elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en.tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat. Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa soojenemine. EB neg.: maa annab energiat rohkem ära kui ise saab, loodusprotsessid aeglustuvad, toimub Maa jahtumine. Kaugseire on andmete kogumine kaugelt, selliste seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Kohateave on geograafilised andmed mingis paigas oleva nähtuse kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud
Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, Andid) . Vanad mäestikud - on lameda tipulised (lamendavad tegurid on tuul, sademed jne) (Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja maakoore ülemises osas mõjuvad jõud mis tekivad päikeseenergial ja gravitatsiooni toimel: nende mõjul toimub kivimite ja pinnavormide muutumine (kulumine ja kuhjumine)
b) + maale saabub rohkem kiirgust *Toimub soojenemine *Loodusprotsessid intensiivistuvad b) maa kulutab rohkem energiat kui saab *Toimub jahtumine *Loodusprotsessid aeglustuvad Maa energiabilansis on oluline koht... · Päikeseenergial · Maa siseenergial · Gravitatsioonienergial Päikeseenergia · Põhiline energia pärineb Päikeselt (99%) osa peegeldub (30%) osa neeldub (50%) · Käivitab loodusprotsessid · Kasutamine: inimene salvestab päikesepatareides · Salvestatud kujul fossiilsetes kütustes Maa siseenergia · Keemilistel reaktsioonidel vabanev energia Maa sisemuses · Vabanemisel: vulkaanid, maavärinad, kivimite teke ja moondumine, mäestike teke, laamade liikumine, kuumaveeallikad · Kasutamine soojusenergia saamiseks Kineetiline energia · Liikumisenergia tuule, vee, liustiku liikumisega tekkiv energia · Põhjusta ka suurt kahju - tormid
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses.
5. Mis toimub Maani jõudnud päikeseenergiaga? Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. 6. Kust saab Maa energiat? Maa saab oma energia Päikeselt päikesekiirguselt. 7. Millal on Maa energiabilanss positiivne ja mida see endaga kaasa toob? Energiabilanss on positiivne, kui Maale jõuab energiat rohkem, kui planeet seda maailmaruumi ära annab. Toimub soojenemine ja loodusprotsessid. 8. Millal on Maa energiabilanss negatiivne ja mida see endaga kaasa toob? Energiabilanss on negatiivne, kui planeet kiirgab maailmaruumi rohkem energiat, kui ta seda Päikeselt saab. Toimub jahtumine. 9. Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energiaaallikaid. Taastuvad- päikeseenergia, Maa, Kuu Taastumatud fossiilsed kütused & tuumkütus
MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT? ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID SAAB KASUTADA PIDEVALT AASTAID TAGASI, TEKE VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI AEGLANE. EI SAA KORDUV TÄHENDUS SEL UUESTI KASUTUSELE KASUTADA VÕTTA LOODUSPROTSESSID, FOSSIILKÜTUSED MIS TEKIVAD TÄNU (KUNAGINE BIOMASS, SETTEKIVIMID) RESSURSS PÄIKESE VÕI MAA SISE ENERGIALE SUUREM ENERGIA VÄIKSEM, SISALDUS JA KÜTTE ENERGIASISALDUS HAJUB ROHKEM, KAOD VÄÄRTUS SUUREMAD MITMEKESISEM: KITSAM KASUTUSALA: SOOJUS, ELEKTRI
Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused (ei ole Power Pointis) Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist VI. I. Statistika Viimase 20..
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal Litosfäär
raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada
Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3
ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Energiavood biosfääris Maa energiabilanss Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiabilansiks. Energiabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. Energiabilanss on positiivne. Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab Energiabilanss on negatiivne, Maa kulutab rohkem energiat, kui saab, toimub jahtumine Fotosüntees Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (=süntees) 6CO2 + 12H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Toimub ainult rohelistes taimerakkudes Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus ehk siis saabuvad ja lahkuvad energiavood on võrdsed. Piirkonniti on energiabilansid erinevad. Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne).
eneseteostuse, keskkond. Poliitiliste õpetuste lähemaks vaatlemiseks on vajalikud mõned sissejuhatavad selgitavad iseloomustused tollase üldisema intellektuaalse olukorra kohta, mis on klassikalise poliitikafilosoofia eelduseks ja aluseks. Esiteks, naturalism. Looduslik ja inimlik olemine moodustasid selles mõtlemisruumis ühtse terviku; kultuuri arengut käsitati lahutamatus seoses kosmoloogiaga. Niisuguse mõtlemise raames oli loomulik ja ka ainuvõimalik, et loodus, loodusprotsessid on selleks mudeliks, malliks, mille alusel tuleb üles ehitada poliitika, poliitilised protsessid; ajalooprotsessid seotakse taevavõlvi protsessidega. Looduse ja kultuuri lahutamatut seost väljendati mõistepaaride vorm ja mateeria, vaimne ja materiaalne, igavikuline ja ajalik, jumalik ja inimlik dialektika kaudu. Tollase ratsionalismi telgmõiste Logos (nüüdistähenduses umbes sõna, seadus, mõte, ühismõõdulisus) oli tihedalt seotud nii looduse kui ka riigi- ja poliitika
kohanevad üksteisega ja juhinduvad üksteisest. Ühed mõjutavad oma käitumisega teisi, kellega nad koos elavad, ja need omakorda vastavad tegutsemisega, mis haakub eelneva käitumisega (kommunikatsioon). Sellise omavahel seostatud käitumise tulemusel moodusutvad ühiskonnas kindlad seaduspärasused käitumiseks. Me ise loome seaduspärasused. Geigeri normikäsitlus sotsiaalsed korrad ei ole mingid loodusprotsessid, vaid sotsiaalsete nähtuste eripära seisneb selles, et nad järgivad reegleid, eriti aga õigusnormides sätestatud reegleid. Norm on programm (eelkõige õigusnorm mitte sotsiaalne norm tervikuna), etteantud mudel, millest kindlale situatsioonile vastab kindel käitumisviis. Normi juures kõige olulisemaks on tema alternatiivne toime, mis väljendub selles, et: · Normi järgitakse · Normi mittejärgimisele reageeritakse sanktsiooniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
