- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704)
elada, mistõttu ta pidas sellist mängu kultuuri suureks saavutuseks. Kõigepealt eksperimenteerivad lapsed oma häälega, matkides täiskasvanu kõnet, mis viibki lapse iseseisva kõne omandamiseni. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga millal mäng on väga vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Noorukite mäng on eriti tähtis kõlbelise kasvatuse seisukohast, sest nooruk areneb isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna. M. Lazarus ja G. T. W. Patrick on lõdvestus ja puhkuseteooria olulisemaid esindajad. Nende arvates on mäng indiviidi vajadus, sest tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust. Seega tekib mäng pigem energia defitsiidist ja rahuldab inimese vajadust motoorse aktiivsuse järele. Lazarus (1975) märgib, et pärast väsitavat tööd vajab inimene puhkust, kuid tõelist puhkust on
psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest. 1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust. Teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase
kehtestatakse ainuüksi teatud ajaühikus kehtivad reeglid; mäng on fiktiivne tegevus, millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest. TUNNUSED: · Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord · Oluline on mängu protsess, mitte tulemus · Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus · Reeglid · Tõelised tunded, rahulolu rõõm 3. Klassikalised mänguteooriad. Aristoteles- pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Loeke- spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau- looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S
1968 aastani. 11 Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid
Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid
Igal mängul on oma reeglid ja mänguväli. CHATEAU Chateau leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks. PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934 Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis
Kõik kommentaarid