Vereringehaired ja põletik (0)

AnneVahtramäe 
Vere- ja lümfiringehäired 
Vereringe  ja  lümfiringe  
  Normaalse vereringe tagavad: 
häired  
  kardiovaskulaarse  süsteemi normaalne 
seisund 
- süda 
-  veresoonkond  
Anne Vahtramäe MD, MNSc 
-  veri  
Tartu Tervishoiu Kõrgkool

 
vereringe normaalne  regulatsioon  
 
 
9/20/2013 
2 
Hüpereemia e liigveresus 
Arteriaalne  hüpereemia  1 
Hyperaemia 
Hyperaemia arterialis 
  so vere hulga suurenemine  elundis  või koes 
 tavaliselt lühiaegne 
  Põhjused: 
 põhjustatud arteriaalse vere juurdevoolu 
 suurenenud arteriaalne juurdevool 
suurenemisest,  kusjuures   venoosne  äravool 
 takistatud vere äravool veenide kaudu
on normaalne 
 
  elund /kude suureneb mahult, on värvuselt 
helepunane, temperatuur tõuseb 
 
9/20/2013 
3 
9/20/2013 
4 
Arteriaalne hüpereemia  2 
Venoosne hüpereemia  1 
Hyperaemia arterialis 
Hyperaemia venosa 
  Tekkepõhjuste järgi jaotatakse: 
  tegemist on vere äravoolu takistusega 
 vasomotoorne 
 on sageli krooniline protsess 
 kollateraalne 
 tavaliselt kutsub kudedes esile tõsiseid 
 dekompressioon e postaneemiline -  
haiguslikke muutusi 
 vakaatne 
 elund suureneb, on sinakat tooni, jahe 
 põletikuline 
 Võib olla üldine või  lokaalne  
 
9/20/2013 
5 
9/20/2013 
6 
Vereringehäired.  
1 
AnneVahtramäe 
Venoosne hüpereemia  2 
Staas  /Stasis/ 
Hyperaemia venosa 
 Tagajärjed: 
  so  verevoolu  lakkamine  kapillaarides  
  -  tursed  
 võib olla ajutine või püsiv 
  - verevalumid 
 toob kaasa erütrotsüütide kokkukleepumise, 
  -  atroofia  
vere vedela osa väljumise veresoonest, 
  - rasvdüstroofia 
tursete tekke 
   
need neli on taaspöörduvad protsessid 
 võib põhjustada pöördumatuid muutusi 
  - sidekoestumine 
kudedes 
   
taaspöördumatu! 
 
9/20/2013 
7 
9/20/2013 
8 
Väheveresus  1 /Hypaemia/ 
Väheveresus 2 /Hypaemia/  
 kohalik - isheemia 
üldine –  
  on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu 
– vere üldhulga langus – oligeemia 
vähenemisest elundisse 
(Oligaemia) 
  - põhjused:  
– erütrotsüütide hulga langus – aneemia 
angiospasm -  veresoone   ahenemine ,  
(Anaemia) 
veresoone kompressioon,  
veresoone ummistumine 
vereringe ümberjaotamise korral 
 
  -Tagajärjeks võib olla atroofia,  nekroos  
9/20/2013 
9 
9/20/2013 
10 
Tromboos   1 /Thrombosis/ 
Tromboos  2 /Thrombosis/ 
  so  elupuhune  vere hüübimine veresoontes 
 Võib põhjustada  
või südameõõntes 
  - surma   
  tromb  on alati kinnitunud 
  - nekroosi 
 põhjused: 
 võib muutuda emboliks  
  - verevoolu aeglustumine 
 võib lubjastuda, pehmestuda 
  - põletikulised protsessid, veresoone seina     
    kahjustus 
  - vere hüübivuse tõus 
9/20/2013 
11 
9/20/2013 
12 
Vereringehäired.  
2 
AnneVahtramäe 
Emboolia 1  /Embolia/ 
so veresoonte  ummistus  mingi verega kaasa 
liikuva kehaga 
– tekib patoloogilistes tingimustes 
– liigub verevooluga ühest kohast teise 
– ummistab veresoone  valendikku  
9/20/2013 
13 
9/20/2013 
14 
Emboolia  2 /Embolia/ 
  eristatakse: 
  - trombemboolia 
  - rasvemboolia 
  - õhkemboolia 
  - gaasemboolia 
  - kudeemboolia, rakkemboolia 
  - bakteremboolia 
  - võõrkehaemboolia 
9/20/2013 
15 
9/20/2013 
16 
Verejooks  e hemorraagia 1  
Infarkt  /Infarctus/ 
Haemorrhagia 
  so koekärbuse ehk nekroosi kolle, mis tekib 
so vere väljumine veresoonest 
elundis või koes  verevarustuse  lakkamise 
 Jaotatakse: 
tagajärjel 
- väline, sisemine, verevalum 
 põhjuseks veresoone  spasm , tromb,  embol  
- arteriaalne, venoosne, kapillaarne 

 Põhjuseks võib olla 
tekkes  oluline kollateraalide puudumine, 
 
madal  vererõhk  või elundi funktsiooni tõus 
- veresoone seina  rebend ,  
- mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud 
 infarktikolde kuju sõltub veresoonte 
veresoon   
paigutusest 
- veresoone seina läbilaskvuse tõus 
9/20/2013 
17 
9/20/2013 
18 
Vereringehäired.  
3 
AnneVahtramäe 
Verejooks e hemorraagia 2 
Verejooks e hemorraagia 2 
Haemorrhagia 
Haemorrhagia 
  Hemotooraks , verirind – haemothorax 
Tagajärjed: 
 Hemoperikard, verisüdamepaun – haemopericard 
- võib imenduda täielikult 
 Hemoperitoneum, verikõht – haemoperitoneum 
 Petehhia, täppverevalum –
- võib tekkida tsüst 
 petechia 
  Hematoom , verimuhk – haematoma 
- kapseldub 
 Meleena, veriroe – melaena 
- organiseerub 
  Hematuuria  – verikusesus – haematuria 
 Emakaverejooks – metrorrhagia 
- tekivad  liited  
 Rohke  menstruatsioon  - menorrhagia 
 
9/20/2013 
19 
9/20/2013 
20 
Lümfiringe häired 
 So lümfi liikumiskiiruse langus 
 Vormid: 
1. Lümfostaas 
2. Lümfipais 
3. Lümfangiektaasia 
4. Lümfogeenne  turse  
5.  Elefantiaas  
6. Lümforraagia  
9/20/2013 
21 
9/20/2013 
22 
Kudede  veesisalduse  tõus ja langus 
Terminid veesisalduse häire kohta 
normaalne  koevedelik  e transudaat 
Hüdropsia, vesitõbi – hydropsia 
patoloogiline koevedelik e eksudaat 
 Ödeem , turse – oedema 
suurema hulga vedeliku kogunemist 
Anasarka,  nahaturse  – anasarca 
kudedesse nimetatakse turseks 
Astsiit, vesikõht – ascites 
(oedema) 
Hüdrotooraks, vesirind – hydrothorax, 
koevedeliku hulga vähenemist 
fluidothorax 
nimetatakse eksikoosiks e. 
 Eksikoos , dehüdratatsioon –
dehüdratatsiooniks
 
