Tartu Hiie Koolis kasutatakse oraalset õpetusmeetodit.

Tallinna heleni Kool

Kuni 1994. aastani tegutses praeguse Tallinna Kurtide Kooli (TKK) asukohas lasteaed - algkool “Pääsupesa”. Selles oli omaette kurtide laste rühm. Rühmas töötasid kuuljad kasvatajad -õpetajad.
Kurtide laste vanemate initsiatiivil käivitus 1994. aastal programm luua Tallinna Lasteaed-Algkool “Pääsupesa” baasil Tallinna Kurtide Kool. Perspektiivis oli anda kurtidele ka gümnaasiumiharidus ( EKLVL infobülletään 2001, 13).
1994. aastal oli Tallinna Kurtide Koolis 26 õpilast ( http://www.kurt.tln.edu.ee/struktuur.html ). Iga aastaga õpilaste arv suurenes. Osa õpilastest tulid Tartu Hiie Koolist, osa Porkuni Koolist. 2000. aastal oli tipphetk , mil Tallinna Kurtide Kool kasvas plahvatuslikult 107 õpilaseni, enamus õpilastest tulid Porkunist seoses Porkuni kooli reorganiseerimisega kooliks vaimupuudega õpilastele.
Tallinna Kurtide Kool jäi õpilastele kitsaks nii õppimis-, olme- kui ka sportimistingimuste poolest. 2002. aasta alguses hakati ehitama koolile uut korpust . 2002.a. 2.septembril avati pidulikult kooli juurdeehitus , millega avanesid suurepärased võimalused nii õppimiseks, puhkamiseks, sportimiseks, huviringides osalemiseks kui ka kooli ürituste läbiviimiseks.
Aastast 2005 kannab kool nime Tallinna Heleni Kool. Tallinna Heleni Koolis toimub õppetöö viipekeeles
Narva Paju Koolis on kurtide õpilaste klass. Õpetus toimub vene keeles.

KASUTATUD KIRJANDUS

Juta & Kaarel Kotsar, “Eesti kurtide elu ajaraamat II”, AS “Ühiselu”, lk. 67-81, Tallinn 1997

Porkuni Kurtide Laste Internaatkooli almanahh “100 aastat Eesti Kurtide Kooli”,1966

Maggie Woolley, “Elu kurdina ”, Koolibri, lk. 8, Tallinn 2000

Interneti koduleheküljed:
http://www.ead.ee/
http://www.eklvl.ee
http://www.hiie.tartu.ee/
http://helen.edu.ee/


LISA
Kuidas käituda suheldes kurdiga

Kurt inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind.

Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis, kui ta sulle otsa vaatab.

Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates.

Esmalt ütle sõnum ja siis näita.

Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Rääkida võid tavalise hääletooniga.

Kui sa oled temast veidi eemal, näeb kurt sinu nägu tervikuna paremini ja mõistab sind ka paremini.

Kui sul on rääkides midagi suus (suits, näts), siis ei saa kurt sinu kõnest aru.

Miimikata ja liigutusteta jutt võib kurdi jaoks igavana tunduda. Suhtlemisel kurdiga kasuta võimalikult palju viipeid, liigutusi ja miimikat.

Kui vuntsid ja habe katavad suud , on kurdil raske huultelt lugeda.

Kui valgus langeb sinu selja tagant, ei näe kurt sinu nägu ja ta ei mõista, mida sa talle öelda tahad . Kurt saab sinust hästi aru, kui valgus langeb sinu näole eest.

Kui sa kurdiga rääkides ei ava oma suud piisavalt, on tal sinust raske õigesti aru saada. Räägi selgelt ja lihtsamate lausetega. Ära kiirusta.

Kui rääkimisega päris hätta jääd, siis kirjuta.

Kuna kurtide sõnavara on väiksem kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste . Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad mõisted, võõrsõnad jms.

Kui teie hulgas on kurt inimene, ärge jätke teda üksi vaid seetõttu, et ta ei kuule.

Kutsuge ta endi hulka ja te saate teada, et kurdid on väga huvitavad inimesed.

Kui te olete mitmekesi ja teie hulgas on kurt inimene, siis püüdke rääkida ükshaaval. Kurt loeb kõnet teie huultelt. Kõiki korraga on tal raske jälgida.

Eesti kurtide omavaheline suhtlemiskeel on eesti viipekeel . See on väga väljendusrikas, emotsionaalne ja ilus keel.

Igal kuuljal on võimalik eesti viipekeel ära õppida. Selleks on vaja minna viipekeele kursustele ja leida endale sõpru kurtide hulgast. Te täiendate teineteist oma kultuuriga .

Kurdid loevad hästi huultelt ja enamik nendest suudab ka ise rääkida. Sõna „kurttumm“ ei ole seepärast õige kasutada. Esialgu võib kurdi hääl sulle kummalisena tunduda ja tema kõnegi võib olla raskesti arusaadav. Pidevalt kurdiga suheldes sa harjud tema hääle ja kõnega.
Allikas: Laumets, Jüri. 1995. Ma olen kurt, saame sõpradeks. Eesti Puuetega Inimeste Koda. Tallinn.