SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus"
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus:
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja
Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi.
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps
Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik. Rollimängus loovad mängijad ise reeglid ja ise ka jälgivad, et kõik mängus osalejad võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita mängureegleid, kuid vanematel lastel see enam nii raske pole. · Reeglimäng koolieas Reeglimäng vahetab välja sümbolmängu. Traditsiooniliselt peetakse reeglimänguks mängu, kus on kindlad normid ja täpne mängu käik. Reeglimängus osaleb vähemalt kaks mängijat ja nad on seotud konkreetsete esemetega. Reeglimängu iseloomustab neli komponenti: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus tervikuna
tegutsemine mängupatneri suhtes (nukk, ema, teine titt) Laps hakkab end täpsemalt määratlemaja nimetama ( mina olen õpetaja ja ma oölen arst jne .) Rollimängul on taset: esemeline rrollimäng : inimene-ese sots rollimäng- inimene-inimene. 20. Rollimängud eelkoolieas. Mängul on kindel sisu ja kord reeglite täitmine on mängijatele kohustuslik. Mängu muutmine võib toimuda siis kui kõik mängijad nääustuvad. Reeglimäng on setud konkurentsiga keegi võigab ja keegi kaotab. Reeglomäng vahetab välja sümbolmängu, kusjuures reegel hakkab mängus asendama sümbolit. Reeglimängu iseloomustab 4 ümbolit: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus Reeglimängu juhendamine : otsesed võtted- *reeglite tutvustmine, selgitamine *ise mängus osalemine * ettenäitamine kaudsed võtted- *mänguvahenditega varustamine
verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine põhjustavad selles vanuses lapse kõne semantilise ja formaalse külje äärmiselt aktiivse arengu. Etapi lõpuks on tavaarenguga laps omandanud keele baasüksused. Eelkooliiga: 3,0-7,0 a. Juhtivaks tegevuseks mäng- esemeline mäng, rollimäng, reeglimäng. Uued suhtlemisvormid täiskasvanuga on situatsiooniväline-tunnetuslik ja situatsiooniväline-isikuline. Teiste lastega suhtlemisel praktilis-emotsionaalne ja tegevuslik-situatiivne, etapi lõpus ka situatsiooniväline-tegevuslik. Keskne on kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni areng. Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine. peamine näitaja sel etapil on sidusa kontekstikõne kujunemine. Sidusa teksti loomet toetavad mälu areng ja sisekõne kujunemine. lapse kõne ei sõltu enam otseselt
Dialoogi repliigid vajavad omakorda ütluse grammatilist vormistamist. Seega esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine on need tingimused, mis põhjustavad 1-3-aastase lapse kõne nii semantilise kui ka formaalse (hääldamine, sõnavara, grammatika) külje äärmiselt aktiivse arengu. Eelkooliiga (3-7a). Juhtivaks tegevuseks nimetatud perioodil on mäng, täpsemalt selle erinevad vormid: esemeline mäng, reeglimäng, rollimäng. Vastavalt tõusevad ka nõuded kõnele. Keskseks peetakse kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni arengut. Seda kajastab esmajoones egotsentriline kõne, mis on eriti märgatav 4-5 aasta vanuses. See on algul konstateeriv (algul kõneleb laps tegevuse käigus, hiljem pärast tegevust ka kokkuvõttena), seejärel planeeriv (algul laps nimetab järgmise toimingu täiskasvanule, mõne aja pärast juba iseendale). Etapi lõpul algab sisekõne
Neid asju tuleks arengu alguses ERITI arvestada. LAPS-LAPS SUHTLEMISVORMID Laste koostegevus alguses puudub, et kuigi tegutsevad ju kõrvuti, siis ka suhtlemine on näiline. Mingid suhtlemiselemendid siiski on. (praktiline emotsionaalne kuni 4 a) Eakohase arengu korral ca 4 hakkab kujunema koostegevus. See on suhtlemisearengu juures oluline: vaja nõu, abi küsida, oodatakse ka hinnangut. (tegevuslik-situativne (4-6) (situatsiooniväline tegevuslik alates 6) reeglimäng, kujuneb normatiivne suhtlemine, laps hakkab mõistma, mida saaab ja võib teisele öelda jne. (situatsiooniväline tunnetuslik): koostöö õpitegevuses (algklassid) Situatsiooniväline isikuline: tegevus, aja veetmine rühmades (kampades, pubekaiga) Vaja on õppida koos, aidata kaaslast, julgeda küsida abi. Eesti koolides problaks, et ei julgeta küsida abi. LOE RMT-st JUURDE. Mida väiksem laps, seda äärmuslikumad on hinnangud, et on kas õige või vale, et seda
annaabi.ee 
