Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria põllumajanduse alused - 12 õppematerjali

Põllumajandus >> Põllumajanduse alused
0
rar

Põllumajanduse alused

Materjalid koramisküsimuste vastused...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
255 allalaadimist
2
odt

Põllumajanduse alused 2 arvestustöö küsimused-vastused

Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstrak...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist
4
doc

Põllumajanduse ajaloo seminari ettekanne - Majanduskriis, Eesti aastatel 1929-1933

Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses ­ vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Aktsiahindade järsk kukkumine New Yorgi börsil. Ameer...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
102 allalaadimist
3
docx

Põllumajandus alused

Põllumajandus alused Maa viljelus on agroökosüsteemis toimuvate taimekasvatustegurite looduskeskne tarbimine Maaviljelussüsteem hõlmab agrotehnilisi melioratiivsid ja orgaanilisi abivahendeid Agrotehnika põhiülesandeks on kultuuriliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvatusteguritega s.o. kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimidé kompleksne reguleerimine. Agrosüsteemi iseloomustab: 1. Selle suur avastus- saagi eemaldamine, väetamine 2. Iseregulatsiooni nõrkus- kooslusi mõjutatatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. Süsteemsus- viljelus tehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutumine võib mõjutada kogu tehnoloogiliste kompleksde efektiivsust Ratsionaalne maaviljelussüsteem Tavasüsteem, Integreeritudsüsteem ja ökoloogiline süsteem Tavasüsteem- tootmis viis, mida iseloomustab rohke ostutoodete( nagu väetised ja pestitsiidid) ja...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
103 allalaadimist
0
rar

Põllumajandus alused

Erinevaid materjale põllumajandus aluste kohta...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
31 allalaadimist
14
docx

Põllumajandus alused II kordamine kontrolltööks eksamiks

Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatu...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljel...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
268 allalaadimist
10
doc

Õkoloogia - referaat

TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte mingilgi moel keskkonnale kahjulik. Traditsiooniline energiatootmine tähendab aga fossiilsete kütuste põletamist või tuum...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
15
docx

Põllumajandus aluste test

Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatu...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
222 allalaadimist
11
doc

Põllumajandusökonoomika kursusetöö

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasut...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
185 allalaadimist
30
doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

 Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa valminud munarakke jääb seemenduse korral viljastamata ja osa idulasi ning looteid hukkub prenataalses arengustaadiumis. Primaarne viljakus näitab ainult, millisel määral võiks järglasi tekkida emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8­kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massi­iibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik esimest pesakonda suurendada kuni 3 põrsa võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted. Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise puhkeaja pikkusest. Viimase optimaalseks pikkuseks peetakse 5 nädalat (4–6). Liiga lühike puhkeaeg põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust. Viimane on omakorda tingitud nii endogeensetest teguritest (geneetiline eelsoodumus, emaka mahutavus, platsentaarpinna ulatus) kui ka eksogeensetest teguritest (söötmine, pidamine, nakkushaigused). Neist kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegimiste järgnevus ehk nende aastasagedus. Põrsaid kahekuustena võõrutades poegib emis 2 korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5­nädalaselt saab emiselt arvestuslikult 2,3 pesakonda aastas, teisisõnu iga kahe aastaga saame ühe lisapesakonna. Põrsaste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast. Üle 12­põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei tõsta, sest nendes on 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv (võõrutatud põrsaste arv) tavaliselt väiksem kui 12­põrsalistes pesakondades. Nii ei suuda siga ära kasutada oma absoluutset viljakust, mille mõõdupuuks on ühe inna kestel ovaaridest vabanevad 8–18 (hiina sigadel maks. üle 40) munarakku. Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Vanadel emistel sünnib samut...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
36 allalaadimist
11
doc

Tera- ja kaunviljad

210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. ­ septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
7 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun