Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria masinatehnika - 53 õppematerjali

Masinaehitus >> Masinatehnika
thumbnail
14
docx

Puurpingid, reduktorid

Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse:  universaalpingid;  püstpingid;  radiaalpingid;  eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma:  püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe.  radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...

Masinaehitus → Masinatehnika
9 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Masinatehnika kodutöö nr 1

Masinatehnika kodutöö nr 1

Masinaehitus → Masinatehnika
15 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...

Masinaehitus → Masinatehnika
30 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tolerantside ülesanded

Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax ...

Masinaehitus → Masinatehnika
35 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Masinaehitus

MASINAEHITUS REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord Tallinna Tehnikakõrgkool 1 SISSEJUHATUS Masinaehitus on omaette ja pikkade traditsioonidega tööstusharu. Üks esimesest masinaehitajatest oli juba tuntud 1020­1101 AD. See oli hiina insener Su Song, kes parandas oma astronoomia kellad (vt. [1]). Masinaehitus on väga oluline teaduste haru, kuna varustab kõiki teisi tööstusharusid konstruktsioonide, seadmete, mehhanismide jm tööstuslike lahendustega, ta avaldab üldist mõju ka teiste majandusharude arengule. Selles referadis kirjeldatakse masinaehituse eriala lõpetajate töökohad ja uuritakse nende töökohade tööülesanded ja nõudmised kandidaadile. Referaadi alusel on selle eriala TTK lõpetajate tööko...

Masinaehitus → Masinatehnika
47 allalaadimist
thumbnail
3
docx

VARRASTE SÜSTEEM

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VARRASTE SÜSTEEM ÜLESANNE NR:1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Lähteandmed valida tabelites õppekoodi viimase (A) ja eelviimase (B) numbri järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 F1, kN 52 35 44 32 16 37 14 28 33 24 F2, kN 26 64 51 14 28 ...

Masinaehitus → Masinatehnika
38 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Masinaelemendid - reduktori projekt

docstxt/13913355652497.txt

Masinaehitus → Masinatehnika
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Masinaehitus

Masinaehitus on tööstusharu, mis tegeleb masinate, seadmete, aparaatide valmistamisega. Koopereerumine- ühistegevusse, koostoimimisse astuma. Spetsialiseerumine- asjade kuulumine mingitesse liikidesse, nt töö jagunemine tööliikidesse, Kutsealane, ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda ...

Masinaehitus → Masinatehnika
13 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ...................................

Masinaehitus → Masinatehnika
224 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" SEINARIIULI PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR. 1 Projekteerida seinariiul. Arvutada plaadi paksus ning valida pikkusega l = 1500 mm konsoolide ristlõige. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Kandevõime m = 200 kg Talade vahe l1 = 3000 mm Töö välja antud: 28.10.2006 a. Esitamise tähtpäev: 21.12.2006 a. Töö väljaandja: I. Penkov Tähistus F ­ jõud, N;

Masinaehitus → Masinatehnika
230 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

4-taktiline mootor

4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti ­ 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2. Sisselasketakt 3.Survetakt 4. Kütte süütamine 5. Töötakt 6. Väljalasketakt Kasutamine Autod Veoautod Mootorrattad ...

Masinaehitus → Masinatehnika
102 allalaadimist
thumbnail
0
PDF

Masina elemendid

docstxt/124256797163088.txt

Masinaehitus → Masinatehnika
67 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...

Masinaehitus → Masinatehnika
509 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KESKPEAINERTSMOMENDID

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: KESKPEAINERTSMOMENDID ÜLESANNE NR: 1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a 8 4 6 3 9 10 7 5 11 12 1 b 12 7 10 8 11 14 9 3 15 16 Kuju number: 7 a: 5 cm b: 13 cm Sx S + S +S y A + y A + y A S x = y cA=¿ y c = =¿ X 1 X 2 X 3 =¿ 1 1 2 2 3 3 A A1 + A2 + A 3 A 1 + A 2 + A3 a a y 1= =2,...

Masinaehitus → Masinatehnika
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vääne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 ...

Masinaehitus → Masinatehnika
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Paine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: PAINE ÜLESANNE NR: 3 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 RA RB A G F E D C B Tala on koormatud jõuga F , q ja momendiga M . Tala materjal ­ teras S235. Koostada põikjõu ja paindemomentide epüürid ja valida vajalik ristlõike kuju. Leiame toe reatsioonid kirjutame tasakkalu valemid. ...

Masinaehitus → Masinatehnika
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Liistu arvutus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: LIISTU ARVUTUS ÜLESANNE NR: 5 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 1. Algandmed: M = 620 Nm d = 55 mm 0,055 m l = 80 mm 0,080 m Kuna võlli diameeter on 55 mm, siis valime kataloogist: b = 16 mm 0,016 m; h = 10 mm 0,010 m; t1 = 6 mm 0,006 m; t2 = 4,3 mm 0,0043 m. 2. Arvutused: Liistu pikkus l lv ­ (5...10) = 80 ­ (5...10) = 75...70 mm Valime l = 73 mm 0,073 m Muljumispinge: 2M 2620 c= = =42 MPa d ( h-t 1 )(l 1-...

Masinaehitus → Masinatehnika
5 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Aerodünaamika konspekt

Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav...

Masinaehitus → Masinatehnika
7 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õhusõiduki ehitus

Teliku liigid ja konstruktsioon  Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata  Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint  Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder  esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga  ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine  murtud telik- töötab õlaga  hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...

Masinaehitus → Masinatehnika
22 allalaadimist
thumbnail
22
doc

MASINATEHNIKA MHE0061

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.  kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga  kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme s...

Masinaehitus → Masinatehnika
61 allalaadimist
thumbnail
3
docx

APJ Lehetöötlus seadmed

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS APJ Lehetöötlus seadmed Villu Päid Mtp-14 Juhendaja: Argo Mõttus Väimela 2013 Giljotineerimine Giljotineerimine on kõige lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel surutakse vastu alatera. Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 5­10% materjali paksusest. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 15­60% paksuse ulatuses annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide tö...

Masinaehitus → Masinatehnika
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Toereaktsioonid

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA ­ 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F

Masinaehitus → Masinatehnika
122 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Autoehituse Materjalid

Markus Põder MATERJALID AUTOEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] .........................................

Masinaehitus → Masinatehnika
35 allalaadimist
thumbnail
18
docx

TTK Füüsika 1 kodutöö

FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...

Masinaehitus → Masinatehnika
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...

Masinaehitus → Masinatehnika
241 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laboratoorne töö nr3

Viivituskäsud Juhtimisülesannete lahendamisel tuleb väga sageli ühe või teise seadme sisse-, väljaja ümberlülitamiseks kasutada viivitusi. Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S ­ sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW ­ sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R ­ sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajai...

Masinaehitus → Masinatehnika
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Varda tugevusarvutus kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Varda tugevusarvutus lubatava pinge meetodil Tallinn 2007 y Andmed: F = 20 kN k = 0,80 a = 1,2 puit ­ ruut küljepikkusega b Ft Fp teras ­ ring diameetriga d x t =120 MPa p =3 MPa a 1 1 tan = = = = 0,625 2ka 2k 1,6 = arctan 0,625 = 32,01° 32° 2a 2 2 tan = = = = 2,5 = arctan 2,35 = 66,97 0 67 0 ka k 0,8 cos = 0,848; sin = 0,530; cos = 0,371; sin = 0,928...

Masinaehitus → Masinatehnika
168 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väändemoment kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Kodutöö nr. 3 Väändemoment 2007 Skeem 0 Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 8,09 P4 = 2,21 Lahendus: n 500 rad P Kuna nurkkiirus = = = 52,36 ja Mi = i , siis 30 30 s 6000 M1 = 52,36 =115 Nm M5 M3 9000 M1 M2 M4 M2 = 52,36 =172 Nm 8090 M3 = 52,36 =155 Nm x 2210 M4 = 52,36 = 42 Nm 1,5a a a 1,5a Oletades, et otsit...

Masinaehitus → Masinatehnika
202 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Paine koos väändega kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Paine koos väändega Tallinn 2007 Andmed C f2 A D P =1000 kW d1=0,3m B y T2 T1 1 = 600 d2=0,5 y x F2 f1 2 = 210 0 a=0,3m ...

Masinaehitus → Masinatehnika
275 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keermesliited

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Keermesliited õ.a 2007/2008 Ülesanne 2.1. Terasplaadid (S235J2G3) on ühendatud poltidega ning koormatud tõmbejõuga Ft. Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm. Lubatud tõmbepinge []SeHRt=8,0, kus S = 1,5... 3,0 ­ varutegur. Määrata poltide nimiläbimõõt d ja kontrollida plaadi tugevus tõmb...

Masinaehitus → Masinatehnika
119 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Neet- ja keevisliide kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Neet- ja keevisliide Tallinn 2007 Neetliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 160 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa [ ] Lõige = 350 MPa (muljumine) h = 480 mm b = 450 mm k = 3 mm = 7 mm d = 8 mm z 0 (lõikepinnad ) = 3 - 1 = 2 pinda Määrata liitele lubatav koormus F, arvestades: · neetide lõikeohtu; · neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on: 4 F 4 60,29 10 3 = 2 [ ] = = 100 kN []lõige d n z0 0,008 2 6 2 Tug...

Masinaehitus → Masinatehnika
139 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sisejõudude epüürid tala paindel

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Sisejõudude epüürid tala paindel Tallinn 2007 F p l = 2,8m p = 24 kN/m m b l F = 26,88 kN M = 18,82 kN b = 0,84 m Toereaktsioonide RA ja RB määramiseks asendame lauskoormuse koondatud jõuga P=pl= 67,2 kN , mis on rakendatud lauskoormusega koormatud talaosa keskele ja koostame tasakaaluvõrrandid F RA RB m P b l Fk kz =0 P + F - R A - R B =0 Mk ky =0 M F b - P l 2 + RB l = 0 ...

Masinaehitus → Masinatehnika
334 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liistliide

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Liistliide Tallinn 2007 [ ] = 30 MPa M = 4,5 kNm S = 2,6 Veetava võlli (rummu) läbimõõt 16T2 dr 3 T2 = M, []- lubatav pinge [ ] 16 45 10 3 dr 3 = 0,091 m dr = 91 mm 3,14 30 10 6 Võlli ja tiguratta rummu ühenduspikkus (rummu laius) lr = (1,2...1,8)dr lr = 1,5dr = 137 mm b = 25 mm h = 14 mm t1 = 9 mm t2 = 5,4 mm ll = 335mm 2M C = [ ] C 100 MPa d (h - t1 ) (l l - b) 2 4,5 10 3 C = = 63,8 MPa 91 10 -3 ( 14 10 -3 )( - 9 10 -3 335 10 -3 - 25 10 -3) 63,8 MPa 100 MPa Kui tugevustingimus oleks rahuldat...

Masinaehitus → Masinatehnika
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pike Tõmme Surve kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Pike Tõmme Surve Tallinn 2007 E D C B F1 = 14kN p F2 F2 = 22kN F1 p = 5 kN m l = 3m l l l 3 -31 3 3 -22 -17 Pikijõu N epüür N (kN) C B NB F2 Lõikes B N B...

Masinaehitus → Masinatehnika
83 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Masinamehaanika kodutöö 2

Süsteemi redutseerimine

Masinaehitus → Masinatehnika
144 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Masinamehaanika kodutöö 1

docstxt/127083487917354.txt

Masinaehitus → Masinatehnika
178 allalaadimist
thumbnail
18
odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinaehitus → Masinatehnika
131 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kesk- ja peainertsmomendid

MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Keskpeainertsmomendid A- B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 2 Keskpeainertsimomendid Liitkujund koosneb mitmest lihtkujunditest. Leida pinnakeskme ja keskpeainertsimomendid. a=7 cm b=9 cm Leian ristlõike pinnakeskme Kuna liitkujund on sümmeetriline, siis pinnakese asub sümmeetriateljel, ehk xc = 0. Kujundi staatilise momendi Sx abil leian koord...

Masinaehitus → Masinatehnika
246 allalaadimist
thumbnail
0
PDF

Masinamehhaanika

docstxt/12867193502351.txt

Masinaehitus → Masinatehnika
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Varraste süsteem

MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki...

Masinaehitus → Masinatehnika
189 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõ...

Masinaehitus → Masinatehnika
286 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...

Masinaehitus → Masinatehnika
225 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Masinatehnika 1. kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos ­ N2*cos ­ N1 ­ F1*cos = 0

Masinaehitus → Masinatehnika
165 allalaadimist
thumbnail
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised

Masinaehitus → Masinatehnika
102 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Masinatehnika kodutöö nr 3

Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ­ ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 ­ suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 ­ lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 ­ siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...

Masinaehitus → Masinatehnika
111 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...

Masinaehitus → Masinatehnika
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käivitussüsteem

Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasr...

Masinaehitus → Masinatehnika
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Masinatehnika Varraste süsteem nr1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatronikainstituut Mehhanosüsteemide komponentide õppetool/ Kodutöö nr. õppaines MASINATEHNIKA Autor: Matrikli nr: Rühm: Juhendaja: G.Arjassov õ.a 2012/2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud:

Masinaehitus → Masinatehnika
118 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõi...

Masinaehitus → Masinatehnika
99 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 ­ 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 ­ 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge ...

Masinaehitus → Masinatehnika
153 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Masinatehnika kodutöö nr 1 - Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3

Masinaehitus → Masinatehnika
64 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Teedeehituse Eksami vastused 3. kursus

TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö. 3. Hüdroekskavaato...

Masinaehitus → Masinatehnika
107 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Tööpingid

Tööpingid Ketassaepink Click to edit Master text styles Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimisek...

Masinaehitus → Masinatehnika
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun