Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse. Väitis oma raamatus Adolescence (,,Noorukiiga") (1908) ja mujalgi, et Groosi treenimise teooria on ,,väga erapoolik, pealiskaudne ja perversne". Seda seetõttu, et Groos pidas mängu kaasaegsete tegevuste harjutuseks. Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist".
primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) *Ameerika ühendriikide laste psühholoog, kes on väga tugevalt mõjutanud hariduse psühholoogiat. Sõnastas biogeneetilise seaduse ja kohandas Darwini printsiibid vastavalt inimese arengule, arvates, et lastele meeldib puu otsas ronida vaid selle pärast, et nad „kordavad“ oma ahvidest esivanemaid. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog K.Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd
väljendub inimese kui liigi pikk ajalugu. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust. Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. Teaduse edasine areng kinnitas nende teooria paikapidamatust. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog ja filosoof K.Groos usub, et mäng valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd
varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. [1] Karl Groos 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses avaldas Groos kaks mõjukat tööd The Play of Animals (,,Loomade mäng") (1898) ja The Play of Man (,,Inimese mäng") (1901). Groos kritiseeris Spenceri teooriat mitmel põhjusel. Tema arvates võib liigne energia luua ,,eriti soodsa tingimuse mänguks", kuid see ei ole peamine. Samuti arvas ta, et mängul on palju selgem funktsioon, kui Spenceri teooria seda oletas. Groos väitis, et
areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) · Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd
areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd
Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J
emade päevikutele ja kliinilistele uurimustele.2.etapp- 40.-50.a-d: Searsi jt. uurimused, mis vaatlesid eelkõige kujutlusmängu kui projektiiv testi lapse sisemaailma analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv (,,Sience of play") 4.etapp-Käesolev aeg. 3.Klassikalised mängu teooriad (Locke, Rousseau, Schille, Spencer, Groos jt): J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K
seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Karl Groos arvas, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida. Seda sellepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Mängu kasu käsitlenud empiiriline uurimistöö on olnud märkimisväärne, kuid enamik uurimusi on keskendunud mängu oletatavale kognitiivsele kasule ning läbi viidud selgelt hariduslikus raamistikus. Nagu oleme aga
Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S. Hall- mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. arengulooga ( ülekordamise teooria)- mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1
Iseloomu seisukohalt on tähtis: Kas kõik vajadused rahuldatud Öine uni Vajavad uusi muljeid, muidu puutuvad passiivseks Panevad tähele pisiasju ja teevad sellest oma järeldused Iseloom kujuneb paljuski matkimise teel- laps on nagu peegel meie endi iseloomu näitamisel. Mäng. On koolieeliku juhtiv tegevus. Mängu teooriad: Spencer- jõu üleküllusest Groos- biol. mänguteooria. Mängu määravad instinktid Mäng on harjutamine, ettevalmistus eluks Ei teinud vahet inim-ja loomalapse vahel. Adler- mäng on tegevus, mis kompenseerib alaväärsuse Laps maksab mänguasjadele kätte oma läbielamiste eest Toob sisse lapse ja vanema suhted. Sel juhul peaksid olema ainullt valitsemismängud Bühler- psühhoanalüütiline teooria, s.t. mäng annab rahuldust.
Tuleta meelde ka oma lapsepõlve samu asju. Võrdle mänge ja neisse suhtumist eri ajal. Mängu hakati teaduslikult uurima 1800ndatel aastatel. Püüti leida vastuseid küsimustele: Miks lapsed mängivad? Arvati, et mäng on lapse energia ülejääkide puhangu tagajärg ja et mäng on lapses esinev looma ja täiskasvanu vaheline lüli. 158 Sakslane Carl Groos oli esimene, kes pidas mängu lapse arengu seisukohalt oluliseks. Tema arvates on mäng täiskasvanuks harjutamine. Mängides õpib laps jäljendama uusi teadmisi, oskusi. Mängu seletus jäi siiski pealiskaudseks ja ei mõistetud tema tähendust lapse seesmisele arengule. Mõte sellest, et mängu kaudu õpib laps täiskasvanuks on märgata sel ajal valmistatud tehasemänguasjadest
annaabi.ee 
