PANDIÕIGUS (0)

SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE
Nõuete tagamine võib põhineda:
Isiklikul vastutusel (nt käendus , garantii )
Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest
Pandiõiguse üldpõhimõtted:
Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega
On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks
On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel)
Koormatud asja omanik ( pantija )vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik .
Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav ( kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine , registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris)
Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas , peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest
Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes
Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
PANDI LIIGID
Kõige üldisemalt AÕS -s 2 liiki (§276 lg 2):
1)Kinnispant ( hüpoteek ) –kinnisasja tagatisel antud
2)vallaspant –antud vallasasja või õiguse tagatisel
VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA:
Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja ( pandipidaja ) valdusesse
Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris
Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega
Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele ( seadusjärgne käsipant)
Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks ( KomPS § 1 lg 1)
Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65)
Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 ́ ́ toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant)
PANDI ESE
Pantida võib kõike (asjad ja õigused), mis on käibes ja üleantav ning mille pantimine ei ole seadusega keelatud.
AÕS §277.Pandi ese

Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).

Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.

Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa asjas võib koormata ainult tervikuna
Seega, pantida võib:

Asju

Varaliselt hinnatavaid õigusi – väärtpaberid , nõuete pantimine, osa või aktsia pantimine äriühingus, intellektuaalse vara pantimine, pandiõiguse enda pantimine jne.
Pantida ei saa:

Asju, mille puhul oleks see vastuolus heade kommetega

Üldisi hüvesid, mis ei kuulu kellelegi (õhk, avameri )

Isiklikud nõuded, mida ei ole võimalik loovutada ( nt ülalpidamise nõue)

Isiklikke õigusi, mis ei ole üleantavad ja päritavad (nt isiklikud servituudid )

Õigusi, mida ei saa lahutada kinnisasjast ( reaalservituut , kinnisasja igakordse omaniku suhtes seatud reaalkoormatis )
Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278)
PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279)
Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud
Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus
Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus
Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti)
Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused
Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud
AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras
KÄSIPANT
Mõiste (AÕS §281)
(1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises
Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
(2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga .
Tehakse vahet lepingulise käsipandija seadusest tuleneva pandiõiguse vahel
Käsipant – pandiliik, kus pandiese antakse pandipidaja valdusesse
Võib tekkida ka kaudse valduse
Võib tekkida ka kaudse valduse üleandmise teel.
Vajalik on lisaks pandieseme valduse üleandmisele ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine
Seadusjärgne pandiõigus seisneb nõ kinnipidamisõiguses, võlausaldaja võib teise asja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada
Võib kinni pidada üksnes siis,

kui nõude tähtpäev on saabunud

asi on sattunud võlausaldaja kätte seaduslikult (mitte omavoli teel)

ja kui nõue on seotud kinnipeetava esemega(nt VÕS § 305 üürileandja kinnipidamisõigus, VÕS §341, 351 rendileandja kinnipidamisõigus, VÕS §654 töövõtjal töövõtulepingu alusel jne)
Käsipant tekib (§ 282):
asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. (mõlema tingimuse olemasolu on pandi tekkimiseks kohustuslik. Valdusel on siin nn signaalfunktsioon)
Kui asi on juba pandipidaja valduses, nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.
Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega.
Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot.
Käsipandi tekkimise piirangud
Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse.
samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti
Pandiõigus tekib pandiõiguse seadmisega, mitte nõude tekkimisega
Pandiõigus ei teki, kui see seatakse tingimusega , et pandipidaja võib end pandist rahuldada (st jätta pandiese endale), kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga
Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada
On lubatud nõude tagamine mitme asjaga
Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ́)
Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne
Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust
Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud , kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral)
Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist
Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga
Pandipidaja võib sissenõude pöörata asjale omal valikul kui pandilepingus (st võlaõiguslikus tagatislepingus) ei ole sätestatud teisiti
Käsipant lõpeb:

1.Tagatud nõude lõppemisega (§ 284)

2.Vallasasja hävimisega (§ 285)

3.Kui pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab sama isik (v.a. –nt kui õigustatud huvi korral pandiõiguse edasikestmise suhtes –nt kui pandiõigus on omakorda koormatud) (§ 286 p1)

4.Panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda(§ 286 p2)

5.Pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab pandist loobumisest (§ 286 p3)

6.Kolmas isik, kellele läks pandieseme otsene valdus (kaudne valdus jäi pandipidajale), tagastab panditud asja pantijale (§ 286 p4
Käsipandi sisu
a) Pandipidaja kohustused ja õigus asja kasutada
Pandi ese (valdus) läheb üle pandipidajale
Pandipidaja on kohustatud asja säilitama ja korras hoidma (kulutused kannab pantija kui ei ole teisiti kokku lepitud)
Teatama asja hävimise ohust viivitamata pantijale
Pandipidajal ei ole reeglina õigust panditud asja kasutada (juhul kui vastupidises kokku lepitakse tuleb sellest pantijale aru anda)
Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui kokku ei ole lepitud teisiti (AÕS §287-288)
b) Käsipandi üleminek (§289)
Käsipant läheb nõude loovutamisel III isikule ka üle – tal on õigus pandipidajalt asi välja nõuda.
Valduse saamisega lähevad üle senise pandipidaja õigused ja kohustused.
Kui kokku on lepitud, et nõude üleminekul pandiese üle ei lähe, siis käsipant lõpeb.
Käsipant ei lähe üle ilma nõudet
Käsipandi lõppemisel tuleb pandiese tagastada
Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (siis kohaldatakse käenduse sätteid)
Pandieseme müük (AÕS § 292 – 295)
Juhul kui võlgnik ei täida kohaselt pandiga tagatud nõuet, tekib pandipidajal panditud asja müügi õigus
Pandipidaja on kohustatud eseme müügist teatama pantijat 1 kuu ette
Teatamisest võib loobuda , kui seda pole võimalik teha-sel juhul ei tohi eset ikkagi müüa enne 1 kuu möödumist alates müügiõiguse tekkest
Tähtajast võib kõrvale kalduda kui asi on riknemisohus
Asi müüakse avalikul enampakkumisel, mille aeg ja koht tehakse teatavaks pantijale ja kolmandatele isikutele, kellel on asjale õigusi
Pandipidaja rahuldab pandieseme müügist saadud rahast oma nõude ja müügikulud – ülejäänud raha tuleb tagastada pantijale
REGISTERPANT
AÕS § 297. Registerpandi mõiste- (1) Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
Seega vastab registerpant alljärgnevatele tunnustele:
1.Seatakse registrisse kantudpatentile, kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikku mudelile, sordile, mikrolülituse topoloogiale, mootorsõidukile ja õhusõidukile
2.Isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud pandiga tagatud nõude rahuldama nimetatud esemete arvel.
Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade puhul, sest:
Pandi seadmiseks tehakse märge vastavasse riiklikusse registrisse
Asja valdus ei lähe üle pandipidajale
Registrid on avalikud (samas, kui omandi üleminek ei ole seotud –võimalik on registrikandega, ei ole garanteeritud pandiõiguse püsivus –võimalik on heauskne omandamine, kuna registritega tutvumine ei ole enne asja omandamist kohustuslik)
Sarnaselt hüpoteegiga saab kanda ühele ja samale esemele mitu registerpanti, järjekoht määratletakse registrisse kandmise ajaga
Vastavalt AÕS § 298 kohaldatakse registerpandile ka hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Registerpandi esemed on:
registrisse kantud ja avalike andmetega ja seaduses sätestatud korras peetavad
Asjad,
Õigused,
Asjade kogumid (kommertspandi ese)
*Mõttelist osa asjast või õigusest saab pantida Vaid siis, kui see on kaasomaniku osa
Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna
Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese):
Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus , tööstusdisaini kaitse seadus jne):- Patendid -Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid- Sordid -Mikrolülituste topograafiad-Geograafilised tähised
Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register )
Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse.
AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta
Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist)
Registerpandi tekkimine
Registerpandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud registris (asja valdus üle ei lähe)
Kande aluseks on pantija ja pandipidaja kokkulepe eseme pantimise kohta (peab olema a) nõue mida tagatakse, b) võlaõiguslik tagatisleping ning c) asjaõiguslik kokkulepe eseme pantimise kohta)
Lisaks tuleb esitada ka avaldus pandi registreerimiseks
Kandes tuleb märkida pandipidaja ja pandi Rahaline suurus
Registerpandi järjekoht (AÕS §300)
Järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga
Kui avaldused on esitatud üheaegselt- antakse neile üks ja sama järjekoht
Eelnevat ei kohaldata, kui asjaosalised on kokkuleppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja selle kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse
Pandi kande muutmiseks või kustutamiseks panditud asja omaniku nõusolekul on vajalik ka nende isikute nõusolek, keda muudatus puudutab
§ 3002 . Osaregisterpant

