Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende laulude saatel. ?
viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid
1750. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika on pingeline ja tundeline, üha rohkem hakati lisama erinevaid trillereid, tremoloid ja muid kaunistusi, improvisatsioone jne. See kõik muutis barokkkultuuri väga kirevaks ja mitmekesiseks. Öeldakse, et erinevus rikastab, aga kas ka see on tõsi, et mida rohkem, seda uhkem? Barokkajastul tekkis ka mitmeid tänapäevalgi populaarseid žanre, näiteks ooper ja ballett. Ooper sai alguse Itaalias ning selle eesmärgiks oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks. Prantsusmaal sündinud ballett jutustab samuti mingit lugu nagu oopergi, aga teeb seda läbi tantsu. Barokkajastul Prantsusmaad valitsenud Kuningas Louis XIV tantsis samuti noorema balletti. 1653. aastal mängis ta „Kuninglikus ööballetis“ päikesejumal Apolloni ning
1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl
Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes Repsriis- põhihelistikku naasemine Uusi zanre barokkajastul *Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper, oratoorium, kantaat Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester, koor, solistid
Mida rohkem, seda uhkem? Ütlus „Mida rohkem, seda uhkem“ on iseloomulik paljude erinevate ajastute kultuurile ja ühiskonnaelule. Barokkajastul hinnati väga sellist muusikat, mida oli rohkelt kaunistatud erinevate muusikaliste kaunistuselementidega. Mida rohkem kaunistusi teoses oli, seda uhkemaks ning väärtuslikumaks seda peeti. Kaunistustega muusika kuulamine oli väga populaarne ka Prantsusmaa kuninga Louis XIV ehk Päikesekuninga õukonnas. Louis XIV õukonnas oli kõike rikkalikult ning ka seal kehtis arusaam, et mida rohkem, seda uhkem. Louis kulutas rohkelt raha erinevate lõbustuste peale. Tihti mängis ta
- kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid
Peale arhitektuuri oli Louis XIV jaoks kindlasti väga tähtis nii enda kui ka oma õukonna lõbustamine. Versille lossis toimusid õukonna jaoks igapäevaselt mitmed erinevad teatrietendused ning kontserdid, kus esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. See kõik oli aga kättesaadav ainult Päikesekuninga rikkale õukonnale, kellel oli raha oma uhkete parukate, kosmeetikatarvete ja sadade erinevate rõivaste jaoks. See kõik kokku näitab, et barokkajastul pidi enda tõestamiseks olema kõike väga palju ning kõik pidi olema väga uhke, sest ilma liiga uhkete rõivaste ja parukateta ei pannud sind keegi tähele, sest kehtis ju põhimõte- Mida rohkem, seda uhkem.
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja
Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene. Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja uhked ja massiivsete hoovidega. Hoovid olid kaunistatud purskkaevudega ja lillepeenardega, mis olid väga kunstiliselt pügatud. Barokkajastu on väga heaks näiteks lause lahti mõtestamisel, kuna see lihtsalt on ehe näide, kuidas kõik oli uhkem ja vägevam selle tõttu, mida suurem ta oli. Mina isiklikult arvan, et ei pea olema suurem, et olla uhkem, aga barokkajastu näide paneb isegi mind kahtlema selles.
Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem''.
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5
k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik.
sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos
22. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Ta püüdis esile tuua iseloomu 23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
......................................................................................................................8 Nõidade tabamis meetodid ja karistused.....................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Barokkajastu algas 17 sajand, osati ka 16 sajand. Lõppes 18 sajandi 1.poolel. Nõid oli barokkajastul kardetuim inimene. Teda kardeti põhiliselt kahel põhjusel: ,,Esiteks tema maagia võimete pärast. Teiseks usklikud kartsid tema usku kuradisse. " Charles 9.kuningriigis oli sellel ajal vähemalt 300 000 nõida. Euroopas oli kokku umbes 1 800 000 nõida. Nõiad on seotud saatanaga ja koraldavad sabate. Nõid välimuselt Nõid välimuselt ei kujutanud ohtu, pigem äratas kaastunnet. Tavaliselt oli nõid vana naine ja nõrk. Vahel ka haige. Madala ühiskondlikku ja majandus tasemega
Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja
(sisu) võeti Antiik-Kreeka tragöödiatest. Algul oli laul kõnelähedane, sest teksti peeti tähtsamaks ning sõna püüti edasi anda äärmise täpsusega ( kõnelähedane laul e.retsitatiiv ). Meloodiad olid väga lihtsad, orkestril taustfunktsioon ( saade ). Hiljem hakati muusikas taotlema laulvust, tekkis uus laulmismaneer bel canto stiil. Selline ooper levis Itaaliast üle Euroopa ja sai tuntuks opera seria ( tõsine ooper ) nime all. Selline ooper võimutses 18.saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning
Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed. Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta jumalateenistustel esitamiseks missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga teoseid: motette ja oratooriume. Teoseid Viiuli-, oboe-, fagoti-, tsello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-,
saa. Nüüd on äriline pool raske töö tulemus ning seetõttu ka sellest tulenev looming palju kvaliteetsem. Raskel teel tulev on alati palju rohkem väärt ning seda ka kirjanduses. Seega võib öelda, et kui varem oli kirjandus loominguline äri siis kapitalistlikule ajale kohaselt on saanud sellest äriline looming. Esimene kirjandi versioon: Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Kui barokkajastul oli kirjanduse kaunikõlalisusel väga suur roll, mida tõestab ka Shakespeare'i romaan "Romeo ja Julia", siis tänapäeval on palju muutunud. Postmodernistlikule ajastule kohaselt kirjutatakse kõigest, mida sülg suhu toob nagu Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev" ning saavutatakse sellega uskumatuna näiv edu. Ilmub palju populaarkirjandust, et ka massid loetavat mõistaksid, eesmärgiga teenida suurt raha. Siinjuures tekibki küsimus, kas nüüdisaja kirjandus on pigem looming või äri?.
Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes. Süit (suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla mistahes koosseisule (Orkestrile, klavessiinile, lautole, viiulile) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite - erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Saksa tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande - paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante - kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande - kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Giuge - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants
väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
1. Vana. E kristlik stiil , mis j?kas pisut vabamal kujul pol?oonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. 2. Kammerstiil , mis h?mas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja v?kestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne v? jenduslaad , sest kammermuusikat esitati ?konnas. 3. Teatraalne stiil , mis oli k?ge uudsem ja julgem , r?utatult tundeline , kirglik v?jenduslaad,mis kujunes varases ooperis ja v?ti ?e ka kirikumuusikas. Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsus?t. Samuti v?a t?tsateks anriteks kujunesid ka perl?d ja fuuga. Barokkooper Barokkooperil oli palju eeskujusid: Vanakreeka trag?dia Liturgiline draama m?teerium intermeedium Ooperi idee s?dis Firenzes , Cameratas , vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor
ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast hulgasst osades (tavaliselt 4-6), mis on järjestatud kontrastseltA. Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera
sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Ooperi tekkimine Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper sündis Firenze cameratas
orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid. Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile..) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants Muusikateooria
suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad
Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. 2. Loe ja pane pealkiri. ...............................................
Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants
Tulemused võisid olla üsna tavatud, näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Barokkajastul missa väljendas jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus kõik see on iseloomulik vokaalsümofoonilistele suurteostele ning sealhulgas ka missale. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Laulu sisu, sõnad ja tekst olid väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule olid tasakaalus. Missale ajavahemikus 1750 1820.a. oli iseloomulik vormitäitus. Klassitsismi ajal missas väljendus selgus ja lihtsus
12. Järjesta ajastud kaugemalt tänapäevani: klassitsism, barokk, renessanss, romantism, hilisbarokk, vararenessanss, antiik, hilisrenessanss 13. Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal? 14. Kas on õige, et barokkooperis (17.saj.) kasutati väga vähe lauljaid, etendused olid tagasihoidlikud? Mis oleks õige? 15. Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater? 16. 18. saj. sündis koomiline ooper, miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper? 17. Barokkajastul oli ooperis juhtivaks maaks ......................, klassitsismiajastul aga ..............? 18. Kas W.A.Mozart kirjutas rohkem tõsiseid või koolilisi oopereid? Nimeta mõni. Mis ajastu helilooja ta oli? 19. Kuidas nimetatakse seda suunda kunstis, kus püüti tegelikkust võimalikult tõepäraselt kujutada? Millal see alguse sai? 20. Nimeta esimesi eesti algupäraseid oopereid? Milline on Eesti esimene rahvuslik ooper? Ooperiteatreid
takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. 10)Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul
teda leidmast jumalikku harmooniat. Nimetatud vastuolu uurib barokkajastu kunst põhjalikult. 11) BAROKKAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad. Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv
kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso. Seal lisatakse tavaliselt barokktriole (väike koosseis-nt I viiul, II viiul ja basso continuo) suurem ansambel (orkester). Esitatakse teost nii, et suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti. Angelo Corelli, Antonio Vivaldi, Georg Friedrich Händel, Bach.
kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso. Seal lisatakse tavaliselt barokktriole (väike koosseis-nt I viiul, II viiul ja basso continuo) suurem ansambel (orkester). Esitatakse teost nii, et suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti. Angelo Corelli, Antonio Vivaldi, Georg Friedrich Händel, Bach.
Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks) Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile....) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite – erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande – paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante – kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande – kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire šoti meremeeste tants Muusikateooria
Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele
varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale lubada vaid väga jõukad inimesed ja nemadki vaid ühe komplekti. 1642.a hakati Pariisist iga kuu välja saatma elusuuruseid vahast mannekeene Pandora. Suur Pandora oli rõivastatud õhtukleiti ja Väike Pandora kodukleiti. Need reisisid läbi
kardab, et tegu on Hilde isaga. Ta räägib emale Albertost ja kirjadest ja Hermesest, kuid mitte Hildest. Koolis olles saab ta uue kirja Hilde isalt, mis on saadetud päev varem. Sofie teeb plaane jaanipäeval sünnipäevapeo pidamiseks, kuhu ta plaanib ka Alberto kutsuda. Õhtul Hermest jälle Alberto juurde viies leiab Sofie samast kohast, kust eelmine kord 10 krooni leidis, postkaardi. Uus õppetund on barokkajastust, mis algas 17. sajandil. Barokkajastul levis mõtteviis, et tuleb elu nautida (carpe diem), kuid samal ajal ei tohi unustada (memento mori), et üks päev saabub surm. Poeedid võrdlesid elu unenäoga ja teatriga, näiteks Shakespeare ,,Hamletis" ja ,,Macbethis". Rene Descartes sündis 1596 aastal ja elas mitmetes erinevates linnades. Nagu Sokrates, oli ka tema ratsionalist, arvates, et ainult mõistuse abil saab jõuda teadmisteni. Descartes uuris kindlaid teadmisi ja jõudu, mis on looduslike protsesside taga
sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil. Algselt tähendas sõna kontsert väikest pilliansamblit. Muusika hakkas väljuma väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Oratoorium Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos.
Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id. Keskendusid kontrastsetele valguse-varjule, figuuri helistlik käsitlus. Varasel perioodil mütoloogilised ja religioossed maalid, hiljem ainult prantsuse talupojad. Realistlik kujutusviis
Midagi üleloomulikku ei toimu. Tavaliselt on tegelane teenri rollis, erinevate peremeeste all. 6. mai "Lazarillo de Torres", Hispaania (ja ka Euroopa) esimene kelmiromaan. Paroodiline eesmärk on sees. Peategelane ei ole mitte rüütle, vaid tugevas kontrastis kuulub ühiskonna madalamatesse kihtidesse. Kelmi rollis on (peategelane) mõne peremehe teener. Kriitiline vaade ühiskonnale, satiiriline, tuuakse esile puudusi ühiskonnas. Kelmirmaani zanr jätkub barokkajastul. Avati tee ühiskonnakriitilisele romaanile. Tegevus areneb Kastiilia põhjaosas (Hispaania keskel). Teises episoodis läheb ta tööle ühe preestri juurde tööle, kes on paraku väha ihne ja nälutab Lazarillot. Tema aga laseb kopeerida toidukirstu võtme . Aga preester ikka leiab ta ja peksab teda. Võitlus leiva pärast. 3.peatükk läheb ta aadli perre, kuid tal ei ole endalgi palukestki süüa, ainult tünn veega. (Alamaadlik tal on küll aadli tiitel, kuid tal ei ole vara. Oma
annaabi.ee 
