Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et
jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine. Eestil on ka suur panus looduse elurikkuse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimasel ajal on suurt rõhku pandud traditsiooniliste maaharimisvõtete kasutamisel põllumajanduses, mis ühendab omavahel keskonnahoidu , põllumajandusliku tegevust ja taimestiku ning loomastiku mitmekesisuse säilitamist. Ökoloogilise tasakaalu jätkusuutlikus on viimaste aastate jooksul paranenud ja muutub kogu aeg aina positiivsemaks. Kultuur: Kõige tähtsam Eesti kultuuri jätkusuutlikuse tagamiseks on kultuurikandjate olemasolu. Kuigi iive on positiivne muutus see taas positiivseks alles 2010. aastal, seetõttu on sündimiskordaja madalam, kui rahva taastootmiseks vajalik. Kultuuri jätkusuutlikust peegeldab ka aineline ja vaimne kultuuripärand. Ainelise kultuuripärandiga on lood kehvad, sest paljud ehitusmälestised on avariilises korras
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
Jätkusuutlikus praegu Tänapäeva eesti keel on igati jätkusuutlik ja otsest ohtu põlvkondliku ülekande katkemiseks või kõnejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike, mistõttu on see kergesti haavatav mitmesuguste tugevate välismõjude poolt – sõjategevus, loodus- või majanduskatastroofid. Selle kaugem tagajärg on põlvkondliku ülekande katkemine. Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule. Arendamise valdkonnad Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikee...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid milliseid samme peaks tegema Eesti, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng? Kõige valulikumaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib lugeda rahvastiku vähenemist ning selle läbi kultuuri hävinemist. Praegu on eestlasi maailmas ligi miljon, kuid see arv väheneb kahjuks pidevalt
3)vabariik: demokraatlik/autoritaarne/totalitaarne 4)konstitutsiooniline(piiratud) monarhia Demokratiseerumise lained 19. saj. algus 1922 (esimeseks USA) 1)1920 oli 22 demo. riiki 2)II ms. Järgsed aastad, lääne-euroopas taastus 3)70-90 surid ära diktaatorid, Ida-Euroopa riigid 2007 92 demo. riiki. Kult. mõjutab demo. enam kui majanduse arengut. Pluralism arvamuste ja org. paljusus. Inimeste erinevad huvid ja nende rahuldamine on demo. ühisk. oluline väärtus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvk. vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk. samasuguseid huve. Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu. Milline on? 1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult 2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus..
6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4
6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4
seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Selleks, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus, tuleb tagada ühiskonna kui terviku areng, mis tähendab, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Tagamine: toetused, hariduse võimaldamine, valdkonnastrateegiad, tegevuskavad jne. Jätkusuutliku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust iseloomustab: õiguspärane ehk legitiimne võim, valitsemise efektiivsus, hea ning efektiivne valitsemine. (Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus ? Jätkusuutlikus tähendab ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid silmas tuleb pidada ka tulevasi põlvkondi. Peame arvetsama,et jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne.Keskendutakse valitsemise kvaliteedile ning inimese heaolu arendamisele,kuid olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid mida peaksime tegema, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng?Et oleks lihtsam arutleda,võtsin aluseks just Eesti jätkusuutlikkuse. Pidevalt muutuvaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib pidada rahvastiku iivet.
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga loodusele, silmas tuleb pidada majanduslike ja poliitiliste otsuste mõju järgmistele põlvedele, keskkonnakaitse jne. Kas Eesti on üldse jätkusuutlik riik? Kas väike Eesti riik suudaks tulla toime kõigi nende punktidega? Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka teistele( rahvale). Rahvas peaks tunnustama võimu ja täitma kehtestatud reegleid ja seadusi. Kuid samuti peab võim olema õiguspärane. Võimulolijad peaks hindama samu väärtusi, mida hindab rahvas. Valitsemine peaks olema efektiivne , läbipaistev ja kodanike kaasav. Eestis
Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel. Üksdomineerivaimatest keeltest maailmas on inglise keel. Eesti keele jätkusuutlikus Eestikeel on üle elanud paljud sõjad ja epideemiad Eesti keel on haavatav paljude välismõjude poolt (nt loodus- ja majanduskatastroofid) Eesti keele parim kaitse on tagada võimalikult suur kõnelejaskond. Aitäh kuulamast!
esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikus on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee
Õpetaja: Jüri Toomele Tallinn 2014 Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused, kohustused ning vajadused, et tagada turismi jätkusuutlikus kogu turismisüsteemis.(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse eriti vett ja energiat jätavad võimalikult vähe jäätmeid.Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust
Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents eelkõige majanduses 2) hääleõigus 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse. Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus, võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine. 7. Mis on jätkusuutlikus? Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine, efektiivne valitsemine. Jätkusuutlik valitsemine võim- tahte ja otsuste pealesurumine. Legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi.
