Mängu mõiste

valdmets, nelly

Mängu mõiste (3)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Arengupsühholoogia

5 VÄGA HEA

Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng.
Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses , teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes.
Olemus ( Huizinga)
Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne.
Ajalooline areng???

Mängu määratlusest ja tunnustest.
Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga . Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.
Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa , mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka.
R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole mängu alguses kindlad ega selged; mäng on ebaproduktiivne tegevus, mis ei loo rikkust ega väärtusi ja on lõpus samasugune kui alguses; mäng on korrastatud tegevus, mis toimub poolte kokkuleppel ja mille juures tavaelu reeglid kõrvale heidetakse ning kehtestatakse ainuüksi teatud ajaühikus kehtivad reeglid; mäng on fiktiivne tegevus, millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest.
TUNNUSED:

Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord
Oluline on mängu protsess, mitte tulemus
Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus
Reeglid
Tõelised tunded, rahulolu rõõm

Klassikalised mänguteooriad.
Aristoteles - pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus.
J. Loeke- spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele
palju arendavat.
J. Rousseau - looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus.
Fr. Schiller - mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib
ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses)
H. Spencer - ülejääva energia teooria.
S. Hall- mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in.
arengulooga ( ülekordamise teooria)- mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel
vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest
jääkidest.
K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed,
meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid.
M. Lazarus - aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud
kujutlustega.
G. T. W. Patrick - seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel
põhinev tegevus.
R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine.

Kaasaegsed mänguteooriad.

fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk - mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau - laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks.

kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga.
Põhielemendid lapse mängu arengs:

harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood
sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg.
reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu.

L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas.

Mäng kujutlevas maailmas 4-5. a. sõnaline tähistamine
Reeglid- viib uute soovide tekkimiseni

Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas .

psühhoanalüütilised mänguteooriad
S. Freud- mäng võimaldab vabaneda hirmudest
L. Peller- rollimängud- vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson- 3 sfääri ( arendas edasi Freudi ideid)

autosfäär- keha, nägu- suunanäitaja lapse ego
mikrosfäär- mänguasjad
makrosfäär- mängukaaslased

poiste ja tüdrukute mängu erinevus tuleneb nende seksuaalsuse erinevusest.

innovatsiooniteooria
Sutton - Smith- mäng ei ole alati vabatahtlik; võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine; võimu- ja alluvussuhted; mängus on võimalik lahendada konflikte, mis igapäevases elus oleksid võimatud.
Mängu 4 faktorit

mäng on protsess
mäng kui kohanemine
mäng kui jõud
mäng kui niisugune mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlikkuse moment

mängul ohud- õnnemängud ja spordifanaatikud.

kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad
Bateson- mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks.
Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsioonitasemel

metalingvistiline- sisaldab sõnumeid, milles arutelu sisuks on keel ise
metakommunikatiivne - iseloomustavad suhted kõnelejate vahel.

Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis.
Sõnumi `see on mäng` abil.

Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel.
Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus . Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL!

Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused
Berlyne

Mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul
Organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga
Uurimise ja mängu vahel valitseb seos- enamus mängudest ongi uurimine

Sotsialiseerumisega seotud käsitlused- analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus
mahajäänud laste mängus, mitmesuguseid mängu treeningprogrammid laste mängu ja
laste arengu soodustamiseks .
Skriptiteooria- skript kujutab endast skemaatilist `filmistsenaariumi` tegevuse kulu kohta.
Alguses on skriptid lihtsad, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite
poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende
praktilised kogemused.
3. Mängu tähtsus isiksuse arengus. Mängu kujunemine lapseeas . Mäng ja uurimine
Tähtsus isiksuse arengus- Mäng peegeldab lapse arengut. Eelkoolieas lapse juhttegevus
ja
oma erinevate liikidega läbib lapse kõiki tegevusi. On elus tarvilike toimingute eelharjutus,
käitumisviiside kogum, mille elemente mõningate vajadustega kombineeritakse.
Mängu kujunemine lapseeas

Psühhomotoorne mäng varajases eas

Bühler- funktsioonimängud
Pieget- harjutusmängud
Einsiedler- psühhomotoorne mäng
Väikelapse esimesteks leludeks on tema käed- jalad, suu ja hääl. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis.
Kukumängud
Pallimängud (väikeste erinevast materjalist pallikeste haaramine )
Esimese eluaasta lõpus on laps võimeline ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi. Esimesed kujutlused ilmuvad lapse mängu kas žestide ( 11-13 kuud) või kõne näol. Teist eluaastat isel. Sotsiaalsete kontaktide laienemine käima hakkamine pluss kõne areng- oluline mõju mängu arengule. Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad.

Väikelapse sümbolmäng

Sümbolmängu 1 etapp- lähtub isiklikust kogemusest. Teise etapi puhul toimub ühe sümbolskeemi projektsioon teistele objektidele, esemetele või inimestele. Kolmas etapp on seotud mitmesuguste sümbolite kombinatsioonide ja käitumismustritega. Valmistab last ette ka sotsiaalse, st. kollektiivse sümbolmängu mängimiseks. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:

defineerimise e. suhte loomist teiste mängijatega- mängija hakkab üha enam oma mängu võtma teisi, eelkõige ema, nukku, loommänguasju. Teistele suunatud tegevus võib olla kas aktiivne või passiivne.

sekventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist- järk-järgult lisanduvad mängu toimingute kombinatsioonid, st kahe või enam sooritamine , mis on suunatud ühele ja samale vastuvõtjale. Siin võib omakorda teha vahet järjestamata ja järjestatud kombinatsioonide vahel.

esemete asendamist

dekontekstualiseerimist ehk fantaasiaolukordade loomist- käitumine sel juhul kujutab endast reaalset elu kopeerimist eelkõige žestide abil. Mängulised toimingud on lahutatud ajaliselt olukorrast, mil nad tavaliselt aset leiavad ( tõelisest söögi- ja magamisajast). Kujutluste põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et see on näiline, teeseldud ja mängitud.

Rollimängud eelkoolieas

Rollimängu alged ilmuvad kolmanda eluaasta lõpus. Rollimängu eeldused on järgmised: mängus hakatakse kasutama esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid; mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale; laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega; laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi.
Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomlike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades sealjuures nii reaalseid kui kujutlevaid esemeid. Matkimine on seotud kahe tunnusega. 1. matkimise mudeli käitumist ja tegevust 2. iseloomustab jäljendamist teatud valivus, st matkimine esindab mudeli teatud kindlat käitumist.
Mina rolli hakatakse teadvustama eelkooliea lõpus. Rollimängus on kõige tähtsamaks elemendiks roll ja mängu mõte ja tähendus on eri vanuses laste jaoks erinev. Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik. Rollimängus loovad mängijad ise reeglid ja ise ka jälgivad, et kõik mängus osalejad võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita mängureegleid, kuid vanematel lastel see enam nii raske pole.

Reeglimäng koolieas

Reeglimäng vahetab välja sümbolmängu. Traditsiooniliselt peetakse reeglimänguks mängu, kus on kindlad normid ja täpne mängu käik. Reeglimängus osaleb vähemalt kaks mängijat ja nad on seotud konkreetsete esemetega. Reeglimängu iseloomustab neli komponenti:

mänguasjade ja esemete olemasolu
mängureeglid
mänguvõimed ja valmisolek
mängija isiksus tervikuna

Lisaks neile neljale komponendile võib reeglimängus esineda ka mitmesuguseid
liisusalme. Reeglimängudel on suur mõju lapse arengule. Mängijad peavad
reeglitest kinni pidama , jagama rolle omavahel, kooskõlastama reeglid või nende
muutmise.
Mäng ja uurimine???
4.Montessori, Fröbeli ja Steineri vaated laste mängust.
Maria Montessori- mäng sünnib juba mähkimislaual. Tähtsam on mängule innustada.
Liikumismängudel eriti suur tähtsus kõige muu õppimisel. Mängudes suundutakse
konkreetselt abstraktsemale. Montessorimetoodika järgi on kõige olulisemad kuus esimest
eluaastat. Sel perioodil vajab laps vanemaid kõige rohkem. Kui laps tegeleb mõne
mänguga, saab ta tulemuse täpsust ise kontrollida. Igal mängul on kontrollelemendid.
Fröbeli pedagoogikas on kaks püsiva tähtsusega tunnetust:

Lapse vaimse elu ülesehitamine algab koos esimeste meeleliste muljetega
Lapsel on enne ratsionaalset suhtumist maailma vaimne suhe sellesse, mis on kunstilist laadi ja avaldub mängus ning saab ainult mängu kaudu areneda.

Lapsel on tung Jumala tunnetuse järele. Fröbeli unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti
Tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmasse omab vaimsust, mis
kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab.
Mäng rahuldab väikelapseeas korraga kõiki neid lapse tunge , mida alles koolieas eraldi
saab arendada. Materjal peab olema selline, et teda saab pidevalt keerulisemaks teha,
vastavalt lapse hingelisele kasvamisele. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali
tähtsust. Fröbeli lasteaia- pedagoogikale, eriti selle mängude osale on korduvalt ette
heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse
fantaasiamaailmas.
Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole
Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule
kahju. Kõike, mida lapsele õpetatakse, tuleb teha kunsti abil, mõjutades nii lapse tundeelu .
Kõigele pannakse alus varases lapsepõlves enne seitsmendat eluaastat.
5.Piaget, Võgotski ja Elkonini vaated laste mängust.
J. Piaget- hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid
lapse mõtlemise arenguga ( mõtlemine- keel). Mängu kolm vormi:

Harjutusmäng
Sümbolimäng
Reeglitega mäng

Harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arenguis. Konstrueerimismäng
Esineb kõiki kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks.
L. Võgotski- mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata . See eritabki mängu tööst ja teistest tegevustest.
Mängus õpib laps toimima mängulises plaanis. Võimalikuks saab see alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine . 4-5 aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud mõistetega, kuid need mõisted ei ole eraldatud reaalsetest toimingutest reaalsete esemetega. Igas kujuteldavas situatsioonis sisalduvad varjatult ka reeglid. Mängu reegleid loovad aga mängijad, sest laps ütleb endale ise, kuidas käituda ühes või teises mängus. Reeglite täitmine viib uute soovide tekkimiseni, seepärast ongi mängus võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused. Võgotski analuusis mängu ja arengu seost- lähima arengu tsooni. Mängides on laps alati üle oma keskmisest vanusest , tavaliselt igapäevasest käitumisest, ta on mängus nagu peajagu endast üle. Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas.
D. Elkonin - esemetega tegelemist on mängueelseks perioodiks . Kõne arengust sõltub lapse mäng, mis saab juhtivaks tegevuseks koolieelikutele. Rollimäng on lapse arengut juhtivaks tegevuseks eelkoolieas. Maimikuea lõpus ( 2,5- 3 a.) ilmnevad soodumused esemetega tegevuse üleminekuks rollimänguks.
Tunnuslikud on järgmised momendid:
Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu.
Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast nimetada ( rolli täitmine).
Just mängule kuulub lapse eneseteadvuse kujunemise tähtis osa. Selliselt saab koolieelse ea lõpus tekkida uus käitumise tüüp, mida D. Elkonin nimetab `isiklikuks käitumiseks`. `Inimese mäng- see tegevus, kus taas luuakse inimestevahelised sotsiaalsed suhted väljaspool utilitaarse ( praktilise) tegevuse vahetuid tingimusi`.

Mäng ja kognitiivne areng (kreaktiivsus, keele areng).
Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht mängul laste sõnavara rikastamisel. Et mäng on sageli seotud paljude erinevate mänguasjade ja esemetega, siis avaneb sellega suurepärane võimalus arendada laste loovust. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist kognitiivselt enam arenenud lapsed võivad oma kognitiivsed oskused üle kanda mängu ja seega aitab mäng omakorda kaasa lapse kognitiivsele arengule.
Kreatiivsus- vaimse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni, nimelt sisaldab mäng sümbolistlikku transformatsiooni . Sümbolistlik transformatsioon sarnaneb uute ideede loomisele, mis on loovuse avaldumise aluseks, mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest.
Keeleline areng- et mäng sisaldab rohkesti kujutlusi ja väljamõeldisi, peab mängija mänguepisoodide mängimisel aina rohkem kasutama kõnet. Mängijad hakkavad oma kõnes põhjalikumalt ja täpsemalt kirjeldama aja ja ruumi iseärasusi, keskkonda, milles mäng toimub, samuti üksikasjaliselt määratlema rolle. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid potentsiaalsed mänguvahendid. Eristatakse kolme verbaalset mänguliiki:

Spontaansed riimid ja sõnamäng
Absurdimäng
Vestlusmäng

Mängus metakommunikatsioon võib toimuda ka kõne abita ( müramismängud).
7.Mäng ja sotsiaal- emotsionaalne areng ( sotsiaalne kompetentsus, prosotsiaalne ja
agressiivne käitumine)
Sotsiaalne- emot. Areng- lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega,
Võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalselt kui kognitiivses arengus.
Piaget- kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas
Soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse
arengut. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu,
vaimsust jne. Lapse mängu ja tema emotsionaalse seisundi vaheline vastastikune seos:
mängu tekkimine ja täiustamine avaldab mõju emotsioonide tekkele ja arenemisele,
kujunenud emotsioonid omakorda mõjutavad mõnede mängude arengut. Need
seaduspärasused ilmnevad erinevalt, sõltudes sealjuures lapse vanusest ja mängulise
tegevuse arengutasemest. Emotsionaalne käitumine mängus:

Lapse emotsionaalne suhtumine mängu tervikuna
Emotsioonide areng, mis seotud rolli- ja nukumängude mängimisega
Emotsionaalsed suhtumised, mis tekivad mängukaaslastega koos mängides

Lapse emotsionaalse suhtumise järgi mängu võib eristada emotsionaalselt aktiivseid ja
passiivseid lapsi. Emotsionaalselt aktiivsetel lastel on eredalt väljendunud huvi mängu
mänguasjade vastu. Mängu saadab naer, vaimustus , imestus ning sageli ka kõne.
Niisuguste mänguliste toimingute foonil tekivad mängijatel tõelised mänguepisoodid,
mida saadavad eredad emotsionaalsed väljendused ja kõne. Lapse emotsionaalse
maailma rikastamisel on oluline koht mitmesugustel nukumängudel. Teistega koos
mängides sõltub lapse käitumine mitmetest asjadest:

Kas laps suudab teist näha, kuulda, mõista ja vastata teise ettepanekutele
Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil

Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest.
Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema. Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne.

Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest, mänguvahenditest jne.
Mäng, mis toimub vaid õppimisele ja saavutustele orienteeritud keskkonnas ( nn akadeemilises keskkonnas), ei ole enam vaba mäng.

Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle, kellel on mängijale suurem mõju ( lapsevanematel, vanematel mängukaaslastel või samaealistel mängukaaslastel). Järelikult leidsid kinnitust Võgotski mõtted sotsiaalselt enamarenenud mängupartnerite osatähtsusest laste sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lastel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Samuti on leitud, et eakaaslaste mõju hakkab omandama tähtsust neljandal eluaastal , kusjuures varem on kõrge täiskasvanupoolne juhendamine.
Prosotsiaalne käitumine ja mäng.
Prosotsiaalne käitumine seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogikas üheks olulisekaks eesmärgiks on saada kooperatsiooni ja abivalmiduse kujunemine ning seepärast kõneldakse isegi `prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas`
Agressioon ja mäng
Agressiivne mäng sisaldav kujutlevat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade kasutamist, ka vägivallaga seotud videofilme, milles esineb võitlust, sõda või laskmist. Esineb kolmel kujul:

Verbaalne- karjumine, sõimamine, ähvardamine, halvustamine jne
Füüsiline agressiivsus- lükkamist, tõukamist, näpistamist, agressiivseid žeste jne.
Objektile suunatud- teistele kuuluvate esemete kahjustamine, lõhkumine, äravõtmine jne

Sageli on agressioon seotud täiskasvanute sekkumisega mängu, mis võib hoopis sünnitada konflikte selle asemel, et neid lahendada. Hoiakute põhjal võib lapsevanemaid jaotada kolme rühma:

Mahalaitjad
Teatud ulatuses lubajad
Vanemad kes lubavad

8. Lapse mängu jälgimine ( Parten- Piaget skaala, Howsei mänguskaala)
Vaatluse teel on võimalik tundma õppida laste huve, eelistusi ja mänguteemade valikut. Laste mängu analüüs on eelduseks , mis võimaldab laste mängu juhendada, rikastada. Laste mängu vaatlemisel tuleb silmas pidada:

Lastele tuleb luua tingimused, mille puhul laste mäng täielikult välja kujuneb
Oodake vaatluse alustamisega senikaua , kuni lapsed on omavahel tuttavaks saanud
Mänguvaatluse läbiviimisel peate olema veendunud, et vaadeldav mäng on tõepoolest lastele- iseloomulik mäng.

Parteni- Piaget skaala- võimaldab kindlaks teha sotsiaalse ja kognitiivse mängu taset. Koosneb 12 mängukategooriast, lisaks mittemängulised tegevused. Laste vanuse suurenedes areneb ka mäng üksik- liikumismängult üksik- ehitusmängule ja sealt edasi üksik- rollimängule. Vaatle üht last 20- 30 vaatlust peaks näitama lapse mängu taset.

Kas lapse mängu sotsiaalne tase on vastavuses lapse vanusega
Kas laps mängib kognitiivselt küpset mängu

Howesi skaala- võimaldab analüüsida laste omavahelisi suhteid mängus. Skaalal on 2 kõrvumängu kategooriat: lihtne kõrvumäng ja kõrvumäng koos vastastikku vaatlusega. Koosmängu kategooriaid on kolm: sotsiaalmäng, vastastikku täiendav sotsiaalmäng koos vaatlusega ( omavahelise suhtlemiseta), vastastikku täiendav sotsiaalmäng. Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega.
9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng.
Jaotatakse 2 rühma:

Reeglitega ehk valmismängud
Loovmängud ehk vabamängud

Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus.
Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil. Lavastusmäng- kujutab end loovalt mõne kirjanduspala süžee või loob süžee.
Õppemäng.
Tähtsus:

Need mängud on seotud teatud eesmärkide saavutamisega
Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi.
Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega. Mängus kujuneb oskus oma toiminguid koos teistega kooskõlastada, täita reegleid.
Mängud aitavad süvendada ja täpsustada laste teadmisi.
Mängudes ühendatud tunnetuslik- õpetuslik külg, kui ka emotsionaalne mänguline külg.
Õppemängud toetavad õppimist ja loovad lastes soovi mängida koos ja õppida

Õppemäng ühendab endas:

Õppimist ja õpetamist
Mängimist

Õppeülesanne: igas õppemängus võib olla mitu ülesannet, ülesanne on varjatult mängu sisse peidetud.
Õppemängude liigid:

Nukumängud ja mängud erinevate esemetega
Lauamängud
Sõnalised õppemängud
Mängud- reisid

Ehitusmäng- on esemete või erinevate materjalide kasutamine selleks, et ehitada või luua sisuks ümbritseva elu kajastamine mitmesugustes ehituses ja nendega seotud tegevustes. Arendab keelt, sotsiaalseid oskusi, motoorikat , geomeetrilist mõtlemist, aritmeetilisi võimeid. Ehitusmäng võib olla kollektiivne või individuaalne.
Liikumismängud- aitab õpetajal lahendada erinevaid pedagoogilisi ülesandeid lastel arenevad:

Kehalised võimed ( osavus, kiirus, jõud, vastupidavus)
Vaimsed võimed
Kõlbelis- esteetilised võimed
Intellektuaalsed võimed

Liikumismängud jagunevad:

Matkamismängud ( noorem rühm)
Kujutlusmängud- sisu, rollid, reeglid
Võistlusmängud
Sportmängud

Valikul lähtutakse:

Vanusest, arvust, huvidest, tervisest
Eesmärkidest
Vastavalt kasvatustöö vormile
Kohast
Ajast
Aastaajast

Peab olema juhtmängija. Õuemäng- looduses tegutsemine on kasulik kogu lapse arengule: füüsiline, sotsiaalne, emotsionaalne, intellektuaalne . OHUTUS! Lapsed oleksid vastavalt ilmastikule ka riided. TEGEVUSED liikumis- ja jooksumäng; pallimäng, hüppamismäng, peitusmäng, liivakastimängud, orienteerumismängud, asfaldijoonistused.
Loovmäng- kujutavad endast ümbritsevate inimeste elu aktiivset peegeldamist. Loovmäng arendab last: sotsiaalselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt. Loovmängu struktuur: süžee, sisu, rollilisemänguline tegevus.
Rollimäng- areneb esemeliselt rollimängult sotsiaalse rollimänguni. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord. Rollimängudes loovad mängija ise reeglid ja ka jälgivad neid. Rolli võtmine mängus: funktsionaalroll, suhteroll, karakterroll, perifeerne roll. Süžeelisest rollimängust kasvab välja lavastusmäng.
Lavastusmäng- ülesanne meeldivate emotsioonide ja rõõmu pakkumine lastele. Tähtis on õpetaja esitus. Laps õpib: laval liikuma, enesejulgust, väljendusoskust, kujunevad väärtushinnangud, analüüsivõime ja probleemide lahendamise võime, emotsioonide tundmine ja mõistmine. Mängu käigus annavad lapsed edasi tegevustikku, sündmustikku, tundeid, suhtumist, arvamusi . Aitavad saavutada eetilisi ja esteetilisi kasvatuse eesmärke.
10.Mänguasja tähtsus lapse elus. Eri vanuses laste mänguasjad. Nõuded mänguasjadele.
Eri eas laste mängu asjad. Esimestel elukuudel leludele üldse mitte mõelda, laps mängib oma kehaga ; kui siiski pakkuda talle lelusid, siis selliseid, mis värvilised ja liikuvad, mida saab haarata, vaadelda ja kuulda.
3- 6 kuud pallid , rõngad, karbid , mis soodustavad käe, silmade ja suu integreeritud tegevust; roomamise ergutamiseks võib lapse käe haardeulatusest kaugemale asetada lelu ; kui laps hakkab kõndima, lükatavad ja tagant tõmmatavad lelud, nukud ( ühest tükist) 1 eluaasta lõpus esemed ja mänguasjad ladumiseks , üksteise sisse asetamiseks.
2- 3 eluaasta keskmise suurusega või väiksemad nukud/ loommänguasjad ( erinevad nukud poiss/ tüdruk pluss nukumööbel, nukurõivad; temaatilised mängukomplektid ( kauplus, kodu, arst); teatrimänguasjad ( näpu- ja lauateater); mitmekesine ehitusmaterjal, suured ja väikesed ehitusdetailid ja elemendid nii põrandal kui laual mängimiseks.
3- 6 eluaasta mänguasjad võivad erineda tinglikkuse astme poolest; rollimängude ja lavastuste mängimine ( maskid, kostüümid, lihtsad rekvisiidid); laste suur liikumistarve ( rõngad, hüppenöör, pall, suusad , kiiged, jalgratas); suur teadmis- ja uudishimu ( vahendid ja esemed uurimiseks ja avastamiseks liiv, vesi, lumi, puit, konstruktorid); nuputamis- mõistatamis- peamurdmismängud.
Algkoolieas mängul hoopis teine iseloom- hakkab üha enam teiste tegevustega kokku sulama ( sport , kunst , muusika); spordimängud, kehaline tegevus; konstruktormängud ja süsteemid enamasti koosmängimine eakaaslastega.
11.Mänguvahendid ja esemelis- mängulise keskkonna loomine. Ühiskonna mõju lapse mängu kujunemisele.
Eri tüüpi mänguvahendite ja esemete juures on oluline, et nendega saaks tegutseda nii nagu reaalsete esemetega ja et nad oleksid lapsele käepärased. Siia kuulub looduslik materjal, eri suurusega karbid, jääkmaterjalist ehitusmaterjal. Uus mängumaterjal võetakse kasutusele sedamööda, kuidas rikastub laste eluline kogemus ja edeneb ümbritseva maailmaga tutvumine . Hea on, kui lastel endil on mängus võimalus midagi valmistada või meisterdada. Mängimiseks oluline: VAHENDID, RUUM, AEG- toetavad lapse teadmised, muljed. Soodsa sotsiaalse keskkonna loomiseks on vaja täita järgmisi nõudeid:

Luua igale lapsele maksimaalsed võimalused lapse enese algatatud uurimismängu mängimiseks nii esemete kui ka inimestega.
Tunnistada lapse soovi, inimesi tundma õppida.
Virgutada passiivseid lapsi uurima sel teel, et ema või õpetaja alustab ise mängu, kuid hiljem loovutab juhtivaosa lapsele.
See eeldab sõbralikke, veelgi enam südamlikke suhteid ema või õpetaja ja lapse vahel. Südamlikkus ja sõbralikkus aitavad kõige paremini tekitada turvalisust, usaldust ja emotsionaalset kiindumust. Soojus ja hellus peavad avalduma kõikjal.

Soodsat esemelist keskkonda võiks iseloomustada järgmiselt:

Mänguasjade mitmekesisus , kusjuures lelud on soovitav paigutada lahtistele madalatele riiulitele, nii et laps neid näeks ja kätte saaks.
Mänguasjad peavad vastama väikelapse arengutasemele - see virgutab ja avardab laste mängu.
Mänguvahendid peaksid lapse tegevusele reageerima , kusjuures reaktsioon peaks ka lapsele nähtav olema. Nii näiteks on lapse arengu seisukohalt olulisem hääl, mille laps tekitab kahte kruusi kokku lüües, kui elektronlelu valgussähvatus.

12.Laste mängu juhendamise põhimõtted. Mängu juhendamise otsesed ja kaudsed meetodid.
Maailmas on 2 suunda juhendamisel:

Laps ei vaja mingit juhendamist
Laps tuleb suunata mängima

Põhiline nõue mängu juhendamisel on laste iseseisvuse säilitamine ja arendamine. Mäng ei arene spontaanselt, vaid vajab spetsiaalselt juhendamist täiskasvanu poolt. Mängus on erakordselt tähtis õpetaja suhtlemine lapsega. Kui õpetajad sekkuvad harva laste mängu, siis on mäng nii sotsiaalselt kui ka kognitiivselt ebaküps. On ka selgunud , et kui õpetaja on mängus liiga aktiivne, võib ta mängu hoopis ära lõhkuda. Õpetajapoolsed mängu juhendamise stiile: ignoreerija- see on jälgija pealtvaataja; toetaja-kaitsja; pealtvaataja- toetab ja tunnustab kas verbaalselt või mitte verbaalselt; koosmängija- osaleb laste mängus, jääb oma rolli raamesse; mängu liider või juht- omab rolli, kuid soovib avardada mängulise; domineerija- toetab laste mängu, seda kahjustades; dirigendi tüüpi õpetaja- seisab väljaspool mängu, aga sekkub sellesse märkuste ja ettepanekutega; primadonna on mängus näitleja, kuid seejuures ta püüab kontrollida mängutegevusi.
Kaudne juhendamine- laste teadmiste rikastamine ümbritsevast elust, materjali hankimine jne. kui täiskasvanu otseselt mängus ei osale. See annab lastele võimaluse säilitada iseseisvus .
Otsene juhendamine- õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, selgitusi, nõu. Õpetaja mõjutab mängu süžeed, laste käitumist ning omavahelisi suhteid. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt.
NB! Õpetaja eesmärgiks on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. See võimaldab tal tundma õppida: laste huvide ringi; nende individuaalseid iseärasusi; iga lapse mängu taset; suhtumist kaaslastesse.
TERVIKMEETODI KOMPONENDID: 1. ümbritseva eluga tutvumine 2. õpetaja ja laste ühismängud 3. esemeline keskkond 4. täiskasvanu ja laste suhtlemine.
OTSENE JUHENDAMINE- kui õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, nõu, selgitusi. Otsese juhendamise võtted: mängumiljöö muutmine- nukunurga muutmine uute mänguvahendite sissetoomine; kirjanduspala esitamine; õpetaja jutustamine; pildi vaatlus , diapositiivide või videode vaatamine; samasisuline õppemäng; õpetaja soovitused ja ettepanek. Mängu juhendamine on edukas, kui õpetaja on: painduv; demokraatlik, avatud; rahulik ja vaikse häälega. Õpetaja põhiline eesmärk on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. Varajases eas mängu juhendamisel kõige edukamaks osutunud tervikmeetod. See soodustab etapiviisilist üleminekut üldistatumale mängulisele toimingule. See ühendab endas eluvaldkondade erinevad tahud, nii elulisele kui mängulise kogemuse, erinevate mänguvahendite kasutamise, mängulise suhtumise täiskasvanute ja laste vahel. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt.
13.Mäng õppemeetodina. Õppetegevuses kasutatavad mänguliigid. Õpetaja osa mängude loomisel eelkooli- ja koolieas.
Mäng on eelkoolieas lapse juhtivaks tegevuseks ja ta läbib oma erinevate liikidega ka kõiki laste ülejäänud tegevusi. Mäng on elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningase vabadusega kombineeritakse. Mängu ajal on oluline hoida laste meeleolu ning toetada laste valmisolekut saavutada edu ausalt ja õiglaselt. Teadlased on veendunud, et mäng soodustab õppimist järgmisel viisil:
Kinnistades õpitut; arendades keelelist väljendust; sümbolilist mõtlemist ja loovust; mängus toimuva `salliva` katsetamise teel õpitakse probleemide lahendamise strateegiaid ; õpetades püstitama oma tegevustele eesmärke ja valima vahendeid nende saavutamiseks ennast ja teisi motiveerides; õpetades koos töötama ja end teistele arusaadavaks tegema. Mängu kaudu õppimine: arendab laste mõtlemisvõimet; kasvatab enesetunnetust ja usaldust; arendab loomingulist mõtlemist.
Mängu areng ei toimu kunagi stiihiliselt, vaid eeldab asjatundlikku juhendamist täiskasvanu poolt. Mängule on omane kestev areng. Selleks, et laps oskaks ja tahaks mängida, peab lapse igapäevaelu olema huvitav ja mitmekülgne. Uute mänguideede saamisel on olulised: ühised jalutuskäigud loodusesse ; teatri ja kontserdikülastused; raamatute vaatamine ja ette lugemine; ühised vestlused ja arutlused nähtu ja kuuldu üle. Täiskasvanu ülesanne on luua lapsele mängu- ja tegutsemisvõimalused. Lapse arengu jaoks on oluline, et tal oleks kodus palju arendavaid tegevusi ja vanem, kes tunneb siiralt huvi lapse tegevuse vastu. Täiskasvanuga koos mängimine aitab lapse mänguvõimele palju kaasa. Täiskasvanust sõltub, kas laps mängib, kuidas ta mängib ja kuidas lapse mängud arenevad. Täiskasvanu turvaline lähedalolek ja mängus osalemine julgustavad last maailma vallutama. Kui õpetaja ja laste vahel valitseb hea kontakt, on võimalik vestluse teel lahendada keerulisi küsimusi ja mängus esile kerkivaid raskusi. Head kontaktid aitavad õpetajal mõista laste sisemaailma ja tema psüühikat, mis on omakorda vajalik eeltingimus last mängu juhendamiseks.
14.Õpetaja- lapse suhe mängus.
Suhtlemine peab olema suunatud uute mänguliste ülesannete lahendamisele, kuid tuginema laste eluliste ja mängukogemustele ning mängukeskkonna õigeaegsele muutmisele. Õpetaja suunab lapsi uute rollitoimingute täitmisele ja rollilisele suhtlemisele. Õpetaja ja laste vaheline suhtlemine mängus toimub mitmesuguste võtete abil, milleks on küsimus, ettepanek, nõuanne, meeldetuletus. Osa mängijaist vajab erilist toetust ja õpetajapoolset tähelepanu, neid tuleb kindlasti ergutada ja kiita. Edukaks võtteks on osutunud õpetaja vestlus lastega pärast mängu. Üheskoos arutatakse rollide täitmist ja mänguvahendite kasutamist. Kindlasti märgib õpetaja ära laste rollitäitmise õnnestumise ja omavahelise sõbraliku koosmängu. Head kontaktid aitavad õpetajal mõista laste sisemaailma ja tema psüühikat, mis on omakorda vajalik eeltingimus, last mängu juhendamiseks. Õpetaja põhiline eesmärk on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. Varajases eas on mängu juhendamisel kõige edukamaks osutunud tervikmeetod. See soodustab etapiviisilist üleminekut üldistatumale mängulisele toimingule. See ühendab endas eluvaldkondade erinevad tahud, nii eluliste kui mängulise kogemuse, erinevate mänguvahendite kasutamise, mängulise suhtlemise täiskasvanute ja laste vahel.
15.Mäng lasteasutuses, koolis ja kodus.
Lasteasutuses mäng- eelkoolieas lapse juhttegevus ja oma erinevate liikidega läbib lapse kõiki tegevusi. On elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningate vajadustega kombineeritakse. Mäng arendab lapse mõtlemise mitmekülgsust, intellektuaalseid võimeid, reeglitest arusaamist , keskendumisvõimet, kujutlusvõimet, motoorikat, suurus-, tugevus-, ja ruumisuhteid, laiendab teadmisi ümbritsevast, iseseisust, loovust jm. Õpitakse tundma esemete omadusi neid mitmel erineval viisil kasutades jne. Mäng peegeldab lapse arengut. Mängu analüüsimine annab väärtuslikku teavet arengutasemest ja vajadustest .
Koolis mäng kujutlustele rajatud reeglistatud õppemeetod teadmiste rakendamiseks ja vilumuste rakendamiseks äärmiselt erinevates õppevaldkondades kõigil kooliastmel nooremate õpilaste mängudes domineerib liikumine ja tegutsemine, vanematel teadmisi ja fantaasiat mobiliseeriv otsustamine. Kavandamisel arvestatakse eakohasust. Mäng stimuleerib tunnetust ( tähelepanu, mälu, nägemisteravust). Vältida lahjat mängu, mängu muutumist sunduseks. Mäng seob teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga kujundab sotsiaalseid õpioskusi.
Kodus- kui väikelaps mängib koos emaga, siis mõjub see positiivselt nii lapse mängu kvaliteedile kui kvantiteedile. On jõutud järeldusele, et emad võivad edasi viia komplitseeritumat fantaasiamängu sel juhul, kui laps on omandanud sümbolmängu põhioskused. Emadel, kes vahetult osalevad laste mängus, on positiivne mõju laste mängule, Sealjuures on kindlaks tehtud, et emapoolne sekkumine mängu annab enam impulsse kui vaid emapoolne sõnaline juhendamine on lapse mängukompetentsuse piires. Täiskasvanu ülesanne on luua lapsele mängu- ja tegutsemisvõimalusi. Lapse arengu jaoks on oluline, et tal oleks kodus palju arendavaid tegevusi ja vanem, kes tunneb siiralt huvi lapse tegevuse vastu.
16.Praktilised ülesanded- kirjeldada etteantud vanuses lastele sobivat mängu ( õppemäng, ehitusmäng, liikumismäng, loovmäng).
1-3. aastased Funktsioonmäng- asjadega tegutsemine nende omaduste tundma õppimiseks.
Fiktsioonimäng e. imitatsioonimäng- igasugune matkimismäng ( loomade hääled, liigutused, täiskasvanute mitmesugused tegevused).
3-6 aastased. Neile on veel lisaks loovmäng, liikumismäng, konstruktor- ja legotüüpi mäng, lauamäng. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mängima ergutavad uudishimu ja tegutsemisvajadus.
Mängu iseärasused:

