eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia Veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu. Etioloogia – kohalik: põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Veeni sees- (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus. Üldine krooniline – kroonilise südamepuudulikkuse korral, süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud.
Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon
järgselt). · Venoosne hüpereemia on veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu. Kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Kohalik e lokaalne kohalik venoosne hüpereemia põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Takistus või põhjus võib olla veeni sees/obstruktsioon (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, flebiidi korral turse, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas/kompressioon (zgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, liited, armid) Venoosse hüpereemia patogenees / tagajärjed / lõpe (vt lk 26) · Turse · Verevalumid · Piirkonna arterites isheemiahüpertroofia (nt kipsimmobilisatsiooni korral lihashüpotroofia,
Infarkt /Infarctus/ Haemorrhagia so koekärbuse ehk nekroosi kolle, mis tekib so vere väljumine veresoonest elundis või koes verevarustuse lakkamise Jaotatakse: tagajärjel - väline, sisemine, verevalum põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol - arteriaalne, venoosne, kapillaarne Põhjuseks võib olla tekkes oluline kollateraalide puudumine, - veresoone seina rebend, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus - mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud
patsientidel, kiiritusravi, tsütostaatikume või kortisooni saavatel ja maohaavandi patsientidel. (Ala-Opas jt 2008.) Tromboosi profülaktikat alustatakse võimalusel juba enne operatsiooni ja jätkatakse peale lõikust madalamolekulaarse hepariiniga (nt. Fragmin) (Roberts jt 2007). 4 Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.)
Milliseid embooliad on? Eristatakse trombembooliat, rasvembooliat, õhkembooliat, gaasembooliat, kude- ja rakkembooliat, bakterembooliat ja võõrkehaembooliat. 35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab? Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus. Infarktikolde kuju sõltub veresoonte paigutusest. Põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol. 36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse? Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed? Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult,
5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest. Võib tekitada: tromb, embol, veresoonte tugeb kitsenemine, kestev arteri spasm, Infarkti tekkimist soodustavad: kollateraalide puudumine elundis, madal vererõhk, elundi fn tõus 7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA. HAEMORRHAGIA Veri tuleb veresoontest välja. Jaotatakse: ● välimine- veri voolab väliskeskkonda ● sisemine- veri voolab kehaõõntesse või õõneselunditesse ● verevalum- veri voolab kudedesse Põhjused: ● veresoone seina reband
Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult tekib ajuarteri lõhkemise tulemusena. Sageli on verejooksu riskiteguriks kõrge vererõhk, mille tulemusel tekkinud verejooks põhjustab verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu ajukahjustuse. Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk subarahnoidaalne hemorraagiline insult tekib,
a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone
kõrgem hüpertensioon. Anastomoos ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). Soonte sooned suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned. Tromb veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus endoteeli vigastus, nt ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni). Embol veresoones liikuv võõrkeha (nt õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru. Aneurüsm veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel, põhjuseks arteri seina defekt (nõrk koht), sageli on see kaasasündinud, harvem vigastuse tagajärjel. Veenilaiendid e vaariksid e veenikomud veenide seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad
on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Hemorraagia võib olla ajuhemorraagia või siis subarahnoidaalne hemoraagia. Insuldist taastutakse 1 aasta- siis on näha mis liigutused taastuvad, mis mitte. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on põhjuseks ateroskleroos (arterite lubjasus) Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas
antibiootikumid, ureemia korral dialüüs, veresuhkru kontroll. Postoperatiivne iileus reeglina laheneb 2-3 päeva jooksul. 32. Mesenteriaalveresoonte oklusioon: diagnostika, ravi. Mesenteriaalveresoonte oklusioon on äge või krooniline soolekinnisti veresoonte sulgus, mis põhjustab soole isheemiat. Mesenteriaalveresoonte oklusioon võib olla nii arteriaalne kui venoosne, äge või krooniline. Mesenteriaalisheemia põhjused: Arteriaalne embol (40%): südame klapirikked, kodade virvendusarütmia, aordi aneurüsm, ateroskleroos, südamepuudulikkus Arteriaalne tromboos (30%): mesenteriaalarterite ateroskleroos Venoosne tromboos (15%): koagulopaatiad, põletik kõhuõõnes (pankreatiit, peritoniit), trauma Mitteoklusiivne isheemia (15%): südamepuudulikkus, sokk, vistseraalsed vasokonstriktorid (noradrenaliin, kokaiin)
kopsuarterisse ja ummistavad seal erineva suurusega artereid. Embolite suurusest ja hulgast oleneb haiguse kliiniline pilt ja olukorra tõsidus. Sumptomiteks on raskendatud ja sageli valulik hingamine, äge või tundide-päevade jooksul suvenev õhupuudus, koha (ka verikoha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos mis see...:2015) 1.3 Tromboosi riskifaktorid Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete omandatud, kaasasundinud ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. (Nowak et al. 2016: 233238). Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas juba 1856. aastal Rudolf Virchow ja need on tuntud Virchowi triaadina. Esimeneks tingimuseks on veresoone seina kahjustus. Endoteeli
Humoraalsed vasodilataatorid- HUMORAALSED TEGURID Arterioolide ja prekapillaarsete sfinkterite ahenemist mõjutavad mitmed humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi. Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes
Kui Mälu häired esineb/on esinenud kõikil. ( nt ei mäleta 1-2 eluaastat). ON ka olemas äkilisi uuringu situatsioonis midgai küsida. Et räägib ära. Ja kui mõne aja pärast uuesti küsida, siis mälukaotusi. Et on olemas ka väga spetsiiflsii amneesiatd (unustatakse omadussõnad ära, ta ei mäleta, et talt juba seda küsiti. Nt on ka retro...amneesia – nad ei tunne ära kuulsate kuulsate inimeste näod). Põhjusi on palju: nt kas peapõrutus, trauma, migreen, embol inimeste nägusid. (rasvapiisk veres). Et pealnäha ei saagi aru, midagi oelks valesti. Et kui küsida, mis hommikul tegi, siis vastab“ Ekvipotensiaalsus – kõik ajukoored on ühtviisi tähtsad!. stereotüüpse vastuse“; mitte mis tegelt ka tegi. Aga nad ei saa ise aru, et midagi valesti oleks.
annaabi.ee 
