KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV (0)

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Kakskeelne vs oraalõppe meetod

õpetatakse teise keelena ehk Avõõrkeelena, B võõrkeeles on inglise keel ÕPPETÖÖ ... Toimub viipekeeles ja eesti keeles: teadmisi seletab õpetaja viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE

Õpetamine

21

docx

Portfoolio kuulmispuudest

Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast.  Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem

Rahvakultuur

9

pdf

Liitpuue

Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada

Meditsiin

4

doc

Vaatluspraktika iseseisev töö nr 7

ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele ­ füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele ­ vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsiali

Vaatluspraktika

3

doc

Kuidas suhelda kurdiga (infovoldik)

kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind. piisavalt, on tal sinust raske õigesti aru saada. Räägi selgelt ja lihtsamate lausetega. Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis. Ära kiirusta. Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Kui rääkimisega päris hätta jääd, siis kirjuta. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates. Kuna kurtide sõnavara on väiksem kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti Esmalt ütle sõnum ja siis näita. lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste. Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad Rääkida võid tavalise hääletooniga. mõisted, võõrsõnad jms.

Kõrvahaigused

7

doc

Kõrv

Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!" Tugevad helid, eriti kui nad on võimendatud kuuldeaparaadis, võivad inimesele olla valulikud. Karjumine teeb öeldu mõistmise tunduvalt raskemaks, sest helid saavad rohkem moonutatud ja tekitavad valu. 2.  Kuulmispuuete klassifikatsioonid Erinevatel andmetel elab Eestis umbes 1500-2000 kurti (sündinud kurdina või varakurdistunud), s.o ligikaudu 0,1% elanikkonnast.

Bioloogia

3

doc

Kuulmispuudega lapsed

keskenduma ja tunduvalt rohkem psüühilist energiat kulutama, et saada teadmisi ja oskusi. Seeõttu on kuulmispuudega olla mitmes mõttes väsitav ja psüühiliselt kurnav. Kurtidel lastel on vaja palju mänguasju, et nad tunneksid asjade vastu huvi ja oleksid erksad. Eredavärvilised mänguasjad on kõige paremad. Neil peaks olema palju osi, mida katsuda. Kasulikud on ka mänguasjad, mis liiguvad, põlema süttivad ja häält teevad, kui kurt laps häält teeb. See aitab kurdil lapsel aru saada, millal tema häält teeb. Kuna kuulmishälbega arengupuudelapsi on üsna vähe, on vaja õppimisvõimalus tsentraliseerida. Mõned lapsed käivad erikoolis, kus kõik lapsed on kuulmispuudega. Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis

Sotsiaalteadused

19

doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Õpetajate enda hinnangul eelistaksid nad oma klassis näha pigem õpiraskustega kui meelepuudega õpilasi (Plado, 1997). Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis" (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000). Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis

Haridusteaduskond

Meedia

Kommentaarid (0)