äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? v=HbV6PGAWaIU&feature=related Farinelli, õige nimega Carlo Broschi (1705-1782) on tuntud kui kõigi aegade kuulsamaid kastraatlauljaid. Kui tavapäraselt kastreeriti vaestest peredest pärit kauni
...................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7 Barokiajastu muusikazanrid............................................................................ lk 8 Fuuga............................................................................................................... lk 9 Kastraadid..................................................................................................... lk 10 Pildid.......................................................................................................... lk 11 Kokkuvõte...................................................................................................... lk 12 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis
väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika:
Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti ,,kostümeeritud kontsert" koosnes virtuoossetest aariatest mida esitasid primadonnad ja kastraadid. Handel kirjutas ka muinasjutulisei oopereid näitkes ,,alchina". Kuulame: xerxese aaria, rinaldo aaria,
12) ja 2) harmooniapill - .....................................................................(13), mis improviseerib nummerdatud bassi järgi harmooniat. Barokk on kontsertstiili tekkimise aeg. Renessansiajal tähendas sõna "kontsert" koosmängu, barokiajastul on see avalik muusika ettekanne. 16.saj lõpus nimetati kontserdiks ka vokaal-instrumentaalmuusika zanri. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Ooper on muusikaline lavateos,milles on üheskoos erinevad kunstiliigid: laul,tants,kirjandus,kujutav kunst,näitekunst.14) Ooperi eelkäijad on: a) vanakreeka tragöödiad(15) b) keskaegsed draamad16) c) renessansiaegsed õukonnaetendused(17) d) madrigalikomöödiad(18). Ooperi idee sündis vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis Firenzes. Camaratas.19) Esimesed barokk-ooperid ehk muusikalised draamad olid: Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" 20).
Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795). See hääleliik kadus ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas. Isegi 18. sajandil esitasid kastraadirolle mõnikord meheriietes naislauljad (3). KASUTATUD ALLIKAD 1. Siitan, T., Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile 1. osa. Tallinn: Avita. 2. Ooper. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Ooper 3. Kastraat. [11.veebruar.2012] http://et.wikipedia
Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus
filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust, valdama võitlusvõtteid ning relvakasutust. Arvati, et seksuaalsuhted toidavad ja tervendavad ning sellega tegelemine kiideti igati heaks. Prostitutsioon oli Hiinas iidsest ajast tavaline, sest ühiskond vajas tervendamist. Kurtisaane kasutati noorte meeste esimesteks õpetajateks armuasjades. Ka kastraadid oli tavaline nähtus nii õukonnas kui ka rikastes peredes. Nemad valitsesid oma isandate naiste üle. Hiina lauakultuur oli sügavalt tähenduslik ja kasvatav osa elufilosoofiast. Hiina toit on üks mitmekesisemaid maailmas, nad peavad lugu heast teest ja neil on iidne veinikultuur. Hiina muusika on üks vanemaid maailmas. Ta oli filosoofia üks osa, sellega tegelesid praktiliselt kõik hiina kuulsad filosoofid, kirjanikud, luuletajad. Teatri areng on Hiinas seotud linnakultuuri arenguga
emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid
€/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60 Praakutt (eluskaal) 65 0,1 0,5 3,25 Jäärtalled lihaks (eluskaal) 35 0,7 1,7 41,65 Utt talled ja kastraadid lihaks 38 0,7 1,5 39,9 (eluskaal) Vill 2,5 0,4 1,0 Sõnnik (t) 0,3 KOKKU 74,195 MUUTUVKULUD Söödavajadus 6220 MJ söödaoder 91 0,13 11,83 Karjamaarohi 520 0,016 8,32
Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes oli rääkinud poistele, et meeste kõrval on tavaline magada. Lehm Miira oli haigeks jäänud ja Johannes tappis ta oma talitlustega. Magdalena pidas endiselt Leemetit libahundiks. 20.Meeme ütles, et mets on tühjaks jäänud kui Leemet talle kogemata pimedas kõhule astus. Ta tahtis elada metsas kuid olla koos Magdalenaga ja mitte kõduneda. Hiie oli planeeritud ohverdama, et päästa muistne eluviis. Mall ei
Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes
Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes
Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud
Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud
kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat. Kuulamas munadeta kisakoori lonkasid kohale ka Pärtel ja ta kaks sõpra ja selle asemel, et kuulata laulmist hakkasid külakad loopia süüdistusi ja sõimu järjekordselt Leemetile- pidates teda lolliks metslaseks kui tegelt tekkib küsimus kumb see vabam tsiviliseeritud koht tegelt on? Kas tõesti munadeta usuhullude pool? Kui kastraadid lõppetavad laulmise kustub Magdaleena poisse korrale kurtes, et tood vaidelsid terve laulmise aja ja ei kuulnudki midagi. Tagasitulles näitab Johhannes poistele kuidas leham piinata- tegelt tema väitel on need ausda tõhusad mida saksa talli poiss talle oli õpetanud kui Johannes oli noores eas võetud munakdega kaasa hooraks Roomas paavstitele kes on kõik pedofiilid ja peded. Igatahes kujutab Johannese poolt ülekantud saksa jooksupoisi tarkus looma pussitamist, mürgitamist ja peksmist.