Registerpandi võib jagada osadeks .

Registerpandi osadeks jagamisel on vaja teha kanne registrisse. Kanne tehakse pandipidaja avalduse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Osaregisterpandid asuvad jagatud registerpandi järjekohal.

Osaregisterpandid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.
Pandipidajate nõuete rahuldamine (AÕS §302)
Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandipidaja nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel. Ese müüakse täitedokumendi alusel avalikul enampakkumisel.
See eeldab:
1)kohtuotsuse olemasolu (ei pea olema üksnes siis, kui on notariaalne kokkulepe, milles ühtlasi on kokkulepitud allumine kohesele sundtäitmisele)
2)Avalduse tegemist täitemenetluse alustamiseks
Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele
Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega
Kokkulepe, mille järgi pandipidaja omandab nõude rahuldamiseks ilma müügita panditud asja, on tühine – kuna asja omandamine võimaldaks pandipidajale õigustumatut rikastumist
Pärast nõude sissenõutavaks muutumist võib kokku leppida, et võlausaldaja võib pandieseme rahaks teha ilma kohtuotsuseta ja täituri vahenduseta – so vabakäelise müügi teel.
KOMMERTSPANT(TUNTUD KA ETTEVÕTTE PANDI NIME ALL)
Tuleb vaadelda registerpandi alaliigina
Reguleerib kommertspandiseadus (KomPS) (RT I 1996, 45, 848; RT I 2010, 22, 108
Lisaks kohaldatakse AÕS registerpandi sätteid
Ja seeläbi ka laevahüpoteegi sätteid (AÕS §298)
Kommertspandi mõiste
(KomPS §1 lg 1)- Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdus.
Seega, kommertspanton pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada tagatisena oma vallasvarale, ilma et ta annaks üle panditava vara valduse
Kommertspandi olemus
Ettevõttepant - äriregistrisse kantud ettevõtted.
Pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada nõude tagatisena oma vallasvarale.
Tuleb kanda kommertspandiregistrisse.
Panditud vara jääb ettevõtja valdusse.
Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei lõpe nõude lõppemisega
Kommertspandi ulatus (KomPS § 2)
Ulatub:

• äriühingu kogu vallasvarale või
  
• füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale.
  
• Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale.
  
• Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.
  

Kommertspant ei ulatu (KomPS § 2 lg 3 )
1) kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele ning muudele väärtpaberitele;
2) varale, millele saab seada teist liiki registerpandi või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 132 lõikes 2 nimetatud pandi või millele ulatub kinnisasjale enne või pärast kommertspandi seadmist seatud hüpoteek või millele on seatud käsipant;
3) varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet.
Lisaks vastavalt AÕSRS §13lg 5
Kui enne kinnisasja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale, ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele, mis on koormatud registerpandiga.
Registerpant ei ulatu kinnisasja päraldistele, kui enne registerpandi seadmist oli kinnisasi koormatud hüpoteegiga.
Kommertspandiga tagatud nõue (§3)
3)Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksulenne kommertspandiga koormatud vara müümistnõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivisja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksedning muud kõrvalnõuded.
Kommertspandi seadmine (KomPS §4)
Kommertspandi seadmiseks on vajalik ettevõtja ja pandipidaja vaheline notariaalselt tõestatud leping
Tekib avalduse alusel kande tegemisega kommertspandiregistrisse
Kommertspandilepingu kohustuslikud andmed (§4 lg 1 p 1-4):

