Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmäära...
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957) muusika näidendile Surm (1903/1911) Valse triste op. 44 Canzonetta op. 62a Kurikohtaus op.44 Jospeh Haydn (1732 1809) Sümfoonia nr. 94, Üllatussümfoonia (1791) I Adagio cantabile. Vivace assai II Andante
jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20
jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20
on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No
· Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev) Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ,Kuupaiste', I osa Adagio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 5 'Saatuse', I osa - Allegro con brio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 9, IV osa - lõpukoor 'Ood rõõmule'
Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Teosed: 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio duur I osa Adagio III osa Allegretto Vivace sostenuto assai IV osa Allegro Marciale II osa Allegro moderato
Järgnevalt esitatigi kontserdi nimilugu Pjotr Tsaikovski ,,Pathetique" , mille esitamine ühe orkestri elus alati suur sündmus pidavat olema. Teos koosnes viiest osast - esimene osa oli Adagio, mis mõjus süngelt ja pingeliselt. Teine osa oli Allegro non troppo, mis oli eelmisest juba märksa erksam ja äkilisem. Kolmas osa, Allegro con grazia, oli eelmistega võrreldes sujuvam ja juba pigem rõõmsama meloodiaga. Neljas osa oli Allegro molto vivace ja viies osa Adagio lamentoso, mis oli jälle pigem rusutud ja süngemas meeleolus ning dramaatiliselt. Terve orkester mängis otseloomulikult suurepärases koostöös ning minul jäi seda üle vaid imetleda. Mul on väga hea meel, et sain jälle ühe maailma tippteosega natukenegi lähedasemaks ja sain seda kuulda, olgugi, et see üsna pikk oli ja et ma tegelikult eelistan rõõmsamaid teoseid kuulata. Vahel aga peabki kuulama midagi erinevat, et jõuda jälle iseenda maitses selgusele.
sajandist renesanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilist muusikat, milles instrumentaalsaade oli vokaalpartiidega unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel". Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 pasunat, 4 sarve, 3
Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur o klaverikontsert nr.1 Es-duur (184647; Pühendatud Poola I osa Allegro maestoso krahvinnale Catherine II osa Adagio Branickale, kes oli baltisaksa III osa Allegretto Engelhardtide aadlisuguvõsast Vivace pärit Alexandra von IV osa Allegro Engelhardti (17541838) Marciale tütar.) o Klaverikontsert nr. 2 A-duur · 16 poloneesi
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas. Peateemat nimetatakse rondeauks, episoode kupleedeks.
fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja ...
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ...
" Teda on köitnud rahvalaulude vanad laadid ja rahvatantsude viisid. Looming Tal on 140 soololaulu. Klaverimuusika kogumik ,,Lüürilised palad", ,,Albumi lehed", ,,Humoreskid", A-moll kontsert klaverile ja sümfoonia orkestrile. Orkestri teosed ,,Sümfoonilised tantsud" Süit ,,Peer Gynt" Lüürilised palad ,,Liblikas", ,,Kevadel", ,,Knoomide rongkäik" Klaveri kontsert koosneb 3 osast 1. Allegro-molto 2. Adagio 3. Allegro moderato presto-maestoso Huvitava rütmiga, karged, põhjamaised meloodiad. Muusika näidenditele Kuulsam oli Henrik Ibseni draamale kirjutatud ,,Peer Gynt". Kuulamine Meloodia, Nooruspäevil, Talupoegade tants, Knoomide pidulik rongkäik, Kellad, Koobalt, Norra marss.
Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella''
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Mart Linnas 12a Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis o...
Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon)
oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam
pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino. Presto non assai, ma con sentimento IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni Kasut kirj: The Cambridge companion to Brahms www.oxfordmusiconline.com Quintet [...] / J. Brahms. London: Eulenburg, c1982
Kontserti teise teosena kõlas Max Christian Friedrich Bruchi ,,Viiulikontsert nr 1 g-moll, op. 26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose
4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven.
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju armastatud ka tänapäeval. Muidugi olen mina nende paljude seas , kes on seda teost kuulanud . Ei saa mainimata jätta , et see teos on mulle isegi meeltmööda. Esimen...
repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. 6. Kõik on klassitsismi ajastu muusikazanrid, mis on mood. üksteisest.
