Vastus leiad õppematerjalist: Mäng ja lapse areng. Mänguteooriad

Mäng ja lapse areng. Mänguteooriad (0)

Pedagoogika - Pedagoogika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on mängu iseloomustavad jooned?
Miks laps mängib?
Mis on mäng kas tegevus protsess või käitumine?
Kuidas on mäng seotud lapse arenguga?

MÄNGUTEOORIAD ...
...otsivad vastuseid küsimustele:

Millised on mängu iseloomustavad jooned?

Miks laps mängib?

Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine?

Kuidas on mäng seotud lapse arenguga?
Klassikalised mänguteooriad
Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest , kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks.
*Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse ja tugevate argumentide kasutamine. Argumentide arendamine avaliku sektori poolt on tihti reaktiivne, mitte proaktiivne. Selleks, et avaliku sektori poolt esitatud argumentidel oleks mõju, tuleb kombineerida retoorika analüüs kultuuriliste erinevuste analüüsiga. Selline eeltöö võimaldab aidata kaasa mitte ainult paremale mõistmisele vaid ka parematele argumentidele (Hood 2000).
*Oli Platoni õpilane. Õpetas Makedoonia last Aleksander Suurt. Aleksandrile sai esimene raamat „ Homeros “ ka kirjutatud.
John Locke (1632 – 1704): Uusajal, 17. Sajandil, on J.Locke pidanud mängu lastele omaseks meelelahutuse ja vabaaja veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib.
*Inglise filosoof . Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693).
Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine , jooksmine, hüppamine, kivide viskamine , kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam see, et ta asjade olukorda muudab.
*Mõjutas tugevalt uusaegsepoliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna.
18. sajandi lõpul 19.sajandi algul oi mängul eelkõige filosoofiline tähendus.
Friedrich Schiller (1759 – 1805): Saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane . Ta pidas esimesena oluliseks psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste „mängutung“ ja on kirjutanud, et ainult mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“
*Sündinud sõjaväearsti peres. Ta oli õppinud sõjaväeakadeemias õigus- ja arstiteadust.
Herbert Spencer (1820 – 1903): Schillerist on mõjutatud ka Spencer, kes mängutungi peab energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Seega inimese kui aktiivse organismi motivatsioon oma aktiivsuse arendamiseks on kaasasündinud. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks.
*Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“.
Granville Stanley Hall (1844 –1924):  Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas , et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. )
*Ameerika ühendriikide laste psühholoog , kes on väga tugevalt mõjutanud hariduse psühholoogiat. Sõnastas biogeneetilise seaduse ja kohandas Darwini printsiibid vastavalt inimese arengule, arvates, et lastele meeldib puu otsas ronida vaid selle pärast, et nad „kordavad“ oma ahvidest esivanemaid.
Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog K.Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus , mis vabastab tööpinget. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Ta pidas tähtsaks noorukite mängu, millel on suur tähtsus kõlbelise kasvatuse seisukohalt, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: „võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast“. Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi.
*19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses avaldas Groos kaks mõjukat tööd – The Play of Animals („Loomade mäng“) ( 1898 ) ja The Play of Man („Inimese mäng“) (1901). Psühholoog.
Lazarus ja G.T. Patrick : - lõdvestus- ja puhkuseteooria ühed olulisemaid esindajaid. Peavad mängu lõbu ja rõõmu pakkuvaks tegevuseks, mis aitab vabaneda pingest ja väsimusest, mis on tekkinud tööst.
Moritz Lazarus (1824 – 1903): . Lazarus väidab, et mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu. Lazarus esitab ka mängu tunnused fikseerides need järgmiselt: mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega.
*Saksa filosoof ja psühholoog. Töötas Berni Ülikoolis professorina. Enne seda õppis heebrea kirjandust, ajalugu, õigusteadust ja filosoofiat.
Georg Thomas White Patrick (1857 – 1949)Ta leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulikum ja instinktiivne tegevus. Ta laiendab mängu iseloomustust ja leiab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega. Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi , küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega.
Kaasaegsed mänguteooria
Fenomenoloogilised mänguteooriad
Frederik Jacobus Johannes Buytendijk (1887 – 1974): Ta rõhutab, et mitte igasugune liikumine jarõõmupakkuv liikumine ei ole mäng. Hollandi filosoof ja psühholoog arvas ka, et mäng on alati seotud subjekti ja esemetega. Mäng on seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega. Iga mäng vajab mänguvälja ja –reegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse . Mängureeglite piirides on aga mängijad vabad ja võivad pakkuda ettearvamatuid lahendusi. Seega toob ta esile mõtte, et mäng on teatud piirides määratlemata ning ebaselge . Mäng on alati millegagi (esemed, lelud, kujutlused, mõtted)