pantija ärinimi ja registrikood;

pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood;

pandisumma;

muud seaduses sätestatud andmed.
Kommertspandi registreerimine (KomPS §3.peatükk)
§14 Kommertspandiregistrisse kantavad andmed – vt iseseisvalt
Kande tegemine (§16)
(1) Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud
Avaldus võib sisalduda kommertspandilepingus.
(2) Kommertspandiregistrisse tehakse kanne avalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel.Kommertspandi registrisse kandmise avalduse võib esitada pantija või pandipidaja. Kui avalduse esitab pandipidaja, peab sellele olema lisatud pantija notariaalselt kinnitatud nõusolek kommertspandi registrisse kandmiseks.
KomPS § 17. Kande õiguslik tähendus

Kommertspandiregistri kanne jõustub kande allakirjutamisest.

Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud siis, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.

Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
Kommertspandiga seotud õigused ja kohustused
Ettevõtjal säilib kommertspandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire , kui omandaja oli heauskne.
Ettevõtja, kelle varale on seatud kommertspant, peab pandipidajat teavitama ettevõtte majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest
Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
Kommertspandi lõppemine
Lõpeb kande kustutamisega registrist
Kustutamine toimub pandipidaja avalduse alusel
Nõuete rahuldamine
Võlausaldaja õigus nõuda nõude rahuldamist – ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui (KomPS §:
1) koormatud vara jagatakse, ettevõtte majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule vastuolus kommertspandiseaduse §5 lõikes 1 sätestatuga (võõrandatakse pahauskselt vara rohkem kui tavapäraseks majandustegevuseks on vajalik) või
2) kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või
3) võlgnik ei anna võlausaldajale kommertspandiseaduse §-s 12 nimetatud teavet (vt seadust!!!) või
4) koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt langenud.Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude rahuldamist võib nõuda vara arvel sundtäitmise või pankroti puhul vastavalt järjekohale.
ÕIGUSTE PANTIMINE
Õiguste kasutamiseks tagatisena on Eesti õiguses sisuliselt kaks viisi:
1)Õiguste pantimine (AÕS)
2)õiguste tagatisena loovutamine ehk tagatis -loovutamine (V
Õiguste pantimise võib omakorda jaotada:

• õiguse koormamine registerpandiga,
  
• õiguse koormamine kommertspandi seadmisega ning
  
• õiguse koormamine vastavalt AÕS §-le 314 jj.
  

Registerpandiga on tulenevalt AÕS § 297 lõikest 1 võimalik koormata üksnes kindlat liiki õigusi, milleks on intellektuaalse omandi õigused.
Kommertspandi puhul koormatakse pandiga kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lõike 1 kohaselt kogu äriühingu vallasvara, sh viimasele kuuluvad õigused
Viimasena näeb AÕS § 314 jj õiguste pantimiseks ette mooduse, mida kasutatakse kõikide nende õiguste pantimisel, mis ei tulene intellektuaalsest omandist, ning juhul, kui soovitakse pantida üksnes õigust,mitte kogu äriühingu vallasvara
Vastavalt AÕS §314 võib varaline õigus olla pandi esemeks kui see on üleantav
Kohaldatakse käsipandi sätteid, kui ei ole õiguste kohta sätestatud muud
Va. Piirang, mille kohaselt ei ole võimalik seada samale asjale mitut panti
Panditavad on kõik varalised õigused, mis on üleantavad
Siia alla ei käi hoonestusõiguse , korterihoonestusõiguse ja korteriomandi pantimine – nende puhul on tegemist asja pantimisega
õiguste pantimise puhul on tegemist aktsessoorsete tagatistega
Õiguste pandiga saab pantida nt:

Rahalisi nõudeid

Kaaspärijate pärandiosasid

Hüpoteeke

Kindlustusnõudeid

Võlakirju

Laokirju

Obligatsioone

Äriühingute osasid/ aktsiaid

Omandi üleandmise nõudeid jne.
Pandi seadmine (AÕS §315)
Peab olema pantija ja pandipidaja kokkulepe pandi seadmise kohta
Kokkulepe sõlmitakse vähemalt kirjalikuks vormis
ÄS järgi osade/aktsiate pantimisel kohustuslik notariaalne tõestamine
Nõude pantimise korral peab lisaks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele pantija andma üle nõuet tõendavad dokumendid ( laenuleping , kindlustusleping jne), samuti teavet võlgniku vastu nõude esitamiseks
§316.Panditud õiguse lõpetamine
(1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.
(2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele.
Nõude pantimine
Nõuete kui spetsiifiliste õiguste pantimisel ja tagatisena loovutamisel tekib üsna keerulise struktuuriga õigussuhe .
Sellisesse tehingusse on kaasatud vähemalt kolm osapoolt:

• pandipidaja või võlausaldaja, kellel kuulub ühtlasi tagatud nõue;
  
• pantija või võlgnik, s.t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja , kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik;
  
• pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik
  

Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja olema pandi seadmiseks õigustatud ehk õiguse omanik.
Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse.
Nõuete pantimise erinõuded
AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine
(1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel.
(3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.
Nõuete pantimise korral sõltub kohustuste täitmise regulatsioon sellest, kas müügiõigus on tekkinud või mitte .
Kui müügiõigus ei ole tekkinud:
Pantija ja pandipidaja võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita kohustuse neile üksnes ühiselt (AÕS §319 lg 1)
Pärast müügiõiguse tekkimist:
•panditud nõude täitmist võib nõuda üksnes pandipidaja ja võlgnik võib täita üksnes pandipidajale.
•Kohustuse täitmisel pandipidajale on samasugune tähendus, kui täitmisel võlausaldajale. (AÕS §319 lg 2)
Kui pandiesemeks on osa nõudest, jääb teistsuguse kokkuleppe puudumisel pantijale pandiga koormamata nõudeosa rahuldamise eesõigus , samuti eelisjärjekoht kõrvalõigustele ja tagatistele.
Kui pantija ja pandipidaja ei ole teisiti kokku leppinud, ulatub nõudele seatud pandiõigus ka võlgniku poolt tasumisele kuuluvatele panditud nõude intressile ja muudele kõrvalnõuetele.(AÕS §319 lg 3 ja 4)
Õiguse pantimise korral võõrandatakse nõue enampakkumisel või poolte kokkuleppel muul viisil
Nõude rahuldamise korral järgi jäänud rahasumma tagastakse pantijale
Nõuete pandi korral:
1.Kui rahaline nõue nõutakse sisse enne maksetähtpäeva saabumist– siis tuleb see deponeerida pandipidaja kasuks
2.Peale maksetähtpäeva – sissenõutud summa jääb pandipidajale ulatuses, mis on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ülejäänud raha annab pantijale välja
ERILIIK-FINANTSTAGATIS
AÕS §314 ́toodud finantstagatise mõiste. Selle kohaselt on finantstagatiseks rahalise nõude või väärtpaberite koormamine pandiõigusega või nende tagatise eesmärgil üleandmine.
Seega on finantstagatistega hõlmatud nii pandiõiguse kui ka tagatis loovutamise instituut (on spetsiifiline kokkulepe väärtpaberite ja nõuete pantimise ning tagatis loovutamise kohta).
Finantstagatise regulatsiooni aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. a direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (finantstagatiste direktiiv).
AÕS §3141 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 sätestatud isikute ring koosneb üksnes juriidilistest isikutest, kellest vähemalt üks peab olema krediidi asutus, investeerimis - ühing, fondivalitseja, investeerimisfond jne
Tagatiseks võib seada väärtpaberit, krediidinõuet ja kontol oleva raha nõudeõigust.
Lisaks AÕS §314 ́- 3143 kohaldatakse nii õiguste pantimise kohta sätestatut kui ka AÕS §314 lõikest 2 tulenevalt käsipandi sätteid, samuti VÕS §-s 164 jj (nõuete loovutamine) sisalduvat regulatsiooni