Mängimine ei sõltu tegelikest vajadustest. Mängijad tunnevad huvi mängu enese või selle sisu vastu, et näidata oma võimeid, tunda rõõmu, rahuldada liikumisvajadust.
Mängudel on tihe side ümbritseva elu ja tegelikkusega, olles mängijate elu peegeldus . Mängus kajastub inimeste tegevus, loomade käitumine, loodusnähtuste mõju ja uued eluavaldused , mille kohta mängijad teevad üldistusi.
Mängudega kaasnevad emotsioonid avavad tahtmatult mängija tegeliku mina. Avaldub mängija iseloom, tema tahtelised omadused ja võime neid ellu rakendada. Eriti omane on see võistlus- ja võistkondlike mängude puhul, mida saadavad edu, ebaõnn, võit ja kaotus.
Mängud arendavad tahtelisi omadusi.
Mängud arendavad mängijaid kehaliselt .
Mängud on soodsaks pinnaseks kasvatustöös.
Iga mäng arendav vaimselt.
Mäng on parim vahend väärtushinnangute edasiandmiseks.
Mängu kaudu tunnetatakse tegelikkust .

Mängud mõjutavad mänguliste suhete abil tegelikke suhteid mängijate vahel.
Mängudel on ühiskondlik iseloom ja mängimine on enamasti kollektiivne tegevus ning suurem osa mänge nõuavad komplektseid tegevusi.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 268 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

268 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nelly valdmets Õppematerjali autor

mäng liigid areng rollimäng reeglimäng

Sarnased õppematerjalid

doc

Laps ja mäng

1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei

Mäng kultuuri kontekstis

docx

Mäng ja lapse kognitiivne areng

Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused.  Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel.  Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus.  Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi

Pedagoogika

docx

A.Saar laps ja mäng mänguteooriad - kokkuvõte

A. Saar Laps ja mäng – mänguteooriad kokkuvõte Aristotelese aegadest peale on nähtud mängus eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. J. Locke vaatleb mängu kui laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutades, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Samuti pöörab ta tähelepanu mänguasjadele, et neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. J. Rousseau arvates on mäng looduse poolt kaasa antav meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Lapsele on kasulik nii ujumine, hüppamine, kivide viskamine jms kuid ka meelte arendamist ei tohiks unustada. 18.sajandi lõpus ja 19.sajandi alguses oli mängul eelkõige filosoofiline tähendus

Kategoriseerimata

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

...........................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.........................................................................

Eelkoolipedagoogika

docx

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne

Alternatiivpedagoogika

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad  Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine.

Alusharidus

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine.

Ajalugu

docx

Mänguteooriad

Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine

Filosoofia

Rohkem sarnaseid