Vereringehaired (0)

VERERINGEHÄIRED 
 
HÜPEREEMIA 
 
•  Arteriaalne hüpreemia  arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud 
täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. 
Kliiniliselt: nahk ja  limaskestad  punetavad, piirkond soe,  arterid  täitunud 
 
Kongestsioon  – veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral  sugutis /kõdistis) 
 
Arteriaalse hüpereemia eeldus – hea südametegevus, veresoonte laienemine. 
 
-  üldine – ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel 
(näit.  sportimisel , palaviku puhul) 
 
-  kohalik (näit.  punastamine ) 
 
 
1.   füsioloogiline –  füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise 
ärrituse (punastamine) korral 
 
2.    patoloogiline  – angioneurootiline e. vasomotoorne –  
infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral 
(punastamine, soojas)  kollateraalne  – magistraalsoone kahjustusel 
kõrvalasuva arteri laienemine, põletikuline  reaktsioon , 
dekompressiooni ( kasvaja  eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, 
loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast 
eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, 
käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat nt 
erütrotsüütide massi ülekandel),  vakaatne (kuppude paneku 
järgselt). 
 
•  Venoosne hüpereemia on veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning 
täitumine äravoolutakistuse tõttu.  Kehaosa  on jahedam ja tsüanootiline 
(sinakaspunane), mahult suurenenud. 
 
Kohalik e  lokaalne  
 
kohalik venoosne hüpereemia –  põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus  organis  või 
kehaosas.  
 
Takistus või põhjus võib olla veeni sees/ obstruktsioon  ( tromb ,  embol ), veeni seinas 
(varikoos, flebiidi korral  turse , veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist 
väljas/ kompressioon  (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum,  liited , armid) 
 
Venoosse  hüpereemia  patogenees  / tagajärjed / lõpe (vt lk 26) 
•  Turse 
•  Verevalumid 
•  Piirkonna  arterites   isheemia →hüpertroofia (nt 
kipsimmobilisatsiooni korral lihashüpotroofia, 
nahatoitumishäired (kihelus)→ lihasatroofia  e kõhetumine, 
naha atroofia ( haavandid ) 
•  Rasvdüstroofia 
•  Sidekoestumine 
 
Üldine äge –  harva, näit. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkuse korral 
 
Üldine krooniline –  kroonilise südamepuudulikkuse korral. (südamepuudulikkusega 
haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi 
pumbata. Väikese  vereringe   paisu  ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun 
tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral 
kahjustub  maks ( tsirroos /muskaatmaks),  neerud  ja põrn (paistihkestus),  hingamisteed  
ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos 
ja võimalik  nahaturse  ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku 
kogunemine kehaõõntesse-  astsiit .  
 
Vasaku vatsakese puudulikkus-  pais  väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- 
pais suures vereringes. 
 
 
HÜPEEMIA 
 
Isheemia  ischein- kinni  pidama  
                 haima -  veri  
 
kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda 
ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, 
esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), 
paresteesiad. 
 
Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. 
infarkt - ulatuslik  nekroos  kahjustatud  veresoone  varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus 
oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste  astmest , tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte 
seisundist. 
 
Põhjused: 
•  angiospasm – arterites reflektoorselt külma,  trauma  korral 
•  obstruktsioon (obduratsioon) – arteri valendiku  ahenemine  ja sulgus trombi, 
emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul 
•  kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, 
magamisel, isumisel surve arterile  
•  venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe 
kollateraalveresooni (mesesnteerium) 
tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk,  
turse, verevalandused viivad  verevoolu  takistusele (venoosne isheemia) 
 
Kolm esimest võivad viia arteriaalse infarktini, viimane venoosse infarktini. 
•  isheemia vere ümberpaiknemise tagajärjel (nt minestus, šokk, käe üleval 
hoidmine) 
 
 
Infarkt- infacire- täis toppima 
 
nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu 
takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). 
 
Enamasti on tegemist koagulatsiooninekroosiga, st. kolle on  tihke , ajukoes aga tekib 
kollikvatsiooninekroos ehk koepehmestus. 
 
Värvuse järgi jaotatakse: 
 
-  valge ehk isheemiline- südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus 
entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane 
-  punane ehk hemorraagiline- kolle on mustjaspunane, verega läbiimbunud- 
kopsus , sooles,ajus. 
 
Infarkti  kuju sõltub elundi veresoonte arhitektoonikast. 
 
Infarkt võib olla mikroinfarkt, kogu elundi kärbus. 
 
Infarkti staadiumid: 
 
demarkatsioonpõletik- põletikuline ääris 
demolisatsioon- fagotsüüdid 
organiseermine, hüalinioos, tsüsti teke (märja puhul) 
 
Infarkti lõpe sõltub:  
•  infarkti tekkekiirusest 
•  abi saamisest (nt trombi  kirurgiline  eemaldamine, trombolüütiline ravi) 
•  ravist 
•  infarkti suurusest (kas makro- või mikroinfarkt) 
•  asukohast (kas elutähtis oragan, kas hapnikuvaeguse suhtes tundlik 
piirkond, kas antud piirkonnas kollateraale tekib) 
•  inimese terviseseisundist ja eriti arterite seisundist enne infarkti 
•  inimese eluviisist jms. 
 
 
Infarkti lõpe võib olla : 
-mikroinfarkti korral  restitutsioon  (elundi ennistumine 
- armi või tsüsti teke (organiseerumine, sidekoestumine) 
- mõne piirkonna infarkt viib organismi surmale näit. südame kontraktsioonivõime 
langusest kardiaalne puudulikkus, müomalaatsia tõttu südamelihase ruptuur ehk  rebend  
-  kolde ümber võib tekkida põletik, kolle võib infitseeruda (infitseerumine võib olla 
primaarne nagu septilise emboolia tõttu tekkiv sulgus või  sekundaarne  
mikroobide tungimisel infarkti koldesse. 
 
Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille 
tõttu on häiritud aju  verevarustus  ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. 
 
Insult on järsku algav osaline  ajutegevuse  häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa 
verevoolu vähenemine või  lakkamine . Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud 
mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 
Erinevatel  insuldi  vormidel on mõnevõrra erinevad tekkepõhjused: 
 
1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult 
Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte 
lupjumine  e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad  suitsetamine , suhkrutõbi, kõrge 
vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone 
sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest 
või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest).  
2. Ajusisene verevalandus 
Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene  verejooks , mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi 
ja seda ümbritseva turse tõttu.  Riskiteguriks  on sageli kõrge vererõhk. 
3. Subarahnoidaalne verevalandus 
Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis 
ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul  surub  läbi ka ajukoesse.  
Tromboos   
 
Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud 
valendikusisese hüübe ehk trombiga. 
 
Iseloomulik on: Virhowi triaad 
 
-   soone  endoteeli kahjustus – tekib vaskuliitide ehk soonepõletike (trombarteriit, 
tromboflebiit) puhul, endokardiidi korral (nii infektsioossed põletikud 
endotoksiinid kui immunoloogilised põletikud, autoimmunoloogilised põletikud; 
ateroskleroosist ning hüpertooniatõve korral,  trombid  veresoone  seinal . Trauma 
puhul seina  terviklikkus  häiritud 
-  verevoolu haired – tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi 
puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini 
veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline 
lamamine,  istumine ), shoki puhul veri koguneb tsentraalsele, perifeerias isheemia, 
(DIK- dissemineeritud intravasaalne  koagulatsioon ), trombi puhul keerisvoolud 
jms 
-  hüperkoagulatsioon – kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad 
veresoonte  seintel  asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, 
peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga 
suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul 
koe laguproduktide verehüübimist  soodustava  prokoagulantse toime tõttu, 
vananedes  trombotsüütide suurenenud agregatsiooni  kalduvus , suitsetamine, 
rasvumine  ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, 
põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. 
 
Trombide lõpe: 
 
-  pehmestus ja lõhustumine ja  imendumine -  septiline  mikroobide ensüümide 
toimel,  aseptiline  leukotsüütide ensüümide toimel 
 
-  trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab 
veresoonte topistuse. 
 
-   organisatsioon  ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega 
 
-  rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu 
kanalid. 
 
Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis 
võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk 
paisinfarkt. 
 
Emboolia 
 
veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või  gaasilise  materjali ehk 
emboliga. 
 
Embolite liigid: 
 
trombemboolia – enamasti lähtub alajäseme  veenilaiendite  tromboosist, kõige ohtlikum 
kopsuarteris- äkksurm; 
 
rasvemboolia – pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; 
 
õhkemboolia –  operatsioonide  komplikatsioomnina, vereülekannetel; 
 
gaasemboolia – tuukrihaiguse korral; 
 
septiline – nakkushaiguste ja sepsise korral; 
 
rakkemboolia – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste 
naastude  piirkonnast ; 
 
amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad 
amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed,  mekoonium ; 
 
võõrkeha emboolia. 
 
Emboli tüüpiline liikumine: 
 
-  sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad 
südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse 
-  südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul  aordi  
vahendusel ajju, põrna, nreeru,  seedetrakti  jt. elunditesse. 
 
 
Retrograadne liikumine: 
 
- raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. 
 
Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, 
südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, 
kasvajate metastaseerumine. 
 
 
Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes  verevool  aeglustub või ka kohati 
seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb 
jälle veri ja need hüübed=trombid pääsevad liikuma ja filtreeritakse kopsu veresoontevõrgustiku poolt 
välja, mis ise aga suure trombide hulga korral  ajutiselt  ummistub. Väike tromb laguneb mõne  ajaga , suur 
tromb võib aga põhjustada vereringe seiskuse ja ta ei jõuagi laguneda enne surma.  
Sarnane situatsioon on pikaaegsel liikumatul lamamisel aga ka lennureisidel pikalt  istudes  - jalad lähevad 
paiste, sest venoosne verevool on takistatud ja kui provotseeriv faktor lisandub (näiteks suukaudsed 
rasedusvastased  tabletid ) võib ka 10 tunnine lennureis põhjustada tromembooliat. Uuringud on näidanud 
et väga suurel osal inimestel tekib pikema lennureisi järel veenidesse trombe, aga enamasti ei vii nad 
kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani.  
 
 
 
Verejooks  
e. hemorraagia  haimatos- veri,  
                          rhexis- rebend 
 
vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või 
kehaõõntesse või kudedesse. 
 
Verejooksud  võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või 
sisemised ja välimised. 
 
 
Tekivad: 
 
-  rebenemisi, 
-  näkitsemisi,  
-  läbipääsemisi. 
 
Vt. nimetused lk. 196-197. 
 
Hematoom  ehk verimuhk – kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne 
 
Petehhia ehk täppverevalum – tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid 
 
Meleena – veriroe 
Hematuuria – verikusesus 
Menorröa – mensruatsioon 
Menorragia – vererohke menstruatsioon  
Metrorraagia – emaka verejooks tsükliväline 
Epitaksis – nina verejooks 
Hematemees – veriokse 
Hemato-…– veri- … 
 
Verejooksu  lõpe: 
 
-  väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; 
 
-  verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada 
sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib  abstsess ; 
 
-  verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, 
hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda.