Haldusõigus ja tööõigus (0)

Õigusõpetus VIII
Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust
Haldus on tegelik võim asja üle.
Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne .Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna.
Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki:

• Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant.
  
• Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek .
  

Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud kõrvalnõuded(trahvid, intressid jne), juhul kui seadusega pole sätestatud teisiti. Pandiga on tagatud ka menetluskulud ja müügiga seotud kulutused ning pandiipidaja poolt pandi eseme säilimiseks tehtud kulutused.
Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks:

• Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse
  
• Registerpant – valduse üleminekut ei toimu. Ja pantimine registreeritaks evastavas registrites.
  

Käsipandi leping tuleb sõmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 kr.
Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jab pantija valdusse, pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Register pant seataks epõhiliselt transpordi vahenditele. See võib toimuda nt ARK kantud autodr või lennuki registrisse kantud õhusõidukite suhtes. Sellega kooramatkse ka muid asju ning ka õoigusi.
Komertspant on valduseta panid alaliik , kusjuures komertspant on vätestatud eraldi seadusega, nimelt kommertspandi seadusega. Kommertspant registreeritakse äriregistris ja talle kohandatakse asjaõigusseaduses register panid kohta sätestatud, kui kommertpandi seadusest ei tulene teisiti. Kommertspandi puhul seataks epant ettevõtte kogu vallasvarale . Ilma, et ta annaks üle panditud vara valdust. Kommertpant ei ulatu kassaas või krediidasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ning uutele väärtpaberitele. Samuti varale, mille suhtes saab seada teistliiki registerpandi ja kommertspant ulatub ka kindlustus (ühingule)?
Ettevõtja võib kommertspandiga kooramtud vara tavalise majandustegevuse käigus kasutada ja käsutada. Kui aga ettevõtja võõrandab kommertspandiga kooramtud vara hulka kuuluva asja, tavapärase majandustegevuse korras, lõppeb kommertspant sellele asjale. Kommertspandi puhul on oluline ka ettevõtja teadaandmis ekohustus. St ettevõtja onkohustatud pandi pidajale koheselt teatama ettevõtte majandamise peatumisest või selle jagamisest või mud liiki võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti vara vähenemisest(, st kui tagatise väärtus oluliselt langeb), samuti vara või suurema osa vara hävimisest. Kommertspant lõppeb kommertspandi registrist kustutamisega.
AÕS – on võimalik k aõigusi pantida, mid aon võimalik rahaliselt hinnata.
Tööõigus
Tõõõiguse mõsite olemus ja tööõiguse ….
Töötegemine võib toimuda erinevates õiguslike svormides, kuid tööõigus reguleerib ainult töölepingu seaduse alusel tekkivaid suhteid. Eanmikel juhtudel tööd tegev isik on seotud teise poolega, kellele tööd tehakse või töönäol teenust pakutakse. Siit tulenevad pooltevahelised suhted vajavad korrastamist, st poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist.
Tööõiguse mõiste –  tööõigus on õigusnormid ekodum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töö tingimuste kollektiivset kujundamist..
tööõigus ei tegele üksnes individuaalsete töösuhetega, vaid kollektiivsete töösuhetega, st töötaja ei tee tööandjale töö eraldatult vaid ta arvatakse ettevõtja või tööandja ettevõtja  töötajate koosseisu. Ühine tegutsemine nõuab aga kindlate reeglite jälgimist j selleks on tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid.
Tööõiguse allikad:

• EV põhiseadus , kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse , töökoha valikul , perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel.
  
• Euroopa sotsiaal….
  
• EL direktiivid
  
• Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid
  
• EV töölepingu seadus
  
• Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid , nt puhkuseseadus , palgaseadus , tööja puhkeajaseadus
  
• ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas.
  

Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd teostav isik on allutatud isik on allutatud töö eest maksva ettevõttes kehtestatud töö sisekorra eeskirjale; kes määrab töö tegemise aja, koh aja viisi;kas tööd tegev isik on arvatud ettevõtte töötajate koosseisu; kellel lasub töötegemisega kaasnav risk; kes maksab töövahendite eest; kes saab tulu või kasumi.
Kui töö teostaja allub teise poole sisekorrale, tee tööd viimase juhtimise ja kontrolli all, kui töövahendid kuuluvad tööandjale ja viimane saab sellest tulu, siis ilmselt on tegemist töölepinguga.
Avalikus teenistuseks nimetatakse riigi või kohaliku omavalitsese ametiasutustes. Neid finantseeritakse riigi eelarvest ja nende põhifunktsiooniks on avaliku võimu teostamine. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt loetakse avalikku võimu teostatavateks riigi ametiasutusteks (nt riigikogu kantselei , vabariigi presidendi kantselei, kohtud, valitsus asutused jne).
Töötajate kategooria puhul on mõnikord ettenähtud kõrgendatud vanusemäär. 15-16 a saanud alaealine ühe vanema või eeskoste kirjalikul nõusolekul võib töötada, kui see ei ohusta tema tervist, kõlblust, ohutust või hariduse omandamist. Siin tuleb silmaspidada, et erandjuhtumil võin 13-14a alaealine ühe vanema või eestkostja j atööandja oasukoha või elukoha järgi tööinspektori kirjalikul nõusolekul ning vabariigi valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas olevatel töödel.
Tööandja ei tohi aalealist tööle võtta või rakendada tööle, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealisete kõlblust, sisaldab õnnetyusohte, mid aalaealine ei suuda märgata ega vältida, takistab alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist nig ohustab alaealise tervist.
Alaealiste puhul on oluline, et nad peavad eelnevalt läbima arstlikku kontrolli.
Tööandjaks võib olla: juriidiline isik(eraõiguslik või avalikõiguslik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik, kes võib olla tööandjaks ka siis, kui ta ettevõtjana ei tegutse.
Töölepingu liigid.:

• Tähiajaline
  
• tähtajatu
  

Töölepingu tingimusi võib liigitadada: töölepingu kohustuslikud tingimused ja muud/valikulised tingimused.
Töölepingu koostamisel tuleks silmaspidada seda, et leping peab olema selge ja mõlemale poolele ühtviisi arusaadav (sinna ei ole vaja ümberkirjutada seadusaktide sätteid).
Koustuslikud tingimused: poolte andmed, töötaja tööle asumise aeg ja töölepingu sõlmimise aeg(need ajad ei pea kokkulangema, sest lepingu võib vormistada enen või peale tööle asumist, kuid tuleb silaspidada seda, et võrdustatakse töötaja tegelik tööle lubamine töölepingu sõlmimisega, st tööleasumise aeg.)
Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on 3 võimalust:

• Juba töölepingu sõlmimisel on teada, et teatava aja pärast töö kidlasti lõppeb (nt tähtajalise töölepingu võib sõlmida teatud töö tegemise ajaks, ajutisel äraoleva töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutisel suurenemisel ja hooajatööde tegemiseks.) Töölepingu kestvuse võib määrata kalendaarse kuupäevaga või tehtava töö lõppemisega. Kui leping näeb töötajale ette erisoodustusi (nt väljaõpe), siis tuleb see tingimata märkida ja peab silamspidama, et erisoodustus töölepingus võib kuid ei pruugi kattuda erisoodustuse mõistega tulumaksu seaduses.
  

Ameti või kutse nimetus, kvalifikatsiooni nõude dja töö ülesannete kirjeldus.
Töö ül kirjalduse võib kirjutada ots etöölepingusse, kuid enamikel juhtudel näidataks eneed ül ära ameti vüi töö juhendis, kuts ekirjelduses mvs. See peab olema töölepingu lisa.
Töötegemise koht või piirkond: sellena märgitakse töölepingus tavaliselt: asula, linn, linnaosa . Kui asutus muudab oam asukohta , muudab ta ka töölepingu tingimusi. Kui tööiseloomust tulenevalt täidabtöötaja töötegemist erinevates kohtades, siis näidatatkse töölepingus töö tegemis epiirkond, mis vastab tegelikule piirkonnale.
Palga tingimused: Seda reguleerib palgaseadus. Palga tingimuseks on palgamäär: Tavaliselt on tunni või kuu palk+ lisatasu ja juurdemakse.Kindlas suuruses palgamäär peab olema näidatud igas töölepingus. Silmas tuleb pidada seda et kellegilt ei või olla täiskoormusega palk väiksem riigi alam palgamäärast, mis 2007 a on 3600 kr kuus või 21.50 kr tunnis.Lisaks on palgatingimuseks (peab olema töölepingus kirjas)ka palgaarvutamise viis (kas tüki või aja kaupa) ja maksmise kord (palgamaksmise aeg ja viis, kas sulas või arvele,) kui ettevõttes makstakse lisatasu(preemiat) peaks töötaja väljatöötama lisatasu maksmise alused ja korra, näidates selles milliste ettevõtte näitajate korral seda makstakse, millised peavad olema töötaja töö tulemused lisatasu saamiseks, mis tingimustel lisatasu vähendatakse või mis puhul sellets ülds eilma jäädakse. Palgamaksmise päev määrat akindla kuupäevaga, mitte ajavahemikuga, mille jooksul palk võidakse maksta.
Tõõaja tingimused: Töölepingus ei pruugi näidata tööaja alguse ja lõpu kellaaega, sets need peavad olema näidatud töö sisekorra eeskirjades. Tööajanorm näitab, ka sinimene töötab täis või osa ajaga . Üldine riiklik norm täistööajaga töötamis ekorral on 8h päevas ehk 40 h nädalas. Kuid allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel, eriiseloomuga töödel, samuti alaealistele ja pedagoogidele on kehtestatud lühendatud tööaeg . Tööandka on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. (summeritult mingi perioodi jooksul või päeviti iga päev 8h päevas). Tööaja summeritud arvestused leitakse arvestutöö jooksul tööaja norm, üldjuhul sellesse perioodi jäävad kalendi järgsete tööpäevade liitmised ja saadud summa korrutamisel kaheksaga. Need normtunnid jagatakse tööaja kavades nii, et ühel päeval/vahetuses ei kestaks tööaeg üle 12 h ja vahetuste vahel oleks puhkeaeg vähemalt 11h jai gal nädalal puhkeaega 36h.
Tööelpingu lõpetamise etteteatamis tähtajaks on vähemalt 3
Kollektiivlepingu sedause kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Siit tulenevalt on kollektiivleping töötajate ja tööandjate vabatahtlik kokkulepe töösuhete täiendavaks reguleerimiseks.