5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt? Ühiskonna jätkusuutlikus- Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi, ei tohi lahendad teise arvelt, sellepärast, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikust. Võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas, pärsib teise saavutamist. ( Valitsemine: võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis
võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed ( enamasti ühe perekonna liikmed) Heaoluriigi peamised meetmed: Ühiskonna jätkusuutlikus: Jätkusuutlik areng - arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. Valitsemine on seotud võimu kasutamisega. Võim tähendab võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,...
Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma kee...
Ühiskonnaõpetuse 1. KT 1. Mida õpetatakse ühiskonnaõpetuses? · Ühiskonnaõpetuses õpetatakse inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid. 2. Iseloomusta erinevate ühiskondade mudeleid? · Agraarühiskond Suurem osa hõivatud põllumajandusega. Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3. Mis on heaoluriigi eesmärk, ning milliste valdkondade kaudu üritab riik seda tagada...
4.Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad õp 11-12 5.Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta
Kaks Eestit või jätkusuutlik Eesti? Eesti rahvaarv küündib miljoni lähedusse. Venemaa rahvaarv ulatub aga 140 miljonini. Meiesuguse väikerahva jaoks pole miski muu olulisem, kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastiku...
1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes...
rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Eestis on praegu siirdeühiskond ehk üleminekuühiskond (ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; probleemiks aeglane demokraatia areng, mis põhjustab poliitilist ebastabiilsust). Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
sama järjekindlalt säilitada. Nimelt peale iseseisvuse saavutamist algas Saksa okupatsioon, mis seoses Saksa keisrivõimu kukutamisega ei õnnestunud. Seega panustab igariik oma julgeoleku kaitseks suuri summasid. Siiski ei suutnud Eesti piisavaid jõude koondada ja Vabadussõda algas 28. novembril 1918. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu Rahuleping, mis omakorda lõpetas Eesti iseseisvuse. Väikesed riigid, nagu ka Eesti, peavad saama esmalt oma majanduse õitsele, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus. Kuni aastani 1918 oli Eesti majandus kujunenud vastavalt Venemaa huvidele. Seega oli vaja teha palju ümberkorraldusi. Kõigepealt võeti vastu maareform, mille käigus mõisade maa, hooned ja muu riigistati. Eesti pidi aina enam tegema koostööd Lääne- Euroopa riikidega, mis oli aga kulukam. Seega oli peale iseseisvumist majanduslik olukord väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teiste...
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teiste...
vabandusi, miks rahva soovi ei saa täita. Eesti rahvastiku olukord ei ole kiita. Eesti iive on negatiivne, see tähendab, et sündimus jääb alla suremusele ja rahvas on üsna kiiresti vananev. Kuigi mõnel aastal on olnud iive ka kergelt positiivne, siis üldiselt on see alati negatiivne. Samuti on AIDSi haigestunute arv suur, mis mõjutab suuresti iivet. Keskmine eluiga jääb aina väiksemaks. Selleks, et tagada jätkusuutlikus tuleb suurendada sündimust. Maksud suurenevad pidevalt. Inimeste keskmine palk on kesine, kuid poodides on märgata hinnatõusu, eriti suurenesid need peale euro tulekut, kuigi räägiti, et euro ei tõsta hindu. Inflatsioon on juba aastaid püsinud kõrge ja seda on ta ka praegu, sest eksport jääb alla impordile. Probleemiks on ka haridus. Haridustase Eestis on kõrge, aga paljud noored otsustavad jätta oma haridustee peale keskkooli, kui mitte juba peale põhikooli
poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. ) 9)siirdeühiskonna ohtu, 1991a eestil a)Rahvuskonfliktid, oli oht mitte suuta rahuldada korraga eestlaste ja venelaste huve, ehk oli oht meeleavaltusteks ja protestideks b)Oli oht, et rahvas ei võta demokraatiat omaks, sest seda nähti aeglase ja ebaefektiivsena ( 9.Millised on Eesti probleemid demograafilises jätkusuutlikus?1-Pole piisavalt suur lastetoetus 2-Vähe lasteaiakohti ) 10) kas eesti on pluralistlik: a) väga vaba ajakirjandus, igaüks võib arvamust avaldada. B) meil on palju erinevaid organisatsioone ( abiühind mtü, loomakaitse selt,)c) eestis on erinevate vaadetega erakonnad esindatud. (10.Rahvas ei teki pahameelt. Kui inimesed avaldavad oma arvamust,siis on suurem võimalus, et üldsuses ei teki pahameelt. )
aina suurenevaid inimeste nõudmisi. Kõige hullem seis on aga maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad nende varud peatselt. Inimesi ei peata enam ka kehtestaud seadused meie looduse üle, neist lihtsalt astutakse sirge seljaga üle. Tänapäeva majanduse moto on kõik müügiks. Inimesi huvitab ainult kasum ja selle nimel töötataksegi, kedagi ei huvita säästlikus või jätkusuutlikus. Arvan, et enamus inimesi ei ole mõelnud asjaolule, et kui samas vaimus jätkata, siis jääb järgi vaid tühipaljas null. Me nuriseme sellise olukorra üle, kuid ei taipa seda, et selles kõiges oleme süüdi me ise. Ainult Vähesed tunnevad huvi, kas kõik jäätmed on korralikult sorteeritud ning ohtlikud materjalid õigesse kohta toimetatud. Kuid sellest on vähe abi, sest enamus inimesi viskab kogu oma prügi ühte konteinerisse, osatb iga aasta tagant uue telefoni ning vahetab uued
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub
7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal. Ülikoolides on paljud ained juba inglise keeles. Eesti keele kahjuks võeti vastu otsus mis vähendab võõramaalastel eesti keele õppimist, aga õnneks on Eestis on ka vastu võetud keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada,
Maa on inimeste poolt asustatud juba mitu millenniumi ning et see saaks veel vähemalt sama kaua püsida peavad riigid rahvaarvu kasvu kontrolli alla saama. Suurimaks murekohaks on vanadest harjumustest ning uskumustest kinni hoidmine. 52 aasta pärast on inimesed lõpuks aru saanud, et meditsiin on nii arenenud, et enam ei ole vaja sünnitad 8 last, et 2 neist täiskasvanuks elaks. Kui kogu maailma riikides oleks ühe naise kasvatad u 2 last, oleks maailma jätkusuutlikus kauemaks tagatud. Rahvaarvu vähenemine tähendab ühiskondade jaoks probleemi, sest inimeste vähenedes võivad väikesed rahvused kaotada oma inimesed ning kullast kallima kultuuri. Kuid ainult kultuuri hoidmisele mõtlemine ei aitaks samuti kedagi, see tekitaks vaid uusi ning suuremaid muresid. Ellu jäämise võtmeks on tasakaal. Rahvastiku stabiilsus tähendaks olukorra normaliseerumist ning see suurendaks võimalust
3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõte on jätkusuulik? Majandus aasta pikus on 12 kuud, vahel ka 18 kuud.
severe tõsine sidewalk (Ar) kõnnitee solid wall kandev sein standard solutions standartsed lahendused suburb eeslinn suburban housing eslinna tüüpi hoonestus sustainability jätkusuutlikus T terraced bungalow pikas rivis madalad majad terraced house korterelamu the type of housing available in the area piirkonnas esinevad majatüübid Three story terraced house kolme kordsed reas majad W whole range of design perspectives and issues kõiki disaini vaatenurki ja probleeme
aga paraku väga väike ning see põhjustabki meile väga madala koha. Kultuur on Eestis küllaltki hästi arenenud ja sellele on viimasel ajal eriti palju tähelepanu pööratud. Meil on kultuurilisi vaatamisväärsusid küllaltki palju ja teavet nendest on ka igal pool jagatud. Lisaks ka tänu Kultuuripealinnaks olemisele edenes Eesti kultuur küllaltki jõudsalt. Arvestades kõiki eelnevalt mainitud eesmärke ja nende taset Eestis, siis päris kindlalt ei saa väita, kas me elame jätkusuutlikus riigis või mitte. Vaadates enamusi aspekte, siis Eestit kahjuks jätkusuutlikuks riigiks nimetada ei saa. Kuigi arvestades kultuurilist elujõulisust, siis selle kohaselt seda isegi saaks seda öelda, aga paraku jääb ainult ühe eesmärgi täitmisest selles süsteemis väheseks.
