Muusikaajaloo kordamisküsimused (0)

1 Mis on:
Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne , tervikliku osaga sissejuhatus.
Reekviem -Leinamissa surnute mälestamiseks.
Fuuga -Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa.
Programmiline muusika - Instrumentaalmuusika , millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele.
Nokturn -Instrumentaalpala ööst ja armastusest.
Aaria-Saatega vokaalmuusika žanr.
Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Polonees -3/4 taktimõõdus Poola rahvatants.
Ooper -Muusikaline lavateos , milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes.
Ekspositsioon -Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek
Oratoorium - Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos .
Concerto grosso -Esimene orkestrižanr.
Kontsert -Muusikateose ettekanne.
Žanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm.
Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik.
Polüfoonia-Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega.
Homofoonia -Mitmehäälsus, kus üks hääl on teistest tähtsam.
Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile.
Keelpillikvartett - Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist.
Missa- žanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile .
Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele.
Gregooriuse laul- Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed .
Motett-Mitmehäälne vokaalteos , mis arenes välja organumist.
Madrigal-Itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus.
Barokk -Stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Organum -Vokaalmuusika žanr, mis olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal.
Sonaadivorm -Muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist.
2 Kes on(oli):
Stradivari - Itaalia viiulimeistrite perekond, kelle valmistatud viiuleid nimetatakse stradivaariusteks.
Paganini- Itaalia viiuli-, vioola - ja kitarrimängija ning helilooja.
C. Monteverdi - Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja.
Viini klassikud -klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat, Mozart , Haydn ja Beethoven .
Võimas rühm- Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel ning kuhu kuulusid Mussorgski , Borodin, Rimski -Korsakov, Cui ja Balakirev .
Erso peadirigent - Neeme Järvi.
Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist .
I Eesti suurhelilooja- Rudolf Tobias .
Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas
O. Lassus -renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister.
Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent.
3 Kelle teosed ja mis žanris on:
Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia.
Peer Gynt -E. Grieg, näidend.
Aastaajad-A. Vivaldi , viiulikontsertite tsükkel.
Loomade karneval -C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel.
Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad.
Ilus möldrineiu-F. Schubert , soololaul .
Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper.
Orpheus-C. Monteverdi, ooper.
Võluflööt-W. A. Mozart, ooper.
Pähklipureja-P. Tšaikovski, ballett.
Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium.
4 Mitu sümfooniat on loonud:
Haydn-104
Beethoven-9
Mozart-41
Schubert-9
E. Tubin -11
A. Kapp-5
5 Kes on kirjutanud:
Esimese ooperi Euroopas-J. Peri , Dafne.
Esimese Eesti oratooriumi-R. Tobias, Joonase lähetamine.
Esimese Eesti klaverikontserdi-R. Tobias, Kontsertpala.
Esimese Eesti reekviemi-C. Kreek , reekviem c- moll .
Esimese Eesti balleti-E. Tubin, Kratt.
6 Nimeta 3 heliloojat, kes olid:
Head pianistid - Chopin , Beethoven, Liszt.
Head dirigendid- Wagner , Mendelssohn, Bülow
7 Nimeta:
3 Mozarti ooperit-Võluflööt, Figaro pulm, Don Giovanni .
3 Soololaulutsüklit-Mussorgski " Lastetuba ", Schubert "Ilus möldrineiu", Schubert "Talvine teekond ".
3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi-Mozart, Kreek, Schubert.
3 Tšaikovski balletti-Pähklipureja, Luikede järv, Uinuv kaunitar .
8 Kirjelda barokiajastu muusikat:
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued žanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat , sonaat,fuuga.
9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?:
Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud.
10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas:
Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus enamasti suurvormidele, Heino Eller aga väikevormidele.
11 Iseloomusta P. Tšaikovski loomingut.
Paljuski on Tšaikovski loomingut mõjutanud tema meeleolu ja üleelamised. Tšaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise karakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon . Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg.
12 Milles seisneb Mart Saare tähtsus Eesti muusikas?:
Mart Saar oli rahvuslike traditsioonide rajaja Eesti muusikas, ta kasutas oma loomingus tihti rahvaviise ning rahvaluulest pärit tekste . Saar oli samuti Eesti koorimuusika uuenduste edasiviija.
13 Kirjelda ühe 19. sajandi Lääne-Euroopa helilooja elu ja loomingut.
Frédéric Chopin sündis 1810 Varssavi lähedal – suri 1849 Pariisis. Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. 1823-1826 õppis ta Varssavi lütseumis. 1826-1829 õppis ta kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus. Kodused kartsid, et helilooja võiks sattuda tagakiusamise ohvriks ja palusid tal jääda Pariisi, kus ta 1849 aastal suri. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Tema muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia .
14 Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset Eesti muusikut .
Erkki-Sven Tüür
Arvo Pärt
Veljo Tormis
Urmas Sisask
Jaan Rääts
15 F. Liszt kui pianist, helilooja, pedagoog ja dirigent.
Pianist-Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas.Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Chopin arendas ka klaverimängu tehnikat , seades uued standardid tuleviku jaoks.
Helilooja-Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Liszt oli sümfoonilise poeemi looja.
Pedagoog-Saksamaal 1848-1861 aastal elades töötas ta ka muusikapedagoogina.
Dirigent-1848-1861 aastatel Saksamaal elades töötas ta dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris.