6) Ta püüab kirjutada, talle meeldivad raamatud, ta tutvub Puskiniga. 7) Ta on palju rännanud aga ta igatseb venemaad. Ta peab koju sõitma, sest on saanud pärijaks. Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, nad räägivad Lenskiga armastusest. 12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome.
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3
väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha veel abielluda, kuid kui tahaks, siis abielluks ta küll Tatjanga. Onegini kiri Tatjanale
olukordadega kohanema, Lapsed said rohkem hellitust sotsialiseerivad. Lapse elus ja hoolt ammelt, kui võtavad osa mõlemad vanematelt. Füüsilised vanemad, nad saavad aru karistused olid laialt levinud. ning rahuldavad tema Guvernöörid piitsutasid lapsi. individuaalseid eluvajadusi. Vanematele oli oluline lihvida Vanemad ei löö ja ei riidle lapse isiksust. lapsi, nad annavad andeks. Kui nad on stressis, siis korraldavad stseeni. Peategelane – Jevgeni Onegin Peategelane – Tatjana Larina Onegini 1.Kasvatustingimused: kasvatus Jevgeni kasvatus oli väga halb. Ta kasvas ilma emata, isa kergemeelne mõisahärra, ametnik, kes ei pööranud tähelepanu oma pojale. Onegin jäi koduõpetajate hoiule. Nad peaaegu ei õpetanud poissi, ei kasvatanud teda ja Jevgeni sai veidi pahanduste pärast kärada. 2.Keskkond: Ta kasvas ilma emata, aga isa ei
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3
Puskin ja Onegin Teosest ,,Jevgeni Onegin" võime leida palju sarnaseid jooni Puskini enda eluga. Paljud kohad, sündmused ning isegi inimesed samastuvad Puskini eluga. Puskin ja Onegin elasid samal ajastul, isegi samal ajal. Puskin sündis 1799-dal aastal, Onegin umbes 1796-dal aastal. Nii Puskini kui ka Onegini perekonnad olid aadliseisusest kuid mõlemad olid tegelikult varanduslikult halvas seisus. Puskini perekond oli pidevalt laostumise äärel. Onegini vanemad aga elasid võlgadest. Mõlemit kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted
Jevgeni Onegin Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab luuletaja provintsiaadli elu-olu. Kõrgaadli seltskonda, seda eriti linnas, näeb kirjanik satiirilistes toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat
Kõik kommentaarid