hammaslatist. Hammasülekandega kantakse üle pöörlevat liikumist või muudetakse see kulgevaks liikumiseks. Võimalik on muuta ka kulgev liikumine pöörlevaks liikumiseks. Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Hammasülekanded jagunevad · silinderhammas ülekanded · koonushammas ülekanded · hüpoidülekanded · hammaslatt ülekanded · kruvihammas ülekanded e. tiguülekanded · planetaarülekanded Hammasülekande eelised: · kõrge kasutegur ( kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne (muutumatu) ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. Hammasülekande puudused · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra.
4.4.3. Kaldhammastega ekvivalentne sirghammasratas 4.5. Wildhaber-Novikovi ringkruvihambumine 4.6. Nihutustegurite valik. Välis-silinderülekannete geomeetriaarvutus 4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded. Silinderekvivalentülekanded 4.7.3. Koonusrataste hammaste lõikamine 4.8. Tiguülekanded 4.8.1. Üldist 4.8.2. Silindertigude tüübid 4.8.3. Tiguratas. Tiguhambumine 4.8.4. Tiguülekande kasutegur 5. ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS
Veerelaagrite iga oleneb suuremääral määrimisest, sest see hoiab ära korrosiooni ja soodustab jahtumist. Parim viis on vedelik määrimine. Paksemaid määrdeid kasutatakse siis, kui laagri temperatuur ei ületa 100o lähtud võll on läbipesemiseks ja määrde vahetamiseks kergesti lahtivõetav. Veerelaagritele piisab üsna väiksest määrdehulgast. Laagrite kaitsmiseks tolmu ja mustuse eest kasutatakse tihendeid. Väikemate kiiruste juures kasutatakse vilt tihendeid. Hammas- ja tiguülekanded Hammasülekanded on kõigerohkem levinud mehaanilised ülekanded. Nendega kanatakse üle pöörlev liikumist ja muudetakse seda kulgevliikumiseks või vastupidiseks. Ülekande arv on konstante. Hammasülekanne koosneb kahest hammasrattast või rattast ja hammaslatist, mille hambad on omavahel hambumuses. Silinderratastega ülekandes on rataste teljed paraleelsed, koonusrataste puhul teljed lõikuvad ja tigu ülekannetes on nad risti. Hammasülekanne võib
aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded kiilrihmülekanded ümarrihmülekanded
59. Hammasülekande hooldus. 60. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. 61. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 62. Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded [lk 317 joonis 265 b]
välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. Paindeväsimus: 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja koostisosad. Veerekehad. Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: kuullaagrid, rull-laagrid. b) 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus. Jõud ülekandes. Vastuvõetava koormuse järgi: radiaallaagrid, radiial-tugilaagrid, tugilaagrid. c) Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse 1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, järgi: seaduvad, mitteseaduvad
Kujunduse järgi liigitatakse kujunduse järgi lahtisteks ja kinnisteks. Ka ringkiiruse järgi saab liigitada Arvutamisel tehakse lihtsustavaid eeldusi: koormust kannab pidevalt üle üks hambapaar; hammastevaheline jõud jaguneb kontaktjoonel ühtlaselt, hammaste kontakti minek toimub sujuvalt, so. Löögita. Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust. 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes. Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus.
- reduktorid sisend väljund , - multiplikaatorid sisend väljund , - sidurid sisend väljund . - pöörlev liikumine translatoorseks liikumiseks, - translatoorne liikumine pöörlevaks liikumiseks, - translatoorne liikumine translatoorseks liikumiseks. Mehhanismide põhitüübid: - varbmehhanismid, - nukkmehhanismid, - hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded), 98 - hõõrdmehhanismid, - kiilmehhanismid, - kruvimehhanismid, - painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded). Mehhanismid koosnevad omavahel liikuvalt ühendatud lülidest. Lülideks on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel seotud kinemaatilisteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
