Mäng on lapse arengus määrava tähtsusega. 3)Mäng on käitumine sest läbi mängu matkivad lapsed täiskasvanu tegevusi. 4)Võgotski teooria järgi arenebki laps ainult läbi mängu FREUD 1856 1939 ei kirjutanud eriti palju mängu kohta, kuid kirjutatu on omandanud olulise rolli psühhoanalüütilises liikumises, eriti mänguteraapias. Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu"
avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Sigmund Freudi meelest asendab mäng vabade assotsiatsioonide tehnikat, millel põhineb psühhoanalüüs. Mängu põhiülesanneteks on keeldude eemaldamine, rahuldamata tegevuste ja soovide illusoorne rahuldamine. Lili Esther Peller (1898 - 1966)- L. E. Peller oli Austria päritoluga Ameerika psühhoanalüütik ja pedagoog. Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. Freud esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. (Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks.) Lili Esther Peller (1898 - 1966)- Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, etsageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
välditakse valdavalt fantaasiamängus, kus vahendite tegelikud omadused ei loe ning ei püüelda ühegi välise eesmärgi poole.[1] 11 Sigmund Freud Freud ei kirjutanud eriti palju mängu kohta, kuid kirjutatu on omandanud olulise rolli psühhoanalüütilises liikumises, eriti mänguteraapias. Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) · Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps
agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused,...
Nii nõustajal kui ka kliendil on oma vaatenurk ning mõnikord võib osutuda vajalikuks kohandada eesmärke selle järgi, mida on reaalselt võimalik saavutada. Walterja Peller (1992) on andnud eesmärkide väljatöötamise kohta järgmised suunised. 1. Kasutage oodatava tulemuse kirjeldamisel positiivseid väljendeid. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
