Valkudereferaat (0)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Karl Kütt
10.c klass
VALGUD
Referaat
Juhendaja õpetaja Sirje Miglai
ja Marge Kanniste
Pärnu 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS 4
1.1. Valgud 4
1.2. Aminohapped ja peptiidside 4
2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED 5
2.1. Primaarstruktuur 5
2.2. Sekundaarstruktuur 5
2.3. Tertsiaarstruktuur 6
2.4. Kvaternaarstruktuur 6
3.1. Lihtvalgud 7
3.1.1. Fibrillaarsed valgud 7
3.1.2. Globulaarsed valgud 8
3.2. Liitvalgud 8
4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS 10
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16
SUMMARY 17

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö teemaks on valgud ja nende funktsioonid inimorganismis. Valgud ehk proteiinid on tähtsad polümeerid kõikides bioorganismides kaasa arvatud inimese omas. Nende tähtsus on põhjus, miks see referaat on kirjutatud. Töös on kasutatud põhimaterjalina „ Bioloogia Gümnaasiumile I osa“ aastast 2003 ja „ Meditsiiniline Biokeemia I osa“ aastast 2001, Kuid lisamaterjalina on lisatud infot Internetist. Töö jaguneb nelja peatükki: esimene ja teine peatükk käsitlevad täpsemalt valke, nende keemilist koosnevust ja struktuursust, kolmas peatükk uurib valkude klassifitseerimist süvenedes kõige enim levinumale klassifitseerimismeetodile ehk struktuursele klassifitseerimisele ja neljas ehk viimane peatükk süveneb inimese organismis leiduvate valkude funktsioonidesse ja seeläbi nende tähtsusesse meie elus.

1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS

1.1. Valgud

Valgud ehk proteiinid, mille struktuurset ehitust on näha jooniselt 1.1, on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning