K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad Piaget`-mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostabmängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Põhielemendid lapse mängu arengus: *harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood.*sümbolmäng2-8a
Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele valima eesmärgi saavutamise vahendid (Bachmann, Maruste 2011: 38). Hollandi psühholoog F. Buytendijk viis läbi katse, kus looma ette asetati rida purke. Ühe alla neist paigutati peibutis. Loom nägi, et peibutis oli esimese purgi all. Teisel katsel näidati loomale sama rida purke, ning loom suundus purgi juurde, kus esimesel korral oli peibutis, kuid see oli tühi. Katse printsiip nägi ette peibutise paigutamist iga kord järgmise purgi alla, loom oleks pidanud omandama põhimõtte ,,järgmine". Kolmandal katsel pandi peibutis kolmanda purgi alla
Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Frederik Jacobus Johannes Buytendijk (1887 – 1974): Frederik Jacobus Johannes Buytendijk oli Hollandi filosoof ja psühholoog. Ta rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv tegevus ei ole mäng, vaid mäng on sel juhul kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samuti on mäng seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega ning aitab kaasa kujutlusvõime, fantaasia ja intellekti arengule. Iga mäng vajab mänguvälja ja –reegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse
3) Lazaruse arvates on mäng tegevus. PATRICK Patrick leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulik ja instinktiivne tegevus. Mäng on seotd suure motoorse tegevusega Mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Mäng aitab korvata energiapuudust. BUYTENDIJK 1887 - 1974 1)Mängu iseloomulikeks joonteks on ebatavalised ideed ja mõtted. Igal mängul on oma reeglid ja mänguväli. CHATEAU Chateau leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks.
mänguarengus. L.Võgotski- otsib vastust küsimusele, kuidas tekib ja areneb mäng lapseeeas ja mis tähtsus on tal lapse arengus.Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid.Mäng ongi soovide täitumine. L.Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob arengu tsooni. Mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevastest käitumistest ja arengust. Fenomenoloogiline- Fr.J. Buytendijk: on kirjeldanud nii lapse kui ka looma mängu. On rõhtanudet mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuvtegevus ei ole mäng, vaid mäng on ta sellel juhul,kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samution mäng seotud üllatuse elementidega, ebata-valise ideede ja mõtetega.Samas aga vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse.J.Cheauteau- on laste mängu analüüsimisel leidnud oma lähenemistee. Leiab,et väikeste laste juures ei
tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Samas leiab ta, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt- mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised mänguteooriad · Frederik Jacobus Johannes Buytendijk(1887-1974)- rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv liikumine ei ole mäng, vaid mäng on ta sel juhul, kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samuti on mäng tema arvates seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Samas vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse. Mängureeglite piires on mängijad aga vabad ja võivad pakkuda ettearvamatuid lahendusi
tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Samas leiab ta, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt- mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised mänguteooriad Frederik Jacobus Johannes Buytendijk(1887-1974)- rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv liikumine ei ole mäng, vaid mäng on ta sel juhul, kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samuti on mäng tema arvates seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Samas vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse. Mängureeglite piires on mängijad aga vabad ja võivad pakkuda ettearvamatuid lahendusi
Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Kaasaegsed mänguteooria Fenomenoloogilised mänguteooriad Frederik Jacobus Johannes Buytendijk (1887 – 1974): Ta rõhutab, et mitte igasugune liikumine jarõõmupakkuv liikumine ei ole mäng. Hollandi filosoof ja psühholoog arvas ka, et mäng on alati seotud subjekti ja esemetega. Mäng on seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Iga mäng vajab mänguvälja ja – reegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse. Mängureeglite
eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs: · harjutusmäng ( 0-2 a
annaabi.ee 
