Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt. Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma ...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
+selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled b)Proportsionaalne vs *jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine- Erakonnad 1)Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
(nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1
(nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 2.Pluralism oli alguses kui filosoofia, kus püüti veenda, et reaalsust ei saa ainult ühel viisil seletada. Poliitiline pluralism: 1
Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremini – kaotsiläinud hajub hääl saadiku isiklik vastutus USA EE,FIN Lihtkvoot-valimisjaoskonnas kehtivate hääletussedelite summa jagatakse mandaatide arvuga./ 5%künnis-partei peab saama 5% häältest, et saada parlamenti. Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma
kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” RiTo nr 20, 2009 1) Käesolevas artiklis on välja toodud, et Eestis ei ole välja arenenud kindlat huvirühmade ja riigi suhete mudelit ning Eesti ei esinda puhtakujulist kaasamise mudelit, vaid tegu on korporatiivsuse ja pluralismi vahepealsega. Olen samal seisukohal - pluralismiga sarananev mudel on Eesti kontekstis vähe levinud – Eestis ei ole piisavalt palju erinevaid huvirühmi ja need, mis on, pole sageli nii aktiivsed, et midagi suurt ellu viia. Huvirühmad peaks tegema pidevalt lobitööd. Srvan, et enamlevinud kaasamise mudelid on Eestid pigem korporatiivsed mudelid ja korporatiivsuse ja pluralismi eri jooni ühendav mudel.
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale
Keerulistel aegadel peab haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse. Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele
otsedemokraatia ja esindusdemokraatia puhul raskendab pluralism oma rohkete huvigruppidega kompromissi saavutamist. Pluralism tähtsustab võimu jagunemist ja vastastikust sõltuvust, rõhutab integratsiooni ja leiab, et ükski osis ei tohiks olla täielikult iseseisev. Pluralistid arvavad, et ka nõrgad huvigrupid võivad läbi koostöö saada tugevateks. Etatismi triumf nõrkade huvigruppide tugevnemise abil leidis aset Natsionaalpartei võiduga Saksamaal peale I MS ja pluralismi teooria leidis kinnitust selle partei allakäiguga peale II MS.
Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele + erakondadel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (oleneb mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest) + tagab valitsemises pluralismi - häältelugemine on keerukas - erakondade mõju valimistulemustele on keerukas - saadikute isiklik vastutus on väike Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade 1-20 arvuga Mandaatide arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamise Kandidaat kogus enim Kandidaat ületas kvoodi tingimus hääli
nimekirjade puhul. Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. · Positiivne- tänu ülekandmisele ei lähe hääled kaduma. Parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. (see on oluline noores demokraatias, kus erakondi palju ja esindavad erinevaid sotsiaalseid huve) Tervikuna tagab pluralismi valitsemises paremini, mis ilmselt ongi üks selle laialdase leviku põhjuseks. Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi
a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam. Arhitektuurikriitikas hakkas postmodernism tähistama minevikust laenamist ja stiilide pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti USAs Saint-Louisi linnas terve linnaosa, mis oli modernistlikke maju täis. Jencksi arvates
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub
· rahvastiku juurdekasv · tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule · majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus
ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI ASSOTSIATSIOONILINE TEGEVUS Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi. Ükski väike ühendus ei suuda selliseid ülesandeid täielikult täita ning seega on kõige olulisem antud lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt. Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise
erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus monism-pluralismi vastand;diktatuur,absolutism ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve;ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt;võim peab olema legitiimne e.õiguspärane(kui võimulolijad hindavad samu väärtusi,mida rahvas);valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik),läbipaistev,kodanikke haarav;kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem,vaid
Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis kandis nime ,,TM". See koosnes ühest suurest poeriiulist, mille peal oli väga palju erinevaid toiduaineid. Kuid nende kaubamärgid olid ära vahetatud. Näiteks kassitoit oli müügil sokolaadibatooni ,,Snickers"
Usub hingede rändamisse. Võtab esimesena kasutusele sõna Kosmos. Uskus, et inimesi on võimalik ravida muusikaga. FILOSOOFILINE PLURALISM 1. Empedokles- võtab kokku monistliku õpetuse alge. Koosneb tulest, veest ja õhust. Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat
· Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 5. Erakonnad, nende eesmärgid, rahastamine, parlamendierakonnad Erakond on kodanike ühendus, mille eesmärgiks on teostada võimu. Poliitiline eesmärk. Igal erakonnal on kindel ideoloogia: IRL konservatism, Reformi erakond liberalism, Keskerakond igalt poolt midagi laenanud, Rohelised konservatiivne, Rahvaliit konservatiivne. Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond:
Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative · Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab? Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutavad- · Võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi Jagunemine kategooriakaitse grupid (kaitsevad kindlat sotsiaalset gruppi, hästi välja kujunenud organisatsioon, huvitatud oma elu või äritehingute parandamisest), edendamisgrupp (liikmeskond võib kiiresti muuta, tekib kodanikualgatuse põhjal, nõrk sisemine hierarhia, tuhineb vabatahtlike tööle) 10.Kodakondsuse omandamise võimalused Sünniga omistatav- kui üks vanematest on Eestist pärit, saab selle riigi kodakondsuse, kus sünnib (USA)
Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp
konkreetse isiku poolt EELISED * selgus ja lihtsus – kõigile * hääled ei lähe kaduma arusaadav kes/kuidas * parteidel võrdsemad šansid parlamenti pääseb saada parlamendis esindatud * tagab pluralismi paremini PUUDUSED * annab eeliseid juhtivatele * häältelugemise keerukus ja suurparteidele ja diskrimineerib eralkondade suur mõju väiksemaid valimistulemustele * kaotsiläinud hääled * hajub saadiku isiklik vastutus 1 RIIK USA-demokraadid, 2 partei Eesti, Rootsi
valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti
Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide arvestamise enamlevinud viis.
NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20
Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1. Empedokles maailmas on neli alget. Hipokrates inimese organismis on neli alget veri, lima, tume sapp ja hele sapp. Inimese keha tekkis üksikute elundite kauba, mis pidid omavahel sobima. 2. Anaxagoras aineosakesed ehk seemned. Kõik koosneb seemnetest. 3. Leukippos ja demokritos maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Demokritos aatomid erinevad üksteisest
1p 6) Täida lüngad a) budism - ahimsa Universaalide tüli puhkes....realismi pooldajate Thomas Aquinost... ja .....nominalismi b) kristlus - Piibel pooldajate William Occam.... vahel. c) islam - koraan vale 7) Antisemitismi 3 põhjust 6) Pluralismi kujunemise etapid, esindajad 3p a) kristlased süüdistasid juute Jeesuse surmas, kuigi jeesus oli ka juut a) Empedokles - 4 juure käsitlus - maa, õhk, tuli, vesi, oluline on areng b) Islamiusulised vihkavad, sest muhamed oli koraanis halvustas juute, sest nad b) Anaxagoras - elemendi osakesed, kõik koosneb seemnetest n veeseemned, konkureerisid kaubanduses, püüdis oma vaateid juutidele peale suruda
· Juhikultus · Agressiivne välispoliitika · Ksenofoobia on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu · Tähtis riik ja rahvus, mitte rass 5 · Ründas kommunismi, konservatiivsust ja parlamentaarset liberaalsust · Levis ka Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Portugalis, Ungaris, Kreekas jne Natsism · Kodanike teod tehtud riigi heaolu nimel · Tugevad rahvused sõjalise võimu abil · Pluralismi lubamine on viga · Eesmärk ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvad · Natsismi peetakse üheks fasismi haruks tunnusjooned · Äärmuslik natsionalism · Kommunismivastasus · Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism
Missugune on praegune situatsioon? Helle Pondre 2010 Eesti erakondade maastik kollane (RE), roheline (K), sinine (IRL), punane (SDE), valge (ERL) Helle Pondre 2010 SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED LIIKUMISED KUI HUVIDE VAHENDAJAD 1. Demokraatliku ü/k lahutamatu osa 2. Enam -vähem täidavad sama funktsiooni, mis erakonnad mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada pluralismi jt. Helle Pondre 2010 Survegrupp Erakond Ei ole võimul On võimul Mõjutamine väljas poolt Mõjutamine võimul olles Kogu valdkondade Keskendub mingile spekter kaetakse valdkonnale Kindel liikmeskond Liikmeskond on raske Organisatsioon koos määratleda põhikirjaga
On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. See dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii peab väliskomisjon põhjalikult töötama välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kallal ning pidevalt jälgima välisministeeriumi tegevust. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koostamisel jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet, s.t igas komisjonis on mitme erakonna ja valimisliidu saadikuid, nii valitsusparteide kui ka opositsiooni esindajaid. Erakorraliste probleemide või mingite tähtsate üksikküsimuste uurimiseks võib parlament moodustada ka ajutisi komisjone. Nende töö kestab tavaliselt mõne kuu, misjärel esitatakse parlamendile ametlik ettekanne või kokkuvõte. Selle põhjal formuleerib parlament oma seisukoha ning saadab siis komisjoni laiali.
· Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 4.Kodanike poliitiline ühendus: Erakondade funktsioonid: · Koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnanägemust(programm) · Pääseda võimule läbi valimiste · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas (valitsemine koalitsioonileping) Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht
hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Tema surm vapustas kõiki. ERAKONDADE TEKE JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt
Rahvusriigi hääbumine: Hurda ja Jakobsobi võimuvõitlus. Algas ka venestus, mis süvendas kriisi veelgi. Balti erikord lõpetati. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest?: 1. Industrialiseerimine ja linnastumine 2. tootmise ja tarbimise kasv 3. tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt 4. infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng 5. poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse (Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Valga) Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet Millega oli seotudpõllumajanduses üleminek piimakarjandusele?
PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,, Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret. VALGUSTUS IDEOLOOGIA
tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. ka polüarhia)
rahvastiku juurdekasv tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus
ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist.Vasakpoolsed parteid(Keskerakond,sotsiaaldemokraadid,rohelised)peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust.Rikkamad maksavad rohkem makse.Parempoolsed(reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad jõukamaid,ettevõtlusega tegelejaid.Nende arust peab inimene ise vastutama elu eest.Parempoolsete ideaalid:vabadus,konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas
Õhtumaa allakäik = O.Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A.Schopenhauer meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. 7. Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus
merkantilism (2) - koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mitteaktiivne rahvastik(4) - inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia mittetulundussektor e. kolmas sektor (2) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (Vt. Ka kodanikuühiskond) modernisatsioon (moderniseerumine) (1) - pikaajaline ning kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism (1) - vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja
täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti.. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused - demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.. Demokraatia küpsusaste on riigiti erinev. Näiteks demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia ,,kvaliteet" sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus
vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias:
rahvuslusele. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist, nagu konservatiividele omane, ei poolda Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille
annaabi.ee 
