teel või rakkude arvu suurenemise teel. Kui suurenevad tööd tegevad rakud on tegemist tõelise hüpertroofiaga. Kui aga mittefunktsionaalsed rakud (strooma) siis ebahüpertroofia. 11. Millised on hüpertroofia morfoloogilised tunnused ja millised on hüpertroofia vormid? Morfoloogilised tunnused: elundi mahu ja massi suurenemine, rakkude mahu suurenemine, rakkude arvu suurenemine. Hüpertroofia vormid: füsioloogiline (tööhüpertroofia, neuroendokriinne hüpertroofia) ja patoloogiline (kompensatoorne e hüvituslik hüpertroofia, neuroendokriinne. 12. Mis on atroofia? Atroofia toimub eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine funktsionaalselt aktiivsete elementide mahu ja arvu vähenemise teel. Atroofia on taaspöörduv, kui protsess pole piisavalt kaugele arenenud. 13. Millised on atroofia morfoloogilised tunnused? Elundi mahu ja massi vähenemine, rakkude mahu vähenemine, rakkude hulga langus, mõnikord ka pigmendi teke.
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga
· Testinormid on tulemused selgelt defineeritud valimilt ja standardiseerimine annab testiskooridele psühholoogilise tähenduse, võimaldab tulemusi interpreteerida (Kline, 1994) Bayley hinnatavad valdkonnad · Kognitiivne areng Reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon) Uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.) · Kõne areng Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine · Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikk
................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot pinge, süda tõuseb, organid tõusevad. (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki. Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!! väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või
Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud kaltsiumi puudusest, riskifaktorid: sugu (N), vanus (vanemad), väärtoitumine- süüakse vähe kaltsiumirikast toiduaineid (vedelad piimatooted), tahketes on vähem seepärast, et enamus Ca on
füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, nende suhtes ei ole antud koed spetsiaalselt kohandunud. Tingimustes, kus ma. ärritaja toime on piisavalt tugev ja kestev ning sage, võib ta põhjustada adekvaatse ärritajaga identseid reaktsioone: (N: skeletilihastele - elekter jne) Ärritus - ärritaja toime eluskoele. Ärritaja toimejõu alusel 3 liiki: ALALÄVIÄRRITUS - läviärritusest väiksem ärritus, mille puhul reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena, seejuures antud koele omast spetsiifilist funktsionaalset efekti ei teki. LÄVIÄRRITUS - eluskoe minimaalne vastureaktsioon ärritaja toimele. ÜLELÄVIÄRRITUS - läviärritusest tugevam ärritus, selle korral ilmneb üldjuhul ka ilmekalt väljendunud vastureaktsioon, seejuures kaasneb ärritaja toimejõu suurendamisega algul koe vastureaktsiooni kasv kuni teatud piirini, mis iga koeliigi puhul on erinev
II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine Bitemporaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine külgedelt Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused:
Kõikide vererakkude eellasteks peetakse müeloblaste – hemotsütoblastide järglasi. Müeloblastid arenevad edasi protoerütroblastide ja promüeloblastide liinis. Protoerütroblastidest arenevad erütrotsüüdid, promüeloblastidest granulotsüüdid. Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse
ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma
ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma
nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired.
Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju
Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid. Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka
N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB! Ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. N4: Mikroelemendid ja transportvalgud. Hemoglobiin sisalda rauda(seob ja transpordib hapnikut. Molluskitel on veres raua asemel vaskja seepärast on neil sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime. (Ca ja Strontsiumi vastandtoime). Organismis olev Ca
Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas
Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest
postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;) Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6) 1. Molekulaarne 2. Rakuline 3. Koeline 4. Organid ja organsüsteemid 5. Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2
suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge). Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede- kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest)
tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS Põhilised struktuu- Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel- ritasandid on rakk, dada ning tundma õppida on praktiliselt võimatu. Seepärast on otstarbeks esiteks kude, elund, elund- eristada organismi struktuuri tasandeid, püüda mõista eri tasanditele kuuluvate kond ja inimese struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Põhilised ini- keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK
Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperaemia Hyperaemia arterialis
seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja
Tuumas võib eristada eu- ja heterokromatiini. 6. Kirjelda rakutsüklit ja mitoosi Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi mitoosi lõpust läbi interfaasi kuni järgmise mitoosi lõpuni. Tsükliks kuluvat aega nimetatakse generatsiooniajaks, mis on erinevatel organismidel väga erineva pikkusega. Rakutsükkel koosneb interfaasist (G1-, S- ja G2- periood), mitoosist ja tsütokineesist. G1-periood – presünteetiline periood, kus toimub ettevalmistus DNA sünteesiks, rakk kasvab ja toodab ekskretoorseid aineid. S-periood – sünteesiperiood, kus toimub DNA replikatsioon, kromosoomivalkude süntees ja tsentrosoomi duplikatsioon. G2-periood – postsünteetiline periood, kus sünteesitakse peamiselt käävimaterjali ja mitoosiks vajalikku ATP-d. Mitoosi teel jagunevad organismide keharakud. Selle tulemusena tekib kaks tütarrakku, mis erinevad eellasrakust vaid mõõtmete poolest. Mitoosi eelduseks on, et interfaasi
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel
....paar kuud. Ensüümid Määratlus: On spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis keha omastel tingimustel viivad läbi biogeemilisi funktsioone. Eriomadused: · Kahelaadsus, a) katalüsaatorile omased tunnused, muudavad rekts. Kiirust või taastavad pärast rektsiooni. b) valkudele · Spetsiifilisus üks ensüüm, üks reaktsioon, üks lähteaine. Ei kehti alkoholi lagundavade ensüümide suhtes. · Reguleeritav aktiivsus: a) saab suurendada b) vähandada · koostoime teiste ensüümidega moodustavad koos ainevahetuse raja. · Mõjutatavus teiste faktorite poolt. Näiteks mõjutatavus vitamiinide ja hormoonidest. Jaotus: koostise, ehituse alusel Koostise alusel 1. lihtensüümid, ainult valgu baasil 2. liitensüümid, valk+mittevalguline osa
ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine) 2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad) Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest Taimedel 1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss) b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul) * risoomi abil (orashein, maikelluke, iiris) * mugulate abil (kartul, maapirn, daalia) c) Okste abil (sõstrad, pajud)
pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum)
Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS Stress tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide
Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele