Tanja live kontsert Kaheksandal aprillil külastasin Tanja kontserti, mis toimus Tallinnas klubis Prive. Tegu ei olnud tavalise klubi peoga, vaid konkreetse kontsertiga. Tanja Mihhailova on 32- aastane vene rahvusest artist, kes laulab peamiselt poplaule. Ta on kasvanud üles Eestis ning siin õppinud. Ta on esindanud Eestit eurovisioonil ning võtnud osa ka paljudest muusikalidest. Muusikaga on ta tegelenud juba lapsepõlvest saadik. Tanja tahtis õppima asuda muusikakooli, kuid teda ei võetud vastu, sest puudus õpetajate arvates muusikaline kuulamine. Kõigele vaatamata on Tanjast kujunenud üks Eesti edukamaid artiste. Kontsert toimus Tallinna vanalinnas ning kuulajaid oli kokku tulnud palju. Tanja astus ise lavale kell üks öösel, kuid uksed avati juba pool tundi enne südaööd. Klubi on väike ning rahvast oli kohale tulnud palju, selletõttu ei saanud ka kontserti väga hästi nautida. Kohati
Ta hakkas lahkuma, kuid keeras järsult ümber ning võttis tüdruku jõuga endale. Hiljem lahkus ruttu, jättes endast maha nutva Sasa. Kui pererahvas koju tuli, ütles edasi teate ning ettekäände, et kooris sibulaid, selle pärast on silmad punased. Tüdruk jäi magama, lootuses, et Adam Adamõt.s tuleb veel kord neile külla. Lõunalauas aga selgus, et mees oli sõitnud Moskvasse ja käis ainult selle pärast, et jumalaga jätta. Tanja Tanja oli toatüdruk, kes oli 17 aastat vana. Temaga juhtus ühel sügisööl midagi ootamatut, millest üle saamiseks ta paar päeva nuttis ning seejärel veendus, et see oli õnn, mis tuli ning too mees sai temale üha kallimaks ja armsamaks. Mees oli Kazakovade pool külas, kus tüdruk töötas. Mees oli teda kohe silmanud ning tüdruk hakkas talle meeldima. Neil tekkis salajane suhe ning ööd veedeti koos, üksteise läheduses
baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad, et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata oma kurbusest ja igatsusest, et Onegin ei huvitu siirast armastusest ja õnnelikust suhtest, mida ootas Tanja. Ta läks eluga edasi ja leidis oma eluarmastuse. Ära taha teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse – võib nüüd öelda Onegini kohta, kui ta tagasi tuli. Toimus nn rollide vahetus. Kui ennem lootis Onegin, et kui ta naaseb leiab ta eest teda endiselt ihaldav ja armastav Tanja.
Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub.
päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga.
„Minu jõulukontsert“ 27. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas Tanja Mihhailova ja Mikk Saare „Meie jõulud“ kontserdit. Kontserdi valisin sellepärast, et olen igal aastal käinud kuskil kontserdil jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest
Kontserdi retsensatsioon ABBA Käisin vaatamas ABBA kontsert-tantsuetendust 18. september 2011. Etendus toimus teatris Vanemuine. Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin.
Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( homoseksuaal Luis Alberto Molina ) ja Koit Toome ( revolutsionäär Valentin Arregui Paz ). Lisaks esinesid ka Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobsn ja paljud teised minule mitte väga tuntud näitlejad. Etenduses osalesid ka Vanemuine sümfooniaorkester ja meeskoor. Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea. Kui hinnata näitlejate tööd, siis lauljad suutsid ilusti oma osi usutavalt välja mängida
Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat- Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-
tagasitõmbumisest kergemeelse lõbutsemise mittepoliitilisse sfääri saab ,,tants vulkaanil". Sest ,,homne päev"- natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Osades: Konferansjee- Hannes Kaljujärv Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea
Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklik arvamus on, et Koit Toome ja Lauri Liiv mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositumaks näitlejaks oli aga Tanja Mihhailova, kes mängis Aurorat, Ämbliknaist. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige ilusat lauluhäält. Lavakunstnik oli Walter Perdacher Austriast oli enda tööga väga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli keerulisi kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse väga hästi. Valgustus oli suhteliselt tagasihoidlik, ilma eriefektideta. Muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm
Siinkohal arvan, et Jevgeni kiindus neiusse, kuid ei suutnud seda näidata, sest ei vaevunud välja tulema linnas külge jäänud pealiskaudsest olekust. Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm, mida Tatjana talle pakkus, midagi võõrast ja harjumatut. Mees oli teinud vea, mida ta hiljem kahetsema asus. Tatjana Larina, veel teismeliseeas tütarlaps, oli vaikne mõisapreili. Oneginit kohates armus ta. Noor neiu valas mehe pärast lõputuid pisaraid, kuid arm oli ühepoolne. Tanja kirjutas Jevgenile kirja, milles avaldas kõik oma tunded, kuid vastust ei tulnud ja neiu süda murdus. Veidi lapsemeelne ja naiivne oli ta, uskudes tõelisesse armastusse, ning ei näinud, et Onegin polnud talle vääriline kallim. Kannatuste rada näis pikk, kuid mõne aasta pärast leidis Tatjana rikka kindrali, kes oli valmis talle kinkima oma südame. Neiu ei teadnud, et Onegin oli valmis teda armastama. Pärast veedetud aastaid lõunas, sai Jevgeni Onegin aru tehtud veast ning soovis
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja
mõisas. Vähemalt mõneks ajaks. Onegin oli pealtnäha elurõõmus meesterahvas, kuid uskuda võib, et tugeva iseloomu all oli peidus üks õnnetu inimloom. Nimelt hakkas lõpuks mõistma seda, et ehk on ta oma zansid maha mänginud näiteks pere loomisega, tal polnud selleks aega, sest päevagraafik oli nii tihedalt sisustatud nö. eneselõbustamisega. Kinnisideeks olid kaunid neiud, pigistas silmad kinni, kui kes teab, ehk ta tulevane abikaasa Tanja teda endale soovis. Selle asemel kiusas Lenskit ja tegi ta lolliks Tanjale pühendatud nimepäeva peol, kus flirtis terve öö tolle naise Olgaga. Tänu sellele suutis Puskin nii endale, kui ka Lenski lähedastele kurbust valmistada, Lenski sai duellil surma. Puskin vajus depressiooni ja põgenes maailmasse reisima. Kui naases, leidis eest Tanja, kes oli juba kinni teise mehe poolt ja nägi parem välja, kui kunagi varem. Oneginil tekkisid igasugused mõtted pähe ja
voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb Jevgeni Onegini intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana Olga-blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli II Lühikokkuvõte(lühem: Puskini Jevgeni Onegin räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud
Teda kutsutakse seal kahe südamega tüdrukuks. Selle nime panid talle artstid ja õed, kuna tüdruk joonistas tihti kahte südant, ühte valget ja teist musta. Ta rääkis: ,,Must süda kardab valge südame verd" see oli tüdruku põhjuseks, miks ta ennast lõikus. Ta oli väga üksik, ema tal töötas kruiisilaeval ning seepärast oli tihti ära kodust. Isa asemel oli Tanjal kasuisa. Teose lõpus tuli aga välja, et Tanja poiss abiellus just. Arvan, et see oligi kõige mõjuvamaks põhjuseks, miks tüdruk hullumajja pandi, sest inimene, keda ta armastas abiellus. Johanna tema oli ka üks ,,haigetest", keda dr Paapuu ravis. Ka tema oli sattunud hullumajja oma armuloo pärast. Ta süda oli röövitud ta kolleegi (intstituudis õpetaja) Franki poolt, kes oli jällegi abielus. Ka Frankile meeldis Johanna, kuna ta pööras talle
* 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula) * 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema)
Lapsed naudivadreisi, mis läbis 6 tuhat kilomeetrit. Nad asusid elama Guljajevka külla, Mira 9. Nende ettekujutus elektrita, masinateta ja rahata ökokülast ei vastanud tõele. Elekter oli kasutusel. Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla? Maja on must ja tarvis palju koristada. Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa elada. Majas on ka naabrid Tanja ja Misa. Nad näitavad, kuidas teha peenraid, sest siin peab iga pere endale talvevarud kasvatama.Vissarionlased on taimetoitlased. Tanja ja Misa on lastele teised vanemad ning nad on pidevalt naabrite juures. Vissarionlastele on lapsed kõige tähtsamad ja sageli lükatakse teised tööd edasi, et tegeleda laste heaolu loomisega jne. Siberi talv on päris talv ja suvi päris suvi. Aga kevad on jälle põrgu eeskoda; sääsed tahaksid luuni paljaks järada
vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, Tanja Mihhailova ja Gerli Padari kõrval astuvad teiste hulgas lavale Robert Annus või Juss Haasma, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Eva Püssa või Silvi Vrait, Markus Luik või Simo Breede. ,,Uusi nähtusi muidugi oli, kas või ülevõimendatud hõbeläikeline eesriide, kostüümide ja lavakujunduse sära või haakristi sümboolika eriline rõhutamine. Eriliseks pean ka pöördlava efektset
Tatjana teatab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Tegelaste iseloomustus Filipjevna-njanja, vana Olga-blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam,Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm, Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli
Lp. Jevgeni Onegin Pöördun Teie poole suure austusega, et Te jätsite Tatjana kirja ainult enda teada. Suhtun Teisse nüüd lugupidamisega, aga minu kallis Tanja on sügavalt pettunud ja murdunud. Miks Te ometi talle nii karmilt ütlesite, et ei soovi temaga ühist elu. Tatjana käitus ilmselt valesti, et Teile kirjutas. Selline teguviis pole kohane ühele tütarlapsela, aga Te teate, et ta on veidi omaette hoidev ja unelev neiu. Loodan, et mõistate teda.Mõelge ometi sügavalt järele. Tatjana on tark ja väga korralik naine ning temast saaks kindlasti suurepärane abikaasa teiesugusele mehele.
Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda
Kuressaare Gümnaasium HAMLETI MONOLOOGIL PÕHINEV NÄITEMÄNG Nimi: Ann Hansen Klass: 10A Kuressaare 2015 TEGELASED: Ema Nastja Isa Väino Poeg Rolf Tütar Tanja Vanaema Meiu Perekond istub peale pikka ja väsitavat päeva koos õhtusöögi lauda. Näod mornid mingi meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga valmistatud seapraad, millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse. Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust söögipalvet. ISA: (Rahulikult)Olla või mitte olla- see on küsimus. EMA: (Sujuvalt) Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu...
läheks teine kordki samalaadset muusikali vaatama. Kuna olin näinud filmi "Ooperifantoom" siis lugu iseenesest väga võõras ei olnud. Kohati kurb kuid üsnagi kaasahaarav. Osades: kultuuriminister Fantoom Priit Kiigemägi Chalice Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo Hanna-Liina Võsa Fleure Gerard Carriere Meribel Müürsepp Tõnis Mägi Florence krahv de Chandon Tanja Mihhailova Mikk Saar noor Erik La Carlotta Heldur Harry Põlda Kaire Vilgats ooperidiiva Alain Cholet Anneli Pilpak Andrus Vaarik Peale osatäitjate tegid kaasa inspektor Ledoux veel suur muusikakoor, tantsijad Egon Nuter ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Jean-Claude Peeter Veltmann
mõned asjad puudutasid ka mind, mida võiks muuta. Peale I vaatust oli söögipaus. Üle hoone olid pandud sponsorite lauad, kus olid väikesed viktoriinid ja auhinnad. Teiseks üldteemaks oli "Põrgu". Selle teema kohta rääkis korvpallitreener Andres Sõber, kes kahjuks ise ei olnud kohal, kuna oli võistlustel, aga meie arenenud tehnika aitas tal kohal olla läbi ekraanipildi. Veel rääkisid selle teema kohta muusik ja helide looja Lea Dali Lion(endise nimega Lea Liitmaa) ja eurolaulik Tanja Mihailova. Räägiti teemadel- Kuhu jäid inimesed minu kõrvalt kui ma olin peaaegu kokku varisemas? Millised emotsioonid valktsesid mind kui ma olin kahe vastaspoole vahel? Kui raske on raske? jne... Oli jälle väga huvitav teema ja oli, mida kõrvataha jätta. Kolmandaks vaatuseks oli üldteema "Maa", ning selle teema kohta kõnelesid Acro Yoga Eesti esivedajad Kalev Külaase ja Kristel Talvistu, ning Eesti rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent ja kunstiline juht Hirvo Surva
Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa
mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok.
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor
Ükski inimene ei saa olla oma eluga rahul, kui tal ei ole ühtegi sõpra või sugulast, kes temast hooliks. Saab elada ilma rahahunnikuteta, uute riieteta, teleka ja arvutita, aga täiesti üksikuna elada ei saa. Inimesed on arad, vaid vähesed julgevad öelda välja seda, mida mõtlevad ning mõnikord jääbki armastus mõne välja ütlemata sõna taha. ,,Jevgeni Onegini" Tatjana ei taha olla õnnetu ning kirjutab oma tunded paberile. See ei ole küll tollel ajastul tavapärane, kuid Tanja otsustab erineda ning kui Oneginil oleks rohkem aru peas olnud, siis oleks nad mõlemad õnnelikuks saanud. Igaühe jaoks on õnn erinev, Mõnele tähendab see armastust, teisele vaba olemist. Aga kõige tähtsam on see, et võimaluse saaamisel ei tohi seda käest lasta, sest hiljem kahetseda on palju hullem. Elatakse vaid korra ning keegi ei tea, millal on liiga hilja enne kui see aeg on käes.
Tagasi Paradiisis 1 & 2 (Kollane Allveelaev G) Jaak Joala (Melodija, 1986) Las jääda kõik, mis hea, volume 1 (1996) Las jääda kõik, mis hea, volume 2 (1996) Jaak Joala laulude Galakontsert (2008) Tuntumad lood "Naer" "Suveöö" "Suvi" "Öö Chicagos" "Besame Mucho" "Üksinda" "Maria-Louisa" "Unistuste jõel" "Naerata" "Mu südames sa elad" Pedagoogina 90-ndate alguses asus Joala Eestis õpetama noori lauljaid, kolme-nelja aasta jooksul jõudsid tema juures tudeerida Tanja Izotova, Evelin Samuel, Janika Sillamaa, Ivo Vanem ja teised. Tema sõna maksab ka oluliselt nii Koit Toome kui Tanel Padari, Kadi Toomi, Lea Teemetsa ja Maiann Kärmase repertuaarivalikul. Jaak Joala "Suveöö" https://www.youtube.com/watch?v=sr5hyBlh1dM
Viimaks jagavad nad omavahel saladusi, millest ka vangla juhtkond oleks huvitatud. Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Lavastaja: Roman Hovenbitzer(Saksamaa). Negatiivsed ja positiivsed küljed Muusikali külastades sain suure elamuse osaliseks ja olen siiani väga positiivselt meelestatud
serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja.
Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. "Eesti Draamateatri lavale astusin esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa" meenutab Ever. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa - Tatjanat. Keskkooli lõpetas ta 1950. aastal. Peale keskkooli oli tal õppida Tartus arstiks. Sõbrad aga meelitasid teda astuma Moskvasse GITIS- e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. Peale lõpetamist 1953. aastal asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle
1Sissejuhatus I kursuse toimub ajavahemikus 26.04.2010-06.06.2010 Jevnika Samofalova Tallinna Teeninduskooli õpilane,sooritan erialase praktika Mereakadeemia köök mis asub Mustakivi 25. Mereakadeemia oli lahti E-P 07-20 .Kliendid olid õpilased,kooli töötajad,külalised. Ruume oli väha palju ja erinevaid . Praktika juhendajaks oli: Inna Ridal peakokk ja veel üks oli kokk Galina Matajon ,kokkaabiline Tanja ,ja ka palju teiseid Inna nõudepesija,Ljuda,kondiiter Diana . Praktikandid : Jevnika,Maritta,Rändi,Rasmus,Ivalo.Praktika sooritamiseks valisin selle asutuse, kuna sellest ettevõttes oli olemas kõik see, mida minu eriala õppides peaks teadma ja seeoli kodu ligidal. Etteantud praktika eesmärgid ja ülesanded on järgmised:Ettevõttega tutvumine, töökaitsealane juhendamine ettevottes ja töökohal,köögi ettevalmistus ja
välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise
Ilmumisaasta: 2013 Toimetaja: Anu Merila Trükk: Petrone print Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare Honshu kagupoolses osas,Kanto regioonis). 35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E Tegevusaeg: Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: Sho on jaapanlane, kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on ka õpilane, tema on pärit Sri Lankalt. Hiroshi oli samuti nendega kõigi teistega lihtsalt koolis, kuid temast ei räägitud palju. Maarja veetis pooled õhtud nädalas oma parimate sõprade seltsis, kelleks olid Hetti, Sho, Dush ja vahel ka Abhay ja Tanya. Kuna kõik ta sõbrad ja üleüldiselt kõik, kellega ta suhtles olid õpilased, kes olid Tokyos lihtsalt haridust omandamas ja teistsugust kultuuri õppimas, siis
samal põhjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ita omandas ,,kohaliku keelt" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Eesti Draamateatri lavale astus ta esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa Tatjanat. 1950. aastal lõpetas ta keskkooli. Esialgu oli tal plaan minna Tartusse ja õppida arstiks. Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953. aastal pärast lõpetamist asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios ja kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema
tema traagika, et ta ei saavutanud oma omakasupüüdlikke eesmärke. 7) Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin'' Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana Olga - blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm 10 Tatjana= Tanja - kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli Lühikokkuvõte: Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel,
1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Pärast seda, kui Repin tuli 1878. aastal tagasi Peterburi, sai temast peredviznikute juhtfiguur. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise juurde, tolleaegse Peterburi linna
Pikkamööda saavad need kaks täiesti erinevat meest lähedasteks. Viimaks jagavad nad omavahel saladusi, millest ka vangla juhtkond oleks huvitatud. Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. ,,Ämbliknaise suudluse" lavastas Vanemuises Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Esietendus oli teatri suures majas 31. oktoobril 2009. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Fame Muusikali ,,Fame ,, autorid on David de Silva ja Jose Fernandez, helilooja Steve Margoshes ning laulutekstid on kirjutanud Jacques Levy. "Fame" on pärast oma esietendust 1988. aastal kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aasta samanimelist muusikafilmi, kust on pärit ka muusikali Oscariga pärjatud nimilaul.
Halva nähtavuse, lumerohkuse, laviiniohu ja tuuleiilide tõttu tuli alpialade võistlusi pidevalt edasi lükata ja kogu olümpiaprogramm lendas uppi. Lumesaju ja vahelduva vihmaga olid hädas ka murdmaa- ja laskesuusatajad. Teiseks kutsumata külaliseks oli aastakümne rängim gripiepideemia Jaapanis. Kõige rohkem kannatasid tõve käes Rootsi ja Saksamaa esindused. Nii pidid Saksa kiiruisutajad Ulrike Adeberg ja Heike Warnicke osa distantse vahele jätma, iluuisutaja Tanja Szewchenko aga oli sunnitud koju sõitma koguni võistlemata. Rootsi esindajatel oli vahepeal muret, et üldse kedagi murdmaarajale saata. Poolhaigetena võistlesid veel paljude teiste riikide sportlased. Õnneks ei seganud gripp oluliselt Eesti olümplasi. SYDNEY 2000 Olümpiamaskotid: kookaburra lind Olly, kelle nimi tuleb sõnast "Olympic", nokkloom Syd, kelle nimi tuleb sõnast "Sydney" ja sipelgasiil Millie, kelle nimi tuleb sõnast "millennium".
Ka dokumentide olemasolu korral peab välismaal omandatud kvalifikatsiooni tunnustama (ENIC/NARIC) 3 soovitust, millega esmalt võiks arvestada: 1) Usalduse tekitamine – panusta sinna. 2) Anna ülevaade nõustamisprotsessist ja rollidest. 3) Ole teadlik kultuuride erinevustest ja nõustamisel loominguline kui vaja. Ülesanne 3. Praktiline töö. Teise kultuuritaustaga klientide nõustamine karjääri teemadel (5 tundi). Tähtaeg: 19.01.2020 Tanja Dibou miniloengut teemal "Nõustamise protsess" – I etapis – tutvumine (kas on nt keelebarjäär). Suurbritanni elaniku nõustamise protsessi üldine ülevaade ja analüüs Nõustasin Skype vahendusel noormeest (Matthew), kes soovib Inglismaalt Eestisse tööle tulla. Nõustamine toimus noormehe emakeeles ehk inglise keeles. Kuna tegemist ei olnud päris võõra inimesega, vaid mulle tuttava isiku elukaaslasega, siis ei olnud meie kohtumine
4.99 Aaron Smayling Quebec Quebec 60 Karl Brown Quebec Quebec 1.99 Sung Shariari Saskachewan Prarie 6.75 Craig Carroll Ontario Ontario 6.19 Lela Donovan British Columbia West 19.99 Lela Donovan British Columbia West 5.41 Lela Donovan British Columbia West 5.57 Nicole Brennan Alberta West 6.72 Tanja Norvell Manitoba Prarie 6.5 Harold Dahlen Alberta West 1.99 Emily Grady British Columbia West 1.34 Emily Grady British Columbia West 54.74 Sally Matthias Nova Scotia Atlantic 69.64 Sally Matthias Nova Scotia Atlantic 5.74 Lena Creighton Ontario Ontario 3.3 Lena Creighton Ontario Ontario 10.12 Mitch Willingham Saskachewan Prarie 16
kooliealiste nooremale astmele. 1. Võlusõna- kuidas öelda „palun anna“(lugu poisist, kes tahtis õe värve, vennaga paadiga sõitma minna ja vanaema käest porgandit, aga ei osanud ilusti küsida) 2. Mis on parem?- kuidas rääkida tõtt, mitte valetada(kolmest poisist, kes jäid kojuminekuga hiljaks? 3. Paha- lugu sellest kuidas kaks poissi vaatasid pealt koera haukumist kassi peale, ega võtnud midagi ette. 4. Ühes majas- kuidas vanja, Tanja koer Barbos, part Ustinja ja kanapoeg Boska igavusest üksteisele haiget tegid järgemööda, vabandades ennas, et „on minust rumalamaid“... 5. Kelle oma?- lugu sellest, kuidas kaks poissi vaidlesid, kumma oma on koer. Kuni ühel hetkel kargas metsavahi koer Mustule kallale...Vanja jooksis puu otsa, aga Kolja läks koerale appi. 6. Midagi head- Jurik tahtis midagi head teha, aga kukkus halvasti välja, kuna ta ajas igaühe sõimuga minema, kes tema käest aru pärima tuli. Ise
DIE LINKE. Engin EROGLU Uueneva Euroopa fraktsioon Saksamaa Freie Wähler Ismail ERTUG Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Saksamaa Sozialdemokratische Partei Deutschlands Rosa ESTARÀS FERRAGUT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Eleonora EVI Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Itaalia Movimento 5 Stelle Agnès EVREN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Prantsusmaa Les Républicains Tanja FAJON Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Sloveenia Socialni demokrati Gheorghe FALCĂ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rumeenia Partidul Naţional Liberal Laurence FARRENG Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Mouvement Démocrate Fredrick FEDERLEY Uueneva Euroopa fraktsioon Rootsi Centerpartiet Markus FERBER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich-Soziale Union in Bayern e.V.
Snake. rrver 54 44coo'N 116"OO'W Tarawa (Bamkll, KlrrbatJ 102 l'I 9' N 172' 58'[ Tuvalu, Islands. 103 8'00 '5178' 00'[ Volga Delta, delta 85 '6'OO'N '8'00'[ Cored'JvOlrc , 90 6" S'N 5'1: Snake River Plain, plain 54 '3' OO 'N II S'OOW Tanja. BoliVia 78 21'33'5 64°43'W Tcxpan. MexICO 76 20' S7'N97'26W Volga-Don Canal, canal 85 ' 8' OO'N '5'00 '[ Yangon (Rangoon), Society ls., Islands 103 18'00'5 IS2'OOW Tenm Basm, baSin 97 'O 'OO'N 83'00 '[ Tcxtepec
esinemiste kohta pole ka muusikute mälus (Strobel, Paalse) midagi säilinud. Tõenäoliselt oli tegu sakslaste endi lärmidžässi bändi ehk siis “libaameeriklastega”. A. Regi viitab oma raamatus “Muusikast ja muust” vanemalt generatsioonilt kuuldud juttudele, et Tallinnas olevat esinenud ka kuulus viiuldaja Georges Boulanger (Regi 2000: 82), kuid muudest allikatest ei ole sellele väitele kinnitust leida õnnestunud. 215 Päevaleht 1924, 1.06. 216 Tanja & Ralph Prahast, Conchita & Rocco Londoni Savoy teatrist, lauljatar Miss Dolly, laulja Paul O’Montis, kuulus tangohelilooja ja pianist Oscar Strock ja illusionist San Martino de Kastrozza Riiast (Ojakäär 2000: 481), Soome jõumehed ja naismaadlejad (Hovi 2002: 76) jpt. 97 Kuna 1930. aastate teisel poolel oli juba võimalik tellida välismaalt arranžeeritud orkestri-
annaabi.ee 
