Kuulmispuudega lapsed (0)

Kuulmispuudega lapsed
Katrina Viirma
Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist.
Kuulmispuude liigitus:
Kerge kuulmiskahjustus – kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud.
Keskmise raskusega kuulmiskahjustus – kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu.
Raske kuulmispuue ja kurtus – kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub.
Kuulmiskahjustuste põhjused lastel:

Pärilikkus

Üsasisesed nakkushaigused

Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid

Nakkushaigused

Ototoksilised ained

Koljutrauma

Keskkõrvapõletik
On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad . Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva.
Kuuldeaparaadid võimendavad helisid . Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike . Signaalid edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse, tekib sellest heliaisting. Näiteks kannab üks väike 7. Aastane kurdina sündinud tüdruk, Kristi Artov sisekõrva implantaati, mille ta sai tänu heategijate annetusele. Ta võttis aparaadi kohe omaks. Ta ajab juttu ja loeb, nagu teisedki tema vanused, ning ta alustab sügisel kooliteed tavakoolis.
Loomulik tee keele juurde on raske kuulmispuudega lapsele suuremal või vähemal määral suletud. Kuulmispuudega laste peamine probleem on napp sõnavara ja vähesed mõisted. Kõne- ja lugemisõpetus peaks algama võimalikult vara, et mahajäämust tasa teha. Tähtis on suunata treening juba varakult nii, et harjutatakse rütmitunnet ja arusaamist vibratsioonist, võimet suult lugeda, nägemist kasutada jne. Otsustava tähtsusega on see, et laps õpiks juba pisikesena ära viipekeele . Kurtidel lastel on keele arenemine väga pikaajaline protsess, mis nõuab asjatundlikkust, vastutust ja kannatlikkust kõigilt, kes keele õpetamisega tegelevad.
Kurtidel lastel võib olla raske suhtlema õppida. Ent viipekeele, kuuldeaparaatide ja huultelt lugemisel abil võivad kuulmispuudega lapsed niisama hästi suhtlema õppida kui teisedki. Alates varajasest lapsepõlvest peaks kuulmispuudega laps saama olla koos samaealiste kuuljatega, sest kui laps saab julgustust ja toetust, võib ta kuuljatega koos olles tunda end turvaliselt ning nii suureneb tema eneseusk . See pehmendab kontakteerumisraskusi ja kõrvaldab vastastikused eelarvamused . Et koosolemine oleks parem, peaksid kuuljad lapsed õppima ära viipekeele. Viipekeele peaksid kindlasti ära õppima ka kuuljad vanemad, kelle peres kuulmispuudega laps kasvab. Kuulmispuudega laps peab normaalse kuulmisega inimestest rohkem keskenduma ja tunduvalt rohkem psüühilist energiat kulutama, et saada teadmisi ja oskusi. Seeõttu on kuulmispuudega olla mitmes mõttes väsitav ja psüühiliselt kurnav.
Kurtidel lastel on vaja palju mänguasju, et nad tunneksid asjade vastu huvi ja oleksid erksad. Eredavärvilised mänguasjad on kõige paremad. Neil peaks olema palju osi, mida katsuda. Kasulikud on ka mänguasjad, mis liiguvad, põlema süttivad ja häält teevad, kui kurt laps häält teeb. See aitab kurdil lapsel aru saada, millal tema häält teeb.
Kuna kuulmishälbega arengupuudelapsi on üsna vähe, on vaja õppimisvõimalus tsentraliseerida. Mõned lapsed käivad erikoolis, kus kõik lapsed on kuulmispuudega. Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis. Tavakoolis peaks õpetajatel olema vastav koolitus. Ka lasteaedasid on nii tava- kui ka erilasteaedasid. Erilasteaias saab laps käia iga päev logopeedi tunnis ning kasvatajad on eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus . Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik . Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini.
Kasutatud kirjandus
Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri
Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil
http://www.eklvl.ee/?id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb
Müil, E., (2009) Meie kurdid lapsed. Külastatud 08.11.2010, aadressil http://www.kliinikum.ee/attachments/114_meie_kurdid_lapsed.pdf
Helen , (2007). Kurdina sündinud tütre ema Anne: «Kui kodus isaga hüüdma ja koputama hakkasime, selgus, et ta ei kuule midagi!» Külastatud 13.11.2010, aadressil http://www.naisteleht.ee/node/2837
Küsimused

Kuidas liigitatakse kuulmispuuded?

Mis võivad tekitada lastel kuulmiskahjustusi?

Milliste abivahenditega on võimalik aidata kuulmispuudega last?

Mida tuleks selleks teha, et kuulmispuudega laps õpiks sama hästi suhtlema kui teised temavanused?

Miks ja milliseid mänguasju on kurtidel lastel vaja?

Milliseid võimalusi on kuulmispuudega lapsel hariduseks?