auväärseid linnakodanikke ehk patriitse jt. See võimaldas neil ka libretot trükkida (enne etenduse algust sai ooperikülastaja osta endale libreto) ning levitada, mida aga ei saa öelda helilooja partituuri kohta. See levis peamiselt kopistide tehtud koopiate kaudu, iga trupp, mis ooperi kavva võttis, kohendas seda ka vastavalt oma võimalustele ooperisse ei suhtutud kui lõpetatud kunstiteosesse, vaid kui materjali, mida võis vajadusel ümber vormida. Ooperitrupis laulsid meespeaosi kastraadid ja naispeaosi sopranid. Bassid ja tenorid esitasid kõrvaltegelasi: filosoofid, allilmategelased, isarollid, teenrid jms (bassid); koomilised ammed (Veneetsia spetsialiteet) jt kõrvalrollid olid tenorid. Venetsiasse oli 1613 suundunud Monteverdi, saades Püha Markuse kiriku kapellmeistriks üks ihaldatumaid ametiposte tollal. Aastakümneid hiljem, kui Veneetsias hakkasid tegutsema avalikud ooperiteatrid, sai ta nendelt ooperitellimusi
ebatavaline komme, koos kuulati munkade laulu e koraali, külapoisid rääkisid, kuidas ka nemad kooris laulda tahaks, sest see meeldiks naistele ja neid siis ainult tiirleks nende ümber - poisid rääkisid veel Leemetile, kui oluline ja tore oleks ladina või saksa keelt osata, saksa keele oskus oleks selleks hea, et saaks rüütli teenriks, temaga lossis elada ja uhkeid roogi süüa - poisid ootasid, et neilt hakataks mune maha võtma ja nad saaksid laulda sama kaunilt kui kastraadid kloostrid, kelle laulu peale naised sulasid, ootasid, et see tava ka nende külasse jõuaks - kõik hakkasid kodupoole minema, Leemet aga ei tahtnud veel Magdaleenast lahti lasta, talle oli tulnud peale armastus, Leemet teatas, et tuleb tüdrukuga kaasa, maja juurde jõudes märgati Johannest noaga, kes haiget lehma asus ravima minema, poisid tahtsid seda pealt näha, Johannes lõikas lehma saba alla sügava haava, nii samuti ka kõrvadele ja rinda, väites neid
Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga.19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi.20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud
Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga.19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi.20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada. Selleks neitsiks oli loomulikult Leemeti pruut Hiie. Tambet ja Mall olid sellega leppinud
Lk. 11 Brosse, Jacques de -- Pariisi arhitekt, ehitas muude ava-1 like hoonete hulgas Saint-Gervaise'i kiriku portaali ja pärast 1618. aasta tulekahju juhtis Justiitspalee osalist taas-« tärnist. Gargantua -- François Rabelais' (1483[?]--1353) romaanil «Gargantua ja Pantagruel» hiiust peategelane. 494 Karl Suur -- frankide kuningas aastast 768, Saksa-Rooma riigi keiser a. 800--814. Lk. 13 «... nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid!» -- Viide sellele, et lauljad olid kastraadid. Pariisi nael -- keskaegne Pariisis münditud rahaühik, jagunes 20 sol'iks, mis omakorda jagunes 12 teenariks. Eri aegadel väga erineva väärtusega. Söör -- kõrgaadli tiitel (kuninga üttamistiitlina sire); siin kodanlast kõnetades on seda tarvitatud irooniliselt. Lk. 14 «Ses poes käib kõik neljakaupa... Neli rahvust, neli fakul-teeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.» -- Poeks on irooniliselt nimetatud
annaabi.ee 
