ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taim...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
organismid on tootjast ühekaugusel Troofiline tase · 1. troofiline tase tootjad e autotroofid e taimed · 2. troofiline tase esimese astme tarbijad e herbivoorid · 3. troofiline tase teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid · 4. troofiline tase kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Produktsioon · Produktsioon e toodang e kogutud energia · Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv · Brutoproduktsioon (kogutoodang) · Netoproduktsioon (puhastoodang) · Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta ( energiaühikutes: cal/(cm 2 a), massiühikutes: g/(cm2 a)). Primaar-, sekundaar- jne produktsioon. Produktiivsuse konseptsioon: Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud (respireeritud) energia vahe. Netoproduktsioon= bturoproduktsioon energia( mis kulub respiratsioonile) Juurdekasv s.o taimede masii, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või ¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena) 50. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Kõrge produktiivsus - ·
energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised
kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA
energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad
Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga. Floristiliselt on vähe ühist eri regioonide troopikametsade vahel (kui mõned laialt levinud üldtroopilised rühmad välja arvata). Igal mandril on kujunenud oma troopiline floora väga varakult (kriidi lõpp, paleogeeni algus) ja sisaldab kliima muutumatuse tõttu suurel arvul primitiivseid perekondi, eriti puude hulgast. Taimkate.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Koagulatsioon protsess, kus vähendatakse peente kolloidiosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks (ja sadestuda). Koaktsioonid organismide vastastikused suhted. Kodupiirkond (loomadel), selgroogsete, ka kõrgemate selgrootute isendite, perekonna või perekondliku rühma elupiirkonna osa, mida kasutatakse pikka aega. K-s toimub kogu põhiline elutegevus ja selles veedetakse enamik aega. Kogutoodang ökol. sama, mis brutoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) kogutoodang, mingis ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja orgaanilisest ainest toitumises assimileerunud energia kogus või sellele vastav aine hulk (biomassiühikuis). Autotroofide k. määratakse gaasivahetuse (CO 2, O2, H2S) kaudu, heterotroofide k. toiduks tarvitatud aine kalorimeetrilise analüüsiga. Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
tootajad autotroofid, nemad panevad toiduahelale aluse. Nad on nii maismaa taimed kui ka veekeskkonnas elavad taimed ning õistaimed. Produktsioon jaguneb: neto- (esmane, maha võetud tootajate elutegevuseks vajalik energia ehk hingamiseks vajalik energia) ja brutoproduktsiooniks (eluks vajalik energia on seal sees). Primaarproduktsiooni väljendatakse kui fotosünteesi käigus fikseeritud süsiniku ühikut ühe pinnaühiku kohta ajaühikus. Netoproduktsioon= brutoproduktsioon miinus hingamiseks tarbitud Fütoplankton(taimne hõljum): vees hõljuvate taimede (peamiselt mikroskoopiliste vetikate) kogum. Asub mere pindmises kihis, kuhu ulatub veel valgus eufootiline kiht (väidetakse, et kuni 100-150 m sügavuseni). Koosneb peamiselt räni- ja vaguviburvetikatest (neil on vibur, millega nad on võimelised vees liikuma; nende ainevahetusproduktid on segased, kuuluvad ühele ja teisele poole). Ka eriviburvetikad ja rohevetikad
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. 109. Produktiivsus: primaarproduktsioon, neto- ja brutoproduktsioon, sekundaarproduktsioon. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmatoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus. Fotosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist ja veest valguse juuresolekul metanaali (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid süsivesinikke), kusjuures teise saadusena vabaneb hapnik:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