Jean Chateau (1908 – 1990): Prantsuse fenomenoloogilise mänguteooria esindaja leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes. Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma isesesvust. Ta rõhub mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus (juba väikesed lapsed armastavad korrapärasust ja rütmi). Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele. Chateau jagab mängud reegliteta jeeglitega mängudeks. (tabel)
Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976)
Mängu liigitus
Näited
Laste vanus
I Reegliteta mäng
A. Intellektuaalsed mängud
a)funktsioonimäng ( beebi
siputamismäng käte- jalgadega
b) hedonistlik mäng (mäng
säravate esemetega
c)uurimismäng (oma keha
uurimine )
d)manipulatsioonimäng
(mäng liivaga)
0-3 aastat
0-3 aastat
0-3 aastat
0-3 aastat
B. Enesetunnetusega
seotud mäng
a)purustamismäng (esemete
katkitegemine)
b)maandamismäng (valjusti karjumine)
0-3 aastat
7-10 aastat
II Reeglitega mäng
A. Tegelikkusega seotud mängud
a)kujundimängud:
1.Matkimismäng (ema-isamäng)
2.Illusioonimäng (mäng saviga )
b)objektimängud:
1.Ehitusmäng (klotsidega)
2.Töömäng (keetmine)
c)abstraktsed mängud:
1.Mäng end kehtestatud reeglitega ( tagurpidi kõndimine )
2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine)
3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine
3-10 aastat
3-10 aastat
3-10 aastat
B. Kooperatiivsed mängud
a) kooperatiivne võistlus-mäng (kass ja hiir )
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine)
10-14 aastat
Kognitiivsed mänguteooriad
Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi ( arengutaset ). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud.
1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus - või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes.
2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke , mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid on väga isiklikud.
·                    Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism (neist mõistetest ja vastavast mõtlemise iseärasustest vt täpsemalt allpool).
3)Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure.
4)Formaalsete operatsioonide tase (12a -). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus , praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline- deduktiivne . Keele ja sotsiaalse keskkonna mõju mõtlemise arengus
*Piaget pidas mõtlemist (st kognitiivsete skeemide kujunemist) vaimse arengu seisukohalt olulisemaks kui keelekasutust (st verbaalseid skeeme ) ning arvas keelt pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest. Paljud hilisemad uurimused kinnitavad, et keele roll mõtlemises on palju suurem.
* Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Juba lapsena huvitasid teda linnud , mehaanika , merekarbid ja fossiild. Ta on avaldanud 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse.
Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult.
o    Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne.
o    Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult.
Operatsioonide-eelsele mõtlemise tasandil hakkab nende mõtlemise ja keele vahel tekkima seos.
Lapsed omandavad järk-järgult üha suurema võime oma mõtete väljendamiseks keele vahendusel ja ka probleemide verbaalseks lahendamiseks. Tagajärjeks on kvalitatiivsed muutused laste mõtlemises ja keele kasutamises.
Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Muutused egotsentrilises kõnes. Operatsioonide- eelse arenguastme alguses kasutavad lapsed keelt egotsentriliselt põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks . Paljude uurimused kinnitavad, et egotsentriline kõne on funktsionaalse iseloomuga (st täidab teistega suhtlemise rolli). Konkreetsete operatsioonide tasemele lähenedes, hakkab sotsiaalne aspekt egotsentrilises kõnes taanduma ja võtab järk-järgult vormi, mida Võgotski nimetas sisemiseks kõneks. Üleminek kujundlikult mõtlemiselt kõvahäälsele ja sealt sisekõnele on võrreldav üleminekuga sõrmedel arvutamiselt peast arvutamisele Ka täiskasvanud, kui nad tegelevad tundmatute või keeruliste probleemidega, kasutavad egotsentrilist kõnet omaette rääkimisest kuni häälega rääkimiseni välja.
Võgotski idee lähima arengu tsoonist: Kui laps töötab või õpib iseseisvalt, siis demonstreerib ta oma tegelikku arengutaset. Kui ta teeb seda optimaalsetes tingimustes täiskasvanu suunamisel, siis demonstreerib ta oma potentsiaalset arengutaset.
Vahet kahe toimimis- või õpisuutlikkuse vahel nimetas Võgotski (1962) lähima arengu tsooniks.
Psühhoanalüütilised mänguteooriad
Sigmund Freud ( 1856 – 1939): Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust. Näiteks on ta käsitlenud mängu ja nalja ning huumori seost, lõbuprintsiipi jmt. Oma varasemates töödes nägi Freud mängu eelkõige kui soove täitvat vahendit, mis võimaldab lapsel välja elada mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav , katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. Freud esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi , mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. (Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks.)