 
dehydratatio 
9/20/2013 
23 
9/20/2013 
24 
Vereringehäired.  
4 
AnneVahtramäe 
Põletik  
Anne Vahtramäe MD, MA 
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 
9/20/2013 
25 
Põletik - inflammatio 
Põletik - inflammatio 
... on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik 
Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike 
reaktsioon , mille ülesandeks on lokaliseerida 
seisunditega 
ja  likvideerida  etioloogilise faktori  kahjustav  
On seotud kolme protsessiga  
toime.  
– Kudede kahjustus e alteratsioon 
– Mikrotsirkulatsiooni muutus e  eksudatsioon  
– Rakkude vohamine e  proliferatsioon  
 Põletik – inflammatio  
 Põletik – inflammatio  
Põhjused 
ALTERATSIOON 
Bioloogilised tegurid 
ALTERATSIOON – koekahjustus 
parasiidid, seened,  bakterid ,  viirused  (va. 
marutõbi ja  teetanus ) 
Igasugune põletik algab alteratiivsete 
Füüsikalised tegurid 
muutustega – nekroos, düstroofia 
radiatsioon , temperatuur,  trauma , surve jne 
 Hukkunud  rakkudest vabanevad 
Keemilised tegurid 
bioaktiivsed ained, mis omakorda 
- Eksogeensed – tugevad happed, alused, 
käivitavad järgmised protsessid 
mürgid 
- Endogeensed – a/v lõpp- produktid  
Vereringehäired.  
5 
AnneVahtramäe 
 Põletik – inflammatio  
 Põletik – inflammatio  
EKSUDATSIOON 
PROLIFERATSIOON 
EKSUDATSIOON – reaktsioon vereringe poolt 
– püütakse kõrvaldada põhjus ja koedefekt.  
PROLIFERATSIOON – põletiku puhul 
 Algul väikesed  veresooned   ahenevad , siis 
tekib reaktsioon sidekoe poolt – 
laienevad  ja kujunevad kaks põletikutunnust: 
lõppeesmärgiks on täita koevigastus. 
   punetus  ja temperatuuri tõus 
See toimub algul granulatsioonikoega, 
 Vere vedelad osised väljuvad veresoonest – tekib 
mis hiljem asendub sidekoega ja 
turse 
 Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad 
kootudes tekib arm.  
põletikukoldesse 
 Turse  surub  närvilõpmetele – valu ja funktsiooni 
häire 
 Põletik – inflammatio  
Põletiku tunnused 
1. Punetus – rubor 
 
2. Temperatuuri tõus – calor 
3. Valu – dolor 
4. Turse – tumor 
5. Funktsiooni häire – functio laesa 
ÕPIN PÄHE!!! 
 Põletik – inflammatio  
 Põletik – inflammatio  
Põletiku kulgemine 
Põletiku lõppemine 
Jaotus  kulgemise  järgi:  
Ennistus – tervenemine, paranemine 
Äge ehk  akuutne  põletik – inflammatio 
Tüsistuste teke – lisanduvad  faktorid  
acuta – kestab päevi 
Üleminek patoloogiliseks seisundiks –  
Alaäge ehk subakuutne põletik – 
– Müokardiit – kardioskleroos 
inflammatio subacuta – kestab nädalaid 
– Glomeerulonefriit – kortsneer 
Krooniline põletik – inflammatio 
– Liigesepõletik – liigesjäikus ehk anküloos 
chronica – kulgeb kuid, aastaid 
Vereringehäired.  
6 
AnneVahtramäe 
 Põletik – inflammatio  
 Põletik – inflammatio  
Terminid 
Terminid 
 Vastava elundi või koe ladinakeelse nimetuse 
 Erinevatel mädapõletikel veel oma nimed: 
lõppu lisatakse  liide  -iit ld k – itis  
 Õõneselundite mädapõletik – empüeem   
   Spetsiaalsed  terminid –  pneumoonia , angiin 
  nt sapipõie empüeem 
 Kui põletik elundi sisekestas, lisatakse 
 Rasunäärme mädapõletik – furunkel, laiem 
eesliide  end- või  endo - 
laatunud põletik – karbunkel 
 Kui põletik keskkestas – liide mes- või  meso -  
 Kudede laialdane mädapõletik – flegmoon 
 Kui aga väliskestas, siis eesliide peri-  
 Piirdunud mäda sisaldav õõs -  abstsess  
 Kui kõikides kestades – eesliide pan- 
 
 Kui aga ümbritsevates kudedes eesliide para- 
   
   
 Põletik – inflammatio  
Morfoloogilised vormid 
Põletikuliste muutuse ülekaalu/iseloomu järgi 
jaotatakse: 
 Alteratiivne põletik 
 Eksudatiivne põletik 
Aitäh! 
   
nt: seroosne, fibrinoosne, mädane, hemorraagiline 
 Proliferatiivne põletik 
 
Vereringehäired.  
7