Üldpatoloogia-kliinilise keemia test (0)

Q: Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Mis on antikoagulant?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Millega alustatakse uriini uurimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Millal tehakse sademe mikroskoopia?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Mis on vereplasma valgus?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Q: Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Patoloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu?
Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris?
Mis on antikoagulant?
Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?
Millega alustatakse uriini uurimist?
Millal tehakse sademe mikroskoopia?
Mis on vereplasma valgus?
Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal?
Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis?

Üldpatoloogia test

Etioloogiline tegur – faktor, mis kutsub esile kahjustuse.

Koolnumutused :
-Koolnu külmus( algor mortis )
- Koolnu kangestus(rigor mortis)
- Koolnulaigus(livores mortis)
- Pealesurmne verehüübimine
- Silma sarvkesta hägustumine
- Koolnulaostus
3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed
4. Venoosne hüpereemia – takistatud venoosne äravool elundist.
5. Regeneratsioon – koedefekti paranemine
6. Tromboos – verehüübimine veresoontes või õõneselundites
7. Infarkt – nekroosi kolle , mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest.
8. Hemorraagia – verejooks
9. Albinism – melaniini pegmendi vaegus.
10. Konkrement – kivi
11. Malignisatsioon – healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks.
12. Atüpism – kõrvalekalle normist.
13. Ekspasiivne kasv – kasvajal on kindlad piirid
14. Retsediveerumine – kasvaja taasteke
15. Pahaloomulise kasvaja tunnused – tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev.
16. Ikterus – kollasus
17. Rekonvalestsents periood – paranemisperiood
18. Prodromaalperiood – eelnähtude periood
19. Metaplaasia – koeteisumus.
20. Entsefaliit – peaaju põletik
21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood.
22. Hüperteermia – kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda.
23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia.
24. Põletik – organismi kaitsereaktsioon , mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime.
25. Metastaseerimise viisid – lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon.
26. Müokardiit – südame lihaskesta põletik
27. Endokardiit – südame sisekesta põletik.
28. Gastriit – mao põletik.
29. Nekroos – kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis.
30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) – suur piirdunud verekogum kudedes.
40. Petehhia(lad. PETECHIA) – täppverevalum.
41. Hematuuria (lad. HAEMATURIA) - verikusesus
42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) – emakaverejooks
43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) – koevedeliku hulga vähenemine
44. Astsiit (lad. ASCITES) – vesikõht
45. Ödeem – e. Turse . Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi.
46. Põletiku kliinilised tunnused: - punetus (rubor) –temp.tõus(calor) –valu(dolor) – turse(tumor) – funktsiooni häire(functio laesa)
47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon , -vakaatne, -põletikuline.
48. Alteratsioon – põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt
49. Proliveratsioon – põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine
Kliiniline keemia

Analüüsi protsessi etapid – preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline.

Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? – preanalüütilises

Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? – uriin, veri , roe, kehavedelikud

Mis on antikoagulant? – verehüübimist takistav aine

Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav.

Millega alustatakse uriini uurimist ? – uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine

Millal tehakse sademe mikroskoopia ? – kui uriini testriba on positiivne

Mis on vereplasma valgus? – albumiinid, globuliinid

RBC – erütrotsüüdid, WBC – leukotsüüdid, PLT – trombotsüüdid.

Trombotsüütide roll organismis – osalevad hüübimisel

Pt identifitseerimine – küsin ees ja perekonnanime

Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal? – progesteroon , prolaktiin

Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis? – hCG
Üldapatoloogia – kokku oli 15 küsimust, ma ei mäleta mis järjekorras nad olid, aga kõik need asjad oli vaja kirjutada
Kliiniline keemia – kokku 12 küsimust.
Midagi seletada ei olnud vaja, lihtsalt paned, mida nad küsivad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 99 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vladislav Õppematerjali autor

Üldpatoloogia test
1. Etioloogiline tegur – faktor, mis kutsub esile kahjustuse.
2. Koolnumutused :
-Koolnu külmus(algor mortis)
- Koolnu kangestus(rigor mortis)
- Koolnulaigus(livores mortis)
- Pealesurmne verehüübimine
- Silma sarvkesta hägustumine
- Koolnulaostus
3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed
4. Venoosne hüpereemia – takistatud venoosne äravool elundist.
5. Regeneratsioon – koedefekti paranemine
6. Tromboos – verehüübimine veresoontes või õõneselundites

ülpatoloogia kliiniline keemia test

Sarnased õppematerjalid

docx

PATOLOOGIA kokkuvõte

PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiiv

Patoloogia

docx

Patoloogia arvestus

1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. 6. Kuidas jaotatakse su

Patoloogia