Lili Esther Peller (1898 - 1966)- Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, etsageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge . Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps kujuteldavaid mängusõpru, kepp on koerakeseks, nukk beebiks jne. Peller arvates kujutab mäng tihti maskeerimise omapärast vormiklounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt : „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. )
Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994): Sündis Saksamaal, elas ja töötas Ameerikas oli Freudi koolkonna ego psüholoog. Arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus , ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. Erikson andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida olukordade mudeleid selleks selleks, et toime tulla reaalsusega. Erikson näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga . Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust.
Donald Woods Winnicott (1896- 1971 ): USA lastepsühholoog, psühhoanalüütik ja pediaater. Ta arendab edasi mõtteid mängust. Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad mängukaaslased. Winnicott arvates on mängus kergem luua sotsiaalseid kontakte ja suhteid, elades läbi emotsioone. Täiskasvanud ei tohi unustada, et mäng on pidev loov tegevus ja seega võivad nad lapse mängu tähtsust mõistes mängule kaasa aidata oma lastele traditsioonilisi mänge õpetades. Sealjuures hoiatab Winnicott aga laste loovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapsele viisi olla „ausalt iseendaga “.
Innovatsiooniteooria
Brian Sutton -Smith (1924-): Ameerika psühholoogiaprofessor. Pühendas kogu oma elu uurimaks mängu. Olles kaasaja selle ala tuntuim tippteadlane. Avastas, et mängu vastandtegevus ei ole töö, vaid depressioon . Tema poolne mängu käsitlus on originaalne ja tavatu. Leidis, et need lapsed, kes enam mängivad, on paremini ette valmistatud nii õpinguteks kui tulevaseks tööks. Teadlased on toonud põhiliste mängutunnustena esile järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud positiivsete tundmustega, sisemiselt motiveeritud ja mittereaalne. Sutton-Smith väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Nimelt ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Tuleb näha mängu mitmetahulisust (esinevad ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, mängijate vahel valitsevad võimu- ja alluvussuhted, mängu asutatakse ka selleks, et teisi terroriseerida või saavutada kontrolli jne). Mängu eeldustena näeb Sutton-Smith tingimusi, mis peavad olema täidetud, et mäng üldse aset leiaks (nt. organism, kelle areng on pikemaajalisem, tunneb end kaitstuna ja kindlalt hakkab ennem läbi viima mängu). Sutton-Smith eristab järgmisi spontaanseid käitumisvorme: testimine , imiteerimine, konst-rueerimine ja uurimine. Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis järk-järgult läheb üle laste mänguks. Ta on uurimustes viidanud soolistele erinevustele mängus, et nimelt on poiste mängud mitmekesisemad võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab , et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et mängija teatud mänge mängides pidevalt täiendab ka teatuid oskusi. Mängimise puudumine on muude häirete või puuduste tunnuseks. Need, kes mängivad mõõdukalt, on nii füüsiliselt, sotsiaalselt vaimselt kui ka emotsionaalselt terved . Sutton-Smith vaatles ka teemamängu kui jõudu. Samuti ka teemamäng kui fantaasia . Mängu uurijad on pidanud kujutlust mängu juures selle kõige olulisemaks tunnuseks. Ta analüüsis lähemalt ka probleemimäng kui niisugune. Siin ta lähtub teesist, et mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlikkuse moment.
Kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad
Gregory Bateson ( 1904 – 1980): Inglise antropoloog , lingvist, küberneetik ja smiootik. Ta on kommunikatsiooniteooria esindaja. mäng võis toimuda vaid siis, kui sellest osavõtjad olid võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks, st olid võimelised vahetama signaale, mis kannavad tähendust „see on mäng“. Bateson avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus . Laps õpib ja omandab uusi seisukohti ja vaateid selle kohta, et roll on seotud teatud käitumise ja kontekstiga. Seega on mäng ise käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt.
David Berlyne (1924 – 1976): Temale kuulub motivatsioonilis- psühholoogiline käsitlus. motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-jäänud laste mängu.
KASUTATUD KIRJANDUS:
·   Saar, A. 1997 „Laps ja mäng“, Tallinn
·   Tuuling, L 2009 „Mänguteooriad“, TLÜ Rakvere Kolledž
·  Vassus, K. 2008 referaat „Mängu roll lapse arengus“, Tallinna Ülikool
·  www.wikipedia.org
.   Pildid: Google.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piretkala Õppematerjali autor

psühholoog filosoof operatsioonid sfäär groos sutton freud

Kasutatud allikad

https://www.wikipedia.org

Sarnased õppematerjalid

docx

Mänguteooriad

põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse

Filosoofia

docx

A.Saar laps ja mäng mänguteooriad - kokkuvõte

A. Saar Laps ja mäng – mänguteooriad kokkuvõte Aristotelese aegadest peale on nähtud mängus eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. J. Locke vaatleb mängu kui laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutades, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Samuti pöörab ta tähelepanu mänguasjadele, et neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. J. Rousseau arvates on mäng looduse poolt kaasa antav meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Lapsele on kasulik nii ujumine, hüppamine, kivide viskamine jms kuid ka meelte arendamist ei tohiks unustada. 18.sajandi lõpus ja 19.sajandi alguses oli mängul eelkõige filosoofiline tähendus

Kategoriseerimata

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu

Ajalugu

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad  Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu

Alusharidus

docx

Mänguteooriad

Mänguteoreetikud ARISTOTELES 384 -322 e.m.a Mängus on nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. LOCKE 1632 - 1704 Mäng on lastele omane meelelahutus ja vabaaja veetmise vorm, millel on arendav mõju. Locke pidas oluliseks seda, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Suur tähtsus on ka mänguasjadel, millega laps mängib ROUSSEAU 1712 - 1778 Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. SCHILLER 1759 - 1805 Schiller oli esimene, kes pidas oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste "mängutung". Laps mängib sellepärast, et ta on inimene. Schilleri teooria järgi on inimene ainult siis inimene kui ta mängib, mäng on ainuke asi mis muudab inimese täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida

Ühiskond

doc

Mänguteooriad

MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S

Humanitaarteadused

doc

Mängu mõiste

Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida.

Arengupsühholoogia

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2

Eelkoolipedagoogika

Rohkem sarnaseid