Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid) Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme. Puudused: laagrite ja võllide suur koormus, suured kohalikud pinged hõõrderatastes, suur elastne libisemine- madal kasutegur. Muudetava ehk varieeritava ülekandearvuga ülekannet nim variaatoriks. Hõõrdevariaatorid ja rihmvariaatorid. 64. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Nagu rihmülekandedki võimaldavad kettülekanded anda edasi liikumist suure võllide vahekauguse korral (kuni 8 m). Kettülekanded on rihmülekannetest kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud , kett ei saa läbi libiseda. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine.
Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited) 2) Transmissiooni elemendid ( võllid, rihmarattad, laagrid, ülekanded) a) hõõrdumisega ülekanded (rihm ülekanded) b) hambumisega (hammastigu, kettülekanded) Lahtivõetuid liiteid võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendus detaile vigastamata. Mitte lahtivõetavad liited saab lahutada ainult ühendus elementide purustamisega. Ülekanded kannavad liikumise jõumasinalt töömasinale. Ühtlasi suurendavad või vähendavad nad nurkkiirusi ( ülekandearvu). Muudavad ühte liikumiseliiki teist liiki liikumiseks, või jagavad liikumist masina mitmetele tööorganitele. Masinaid ja detaile valmistatakse standardite järgi.
See toob kaasa rataste libisemise pöördemomendi muutumisega ümarrihmad; hammasrihmad. Paigalseisul ja tühikäigul on rihmaharudes jõud niikaua, kuni kokkusurumisjõud saavutab vajaliku suuruse. Libisemine põhjustab võrdsed. Koormates ülekannet saame ringkoormuse rihmratastel rataste kuumenemist ja välispindade kulumist. 63. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemisliikumist suure võllide vahekauguse korral
27. Nimetada võlli ja telje jäikuse suurendamise võimalused. Mida jäigem on võll/telg, seda vähem tõenäolisemad on dünaamikast tulenevad probleemid. Mida suuremad on läbimõõdud, seda jäigem on võll. Mida lühem on võll, seda väiksemad on deformatsioonid ning seda suurem on kriitilise pöörlemissageduse väärtus.Soovitav on paigutada komponendid tugedele võimalikult lähedale. Laagrite jäikus peab olema piisavalt suur. osa 13. Rihm ja kettülekanded 12. Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi? (teha võimalike konstruktsioonide eskiisid). Plaat-ketirattad Ühepoolse rummuga ketirattad Kahepoolse rummuga ketirattad Topeltketirattad 13. Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid? Keti tüübi järgi (rullkettülekanne, pukskettülekanne, hammaskettülekanne) Keti ridade arvu järgi(üherealised, mitmerealised)
8. Lülitatavate ja kaitsesidurite konstruktsioone (konspekti näited). 9. Ülekannete liigid. Ülekannete ekstreemparameetrid, ülekannete võrdlus. 10. Hõõrdülekannete liigid. Hõõrdvariaatorid. 11. Hõõrdülekande kinemaatiline arvutus. Libisemine hõõrdülekandes 12. Kontaktjõud hõõrdülekandes. 13. Rihmülekannete liigid ja kasutamisvõimalusi. 14. Rihmülekande kinemaatika. 15. Jõud ja pinged rihmas, Euleri võrrandid. 16. Rihmülekande eelpingutuse kontroll. 17. Kettülekanded: eelised, puudused. 18. Kettülekande kinemaatika ja hulknurgaefekt. 19. Kettülekande kuiundamine. 20. Kettülekande määrimine ja hooldamine. 21. Hammasülekannete liigid. 22. Hammasülekannete materjalid ja konstruktsioon 23. Jõud sirghammastega silinderratastega hammasülekandes. 24. Hammasrataste tõrked ja meetmed nende vältimiseks. 25. Arvutuslik koormus ja silinderrataste arvutus kontaktpingeile. 26. Silinderrataste kontroll paindeväsimusel. 27
ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemissiikumist suure võllide vahekauguse korral. vedav ketiharu d2 1 d1 2 vedav ketiratas veetav ketiharu veetav ketiratas Sele 21.1. Kettülekanne. Kettülekanded on rihmülekandeist kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda, ühe ketiga saab käitada mitut võlli. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. t
hambub pidurihoova puksiga. Puks pöördub koos piduri- hoovaga, mis tõmbab tagaratta piduri trossi ja ratas pidur- datakse. Kettülekanded Kettülekanded koosnevad vedavast ja veetavast ketirattast ning ketist. Neid käsutatakse kergematel sõidukitel jõu ülekandmiseks mootorilt sidurile (mootoriülekanne) ja käi- gukastist vedavale rattale (peaülekanne),
annaabi.ee 
