Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaõpetuse IT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi )
Õp. Lii Toots
Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale.”
(Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908)
1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus.
2. Vali YouTube’st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link :

Autor:


Esitaja:
3. Ajastud . Täida tabel.
Muusika ajastu.
Ajaline kestvus.
Muusika lühiiseloomustus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, mis antud ajastu muusikas sulle kõige iseloomulikumana, erilisemana tundub.
Tähtsamad selle ajastu heliloojad .
Mõned sel perioodil toimunud olulised ajaloosündmused. Koht ja aeg.
Loodusrahvaste muusika.
( 3sajand enne kristust)
On lihtne 1 häälne. Meloodia on sageli korduv.Suur roll on rütmil.Jäljendab looduse hääli.Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega.
XXXXXX
XXXXXX
Vanade kõrgkultuuride (Assüüria, Babüloonia, Egiptuse, Palestiina ) muusika.
(…5-4saj.e.Kr…)
Muusikat võrreldi jumalate keelega
Muusika tekkis ürginimeste vajadusesdt allutada endale loodus.
Vana-Kreeka muusika.
(8-6 saj. e.Kr)
1-häälne, improviseeritud,rütm tulenes teksti rütmist. Esitati koos tantsu ja pillimänguka.
Keskaja muusika.
(5-15saj)
Muusika kujundajaks ja säilitajaks kujunes klooster.Muusikuteks olid vaimulikud .
J. Desprez
H.Isaac
O.di Lasso
Ajastu ideaaliks oli pühak.Oluliseks muutus usk ainu jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale.
Renessansiaja muusika.
(14-17 saj)
Sünni kohaks peetakse itaaliat .Muusikaliune renessans sündis 14 saj . mitme häälsetes ilmalikes lauludes.
Orlando di Rosso
G.Dufay
J.Despres
Eemaldumine religiooni keskselt väärtuselt inimkeskseks.
Barokiaja muusika.
(16-18saj)
Muusika eesmärgiks oli mõjutada publikut emotsionaalselt.Kurva teose korral oli eesmärgiks publik nutma ajada.Muusikas tekkisid uued zaanrid nagu ooper , oratoorium , kantaat jne.
F. Handel
J.S. Bach
Barokk arenes feodaal katolikes riikides ,kus kodanlikus polnud veel suutnud võimu võtta.
Klassitsismiajastu muusika.
(18-19 sajand)
Eelistatumaks on intstrumentaal ja ilmalik muusika.Klassikalise muusika tarbijaks kujuneb peamiselt kodanlus.Armastati eriti suuri orkestreid .
J. Hayden
W.A Motzard
L. von Beethoven
Nõrgenes õukonna ja kiriku võim.Haritud kõrgkodanlus rajas tähtsamates muusika keskkustes ühinguid.
Romantismiajastu muusika.
(18-19 sajand)
Sõna „ romantism “ ilmus muusikase 1810 a. saksa helilooja E.T.A Hoffmani Beethoveni teemalistes eseedes.
Franz Schubert
F.Chopir
F.List
G. Rossini
Kodanliku korra võit.Prantsusmaal mindi üle vabrikutööstusele.
20. saj. alguse muusika.
Muusika pärast teist maailmasõda.
(………………………….)
Luciano Berio
Alates 1960-ndate lõpust ja 70-ndate algusest tekkisid uued voolud : minialism, millest areneb välja postmodernism .
Tänapäeva muusika.
Väga mitmekesine . Igapäev ilmub muusikataevasse uusi ja tõusvaid tähti. Muusika loomine on muutunud imelihtsaks. Inimese hääl on muutunud teisejärguliseks. Kui hääl ei kõla veatult muudetakse seda arvutiga. Isegi laval olles piisab ainult suu maigutamisest. Õnneks on jäänud ka nn robothäälte kõrvali tõelisi muusikuid.
Arvo Pärt
6. Žanrid ja vormid: Kus ja millal tekkisid järgmised muusikažanrid ja -vormid? Nimeta tähtsamaid (1 - 3) viljelejaid.
  • Gregoriuse laul –on ühehäälne taktimööduta vabalt hõljuv rütm, jälgib ladinakeelset proosat .

  • Rüütlilaul- 11 saj. lõpp Lõuna -Prantsusmaa

  • Motett-13 saj mitmhäälne, tekstid sageli mitmes keeles.

  • Mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul-14 saj Prantsusmaa

  • Missatsükkel (ühe helilooja loodud) –14 saj. w.a motzard. L von beethoven

Vasakule Paremale
Muusikaõpetuse IT #1 Muusikaõpetuse IT #2 Muusikaõpetuse IT #3 Muusikaõpetuse IT #4 Muusikaõpetuse IT #5 Muusikaõpetuse IT #6 Muusikaõpetuse IT #7 Muusikaõpetuse IT #8 Muusikaõpetuse IT #9 Muusikaõpetuse IT #10 Muusikaõpetuse IT #11 Muusikaõpetuse IT #12 Muusikaõpetuse IT #13 Muusikaõpetuse IT #14 Muusikaõpetuse IT #15 Muusikaõpetuse IT #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Teele Sukk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos

Muusikaajalugu
thumbnail
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett
thumbnail
2
doc

Ajastute tabel

MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
thumbnail
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu

Muusikaajalugu
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun