4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20
Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused? Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev. 74. Mis on nekroos? Nekroos e kärbus on kohalik surm e rakkude mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. 75. Kuidas jaotatakse nekroosi?
vohamiseks ● kasvaja alge on mikroskoopiline Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid ● kudede paranemishäired ● healoomulised kasvajad ● suguelundite düshormonaalsed häired Ehitus: ● kuju väga erinev ● mõõtmed varieeruvad ● konsistent sõltub lähtekoest ● mikroskoopiliselt- sisaldab parenhüümi ja stroomat. Kasvajate hea ja pahaloomulisus Atüpism- kõrvalekalle normist. Eristatakse koelist ja rakulist atüpismi. Koeline- kasvaja kude ei moosuta lähtekoele omapäraseid korrapäraseid strukture. Rakuline. rakkude kuju ja suuruse muutus. Hea loomulised: ● nõrk atüpism ● aeglane kasvn ● ekspansiine levik- kasvab kompaktse kogumine, rakud ei tungi naaberkudedesse. Palpeerimisel on naaberkuduede suhtes liigutav, operatsioonil kergesti eemaldatav. ● ei levi
58. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Aitab mõista kuidas geenide koostöö meie kasvu ja arengut mõjutab. Selle põhjal saab diagnoosida ja ravida haigusi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? HEALOOMULISED PAHALOOMULISED Atüpism (kõrvalekalle Atüpism: Nii koeline kui rakuline normist): Koeline atüpism, tugevalt väljendunud atüpism, rakud esinevad küpsed rakud ebaküpsed ehk vähediferentseerunud Kasvamise kiirus: aeglane, Kasvamise kiirus: kiire, palju mitoose mitoose (eukarüootse raku Kasvamise viis: infiltreeriv.
annaabi.ee 