riigi poliitiline piir ei lange kokku faktilise tolli- ja majanduspiiriga Vene Föderatsiooniga külgnevatel aladel. See nähtamatu sisepiir, see valulävi, millest üle astudes meil ei ole enam Eestit, ja millele on viimaste aastate jooksul ohtlikult lähenetud. Selle kõige peale tekib soov karjuda: ´´Siin on piir, siit kaugemale ei saa!`` Sest, kui me ei ütle midagi, on Eestis paarikümne aasta pärast jälle kodumaata rahvas. Eestis, kui jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka rahvale. Rahvas peaks tunnustama võimu ja täitma kehtestatud reegleid ja seadusi. Kuid samuti peab võim olema õiguspärane. Võimulolijad peaksid hindama samu väärtusi, mida hindab rahvas. Valitsemine peaks olema efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav. Kõige selle
aga paraku väga väike ning see põhjustabki meile väga madala koha. Kultuur on Eestis küllaltki hästi arenenud ja sellele on viimasel ajal eriti palju tähelepanu pööratud. Meil on kultuurilisi vaatamisväärsusid küllaltki palju ja teavet nendest on ka igal pool jagatud. Lisaks ka tänu Kultuuripealinnaks olemisele edenes Eesti kultuur küllaltki jõudsalt. Arvestades kõiki eelnevalt mainitud eesmärke ja nende taset Eestis, siis päris kindlalt ei saa väita, kas me elame jätkusuutlikus riigis või mitte. Vaadates enamusi aspekte, siis Eestit kahjuks jätkusuutlikuks riigiks nimetada ei saa. Kuigi arvestades kultuurilist elujõulisust, siis selle kohaselt seda isegi saaks seda öelda, aga paraku jääb ainult ühe eesmärgi täitmisest selles süsteemis väheseks. Katrin Aibast 12.B
süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist).
vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt arutatakse peamiselt sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist. On ka erakondi, kes soovivad antud maksu alandada ning kolmandad erakonnad leiavad, et sotsiaalmaksu koormus Eesti ettevõtetele on konkurentsivõime seisukohalt liialt kõrge. Kõige selle juures on aga oluline pensioni- ja tervisekindlustuse rahastamise jätkusuutlikus. Mis kasu saaksid Eesti riigi kodanikud antud ideedest. Kas seetõttu muutuks paremini kättesaadavaks arstiabi? Arvestades, et sotsiaalmaksu ülempiiriks tahetakse kehtestada 4000, mis tähendab, et riik loobub maksustamast töötasu seda osa, mis ületab igas kuus 4000 eurot. Sellisel juhul oleks kasusaajaid umkaudu 1900 töötajat, mis aga tähendaks riigile saamata jäänud tulu summas 13 miljonit eurot. Ilmselgelt tahetakse eeskuju võtta teistelt
sotsiaaldemokraatlikuks heaoluriigiks, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis? Liberaalse heaoluriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindustamine kõigis valdkondades. Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikusele Jätkusuutlikust võib defineerida jätkusuutliku arengu järgi. See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutlikus tähendab siis järelikult seda, et kas tulevastel põlvkondadele on jäänud koht, kus elada. Millised on Eesti riigi ehk tulevaste põlvkondade elukeskkonna säilimise suurimad takistused? Esimeseks probleemiks on rahvastiku osakaal. 2010. aasta seisuga on 68,83 protsenti eestlased ja lausa 25,55 protsenti venelased. Kurb seis on pealinnas Tallinnas, kus eestlaste osakaal 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vaevalt üle poole, 53,7 protsenti. Eriti murettekitav on seis aga Narvas,
Ehk riigieelarvest eraldati 2013. aastal Haigekassale ravikindlustuseks 827 mln eurot, seda on 7,1% rohkem kui mullu. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. Kindel on, et Eestis on tervisehoid alarahastatud. 2010. aastal olid tervisehoiukulutused Eestis (6,3% SKP-st) väiksemad kui teistes euroliidu maades. Kuigi praeguses riigieelarve strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt küsimust riigi tervisehoiu jätkusuutlikus. Tööjõu maksustamisele tuginenud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive. Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele. Kasvab krooniliste
Kaasaegne personalitöö Jätkusuutlikus ettevõtluses peitub tugev ärikaasus. Õigesti juurutatuna loob see väärtust, säästab raha, soodustab innovatsiooni, vähendab riske, tugevdab ettevõtte brändi ning tõstab nii töötaja kui kliendi lojaalsust. Meelitamaks ligi ja säilitamaks parimaid töötajaid, peavad ettevõtted leidma viise loomaks sidemeid, mis baseeruvad enamal kui rahalistel preemiatel. Viimasest olulisem on luua töötajatega suhted, mis tuginevad millelgi, mille suhtes töötajad kirge tunnevad. Oluline on luua töötajatega suhted, mis tuginevad millelgi, mille suhtes töötajad kirge tunnevad. Töötajad soovivad töötada ettevõtetele, mis jagavad nendega ühiseid väärtusi. Nad on produktiivsemad tööl, mis on tähendusrikkam. Kuigi selline nähtus on levinud kõigi vanusegruppide lõikes, kehtib see eriti tugevalt just generatsioon Y kohta (pärast 1982. a. sündinud). Uuringud väljendavad selgelt, et sellele gener...
olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja jahime loomi, reostame vett ja keskkonda. See on totaalne maakera ekspluateerimine kõikidel tasanditel, kuid kas inimene teadvustab seda endale? Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus. ,,Inimene on inimesele hunt" - nii ütles inglise filosoof Thomas Hobbes. Tal oli mõneti õigus ja ometi ütles ta seda ammu enne I ja II maailmasõda. Vaid inimene võib olla nii sõge, et luua sellist hirmu ja terrorit, purustada nõnda palju ja tappa miljoneid nagu seda juhtus II maailmasõja ajal. Sõja iseloom on ainult aastatega muutunud. Ainuüksi Ameerikal ja Venemaal on kahepeale nii palju aatompomme, et võivad terve maakera sadu kordi õhku lasta
suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Valdkonnad, mida tuleb arvestada: 1) keskkond-tähelepanu hakati pöörama 70-ndatel, sellega kerkis esile rohelised, mis tänaseks päevaks on kujunenud poliitilisteks parteideks. Looduse tasakaalust välja
ainult majanduslikul tasemel lüüa saada vaid ohu seab see ka kõikidele tööstustele . Samuti on enamus masinate kütuseid nafta baasil põhinevad ning see omakorda võib paisata segamini ka trantsportiva tööstuse ja üleüldise liikluse nii kaupade kui ka tööjõu osas . Naftareostus pole ohtlik vaid meie heaolule vaid üleüldiselt kogu maailmale . Meie eluolu ja jätkusuutlikus on alati olnud mõjutatud loodusest . Maa pinnasest saame me toidu ja veest joogi . Naftareostused aga kahjustavad näiteks toiduahelate normaalset toimimist . Naftareostused võivad kahjustada erinevaid pindu ja süveneda maasse ning ühtlasi taimedesse, mis pinnases kasvavad . Eeldatavasti pinnase probleem nii suur ei ole , kuna inimesed lihtsalt väldivad sellistelt alalt viljade söömist . Kuid loomadele pole antud sellist ajumahtu ja ühtlasi teadmist , et vees
See ei tähenda, et kalavarud oleksid ilmatu suured ja püüda võib kuitahes palju. Püüki peab kontrollima, et kalavarud säiliks ja kalapüük oleks majanduslikult efektiivne. Kalavarude majandamine aitab kindlustada kalavarude pikaajalise saagikuse elujõulisuse. Kalavarude reguleerimine toob kaasa ka kasumliku tööstuse ning kaitse ka muudele eluvormidele meres, mitte ainult kalade. Kalavarude majandamise peamine eesmärk on tagada maksimaalne jätkusuutlikus saagikus, mis kujutab endast 2015. aastaks, kuid hiljemalt 2020. aastaks tagada kõigi kalavarude puhul suur pikaajaline saagikus. Jäjest olulisemaks eesmärgiks muutub soov vähendada soovimatut püüki ja raiskavat tagasiheidet, parim variant oleks need sootuks kaotada. Seda proovitakse saavutada lossimiskohustuse ehk vastavalt sellele tuleb kogu saak jätta pardale, kvootidest maha arvestada ja alammõõdulisi kalu ei tohi turunduseks müüa. ( Komisjoni dele… , 2014
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