Kontserti teise teosena kõlas Max Christian Friedrich Bruchi ,,Viiulikontsert nr 1 g-moll, op. 26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose
keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e
repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos,
Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D- duur teise osa Adagio. Probleeme oli esitajal intonatsiooniga, kuid ka keerukamad ja kiiremad rütmid olid mängitud väga täpselt ja selgelt. Esimese osa kõige suuremaks muusikaliseks elamuseks kujunes kindlasti flöödiõpilase Varvara Mikhaylova esitatud G. Briccialdi ,,Carnival of Venice". Mind hämmastas, kuidas instrumentalist suutis mängida ülikiires tempos nii puhtalt, täpselt ja minu arvates ka väga ilusa tooniga ja samas ka see muusika oma kujundusega ka ilmekalt ,,elama panna".
viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786) viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro - Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889)
Kontsert toimus Tallinna Keskraamatukogus. Jelena ja Julia on andekad muusikakooli õpetajad. Esimene lugu oli Albert Franz Doppler`i (1821-1883) kirjutatud Popurrii ,,La Barbier de Sevilla". Algas ta rahulikus tempos ning jätkas kiiremini, hüplevalt. Kui tempo läks kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded. Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i (1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel kellele kuulub see teose,kas pojale või isale. Sonaadi algus on aeglane ja rahulik, pikkade rütmidega. Vahepeal tulid sisse korged noodid. Siis mängis Jelena üksinda ja flöödi sisseastumisega algas kiirem ja mazoorsem pala osa. See oli hüplev, tempo oli kiire ning rütmid teravad. Lõpupool oli ka aeglasem, kurvema iseloomuga, kuid see ei kestnud liiga kaua. Lõpp oli siiski isegi ülikiire tempoga, hüplev. Tekitas suvetunde.
fakiirid. See kätkes jõulist ja aktiivset liikumist, head tehnilist tantsuoskust ning suurepärast keha tunnetust ja koordinatsiooni. Samuti oli väga meeleolukad numbrid, mida esitati pulmapidustusel. Näiteks, kuldse templijumaluse soolonumber, mis sisaldas endas keerukaid piruette, chassé’sid, atitüüde ning pöördeid; templitantsijataride etteasted, mis olid esitatud ideaalselt sünkroonis; ühe adagio (lüürilise duett-tantsu) sammukombinatsioon, mis kulmineerus ühe tõeliselt meisterliku grand jeté’ga tõi lausa külmavärinad ihule. Eriti tugevalt mõjus Varjuderiigi tseen, kus oli korraga laval vähemalt 20 valgetes kleitides baleriini, kes tantsisid laitmatu tehnikaga efektset koreograafiat. Ühtlasi on Varjuderiigi stseenist saanud balleti sünonüüm, mida esitatakse sageli iseseisva numbrina. „Bajadeer“ on
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstig...
Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika
Solistina mängis Indrek Vau sümfooniaorkestri kõrvale trompetit. Taaskord olid esimene ja viimane osa vägagi sarnased. Keskmine, teine osa oli rahustav ja sobis vägagi kahe allegro osa vahele. See oli andante ehk aeglane. Haydn on tuntud oma Trompetikontseri poolest, ma sain aru ja kuulsin miks. Nautisin esitust ning trompetit mänginud solisti, kes lisas põnevust orkestrile ning palale. Kontserdi viimane sümfoonia oli ,,Üllatussümfoonia" G-duuris, koosnes neljast osast: · Adagio Vivace assai · Andante · Menuetto, Allegro molto Trio · Finale: Allegro molto Kuigi kõik eelnev oli täpselt ära mängitud, oli ,,Üllatussümfoonia" minu lemmik, sest seda oli võimalik teistest täpselt ära eristada ning sobis just kontserdi viimaseks teoseks. Teises osas on selgelt kuulda ilusalt mängivaid puhkpille. Lugu mängiti mezzo pianos, kohati esines ka crescendot ja seega fortet ning mängiti andantes- nagu ütleb ka nimi + accelerando kohad.
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigen...
lediac, lone SPAIN- armada, comrade, renegade, flotilla, don, negro, cockroach, embargo, mosquito, vanilla, cargo, sombrero, siesta, anchovie, bonito, castanet, bonanza, salsa, cafeteria, canyon, cigar, cocoa, chocolate, tomato, cannibal, canoe, maize, potato, avocado, female, tobacco, hurricane, barbeque, tortilla, tango, chicle, gringo, tequila, afficienado, patio, cigarillo. ITALIA- opera, biano, solo, soprano, barritone, trio, concert, violin, allgero, andante, adagio, acapella, studio, fresco, miniature, attitude, corridore, balcony, cupola, sonnet, motto, umbrella, parasal, castume, squadran, squad, alarm, brigade, battalion, cartridge, cavalry, infintry, colonel, fiasco, bimbo, influence, mafia, graffito, papparazzo, pizza, pasta, macarony, vernicelli, spagetti, broccoli, ruconini, tutti-frutti, tiramisu, asti, DUTCH- boom, buoy, cabose, sloop, skipper, smack, yacht, dock, cruise, freight, scow,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
