Maailmapilt enne Esimest maailmasõda

Vilgo, Mariette

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda (5)

4 HEA

IMPERIALISM 1870 - 1914
Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus:

USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks.

Saksamaa on Euroopas esikohal.

Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms.

Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas.

Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule.

Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid , mis tagavad riigi moderniseerumise.

Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk.

(2009-11-02)
JAAPAN
Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid. Nad saavutavad hästi töötava majanduse, reformivad sõjaväge. Ehitavad üles sellise ühiskonna, mida suudavad ise kontrollida. (õp. lk 40).
UUED ILMINGUD MAJANDUSES
Hakkab toimuma globaliseerumine. Kujuneb suurtööstud ja tootmine hakkab kontsentreeruma. Põhjus on see, et uue tehnika rakendamine oli odavam suuremates ettevõtetes, aga samal ajal toob see kaasa ka tööliste kontsentreerumise ja sellega kaasnes töölisliikumine. Tekivad monopolid . Ühest otsast on monopol majanduse mootor, aga samal ajal hävitab ta konkurentsi. Samal ajal kui monopolid tekivad hakatakse ka neid välja tõrjuma.
Monopolide vormid:

Kartell ehk hinna kokkulepe, mis tänapäeval on keelatud (kontrollib konkurentsi amet).

Sündikaat ehk turu jagamine kvootide alusel (üldiselt toimib maffia sellisel alusel).

Kontsern

Trust Ühte omandusse koondatakse kogu valdkond, hakkas tekkima uutes tootmisharudes nagu elektrotehnika ja naftatööstus. Võeti kontroll kuni müügini välja. Esimene trust oli Rockefeller Standard Oil. Koondab ka pagandust.
Kõikide monopolide eesmärk on saavutada konkurentsitu turg . Suurtööstuse tekkega kaasnes ka pangamonopolide teke. Suurtööstus vajas suuri resursse . USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan , mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust. Võimalus finants oligarhhia tekkeks ehk majandusliku mõjuvõimuga inimesed hakkavd mõjutama poliitikat nagu praegu Lätis näiteks.
Kapitali väljavedu. Paigutades kapitali asumaadesse, kus on odav tööjõud on võimalik saada maksimaalne kasum. Tavaliselt antakse laenu teiste riikide valitsustele. Nt. Venemaa laenas väga palju. Teine võimalus, et paigutataakse ettevõtetesse nagu kaevandus , raudteed , istandused (Inglismaa paigutas palju kapitali LAV, Saksamaa ehitas raudteed läbi Türgi). Suurim kapitali eksportija on Inglismaa. Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma. Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika.
VAIMNE ÕHUSTIK
67% maailma asustatud pindalast on kolooniad . On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik:

Eurotsentrism – kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus , et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne.
Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli šovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub pan–liikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism , mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi. Hakati korraldama juudi pogromme, millel on riigi vaikne heakskiit . Austrias saab alguse sionistlik liikumine, millele paneb aluse Theodor Herzl . Põhineb ideel, et minna tagasi Palestiinasse ja rajada sinna oma uus riik. Juutidele see väga ei meeldinud kuna nad oli juba integreerunud. Tasapisi hakkavd juudid ikkagi lahkuma , I MS ajal juba päris paljud ja rajatakse uus riik Iisreal. Lähis-Ida konflikt: Iisreal vs Palestiina . Need ideoloogiad püsivad kuni II MS lõpuni. Rahvad jagunevad võimutahet omavateks suurrahvasteks ja elujõuetuteks väikerahvasteks. See lähtub Nietchest. Kõik see toob kaasa ka rassismi tekke.

(2009-11-03)
SUURRIIGID IMPERIALISMI AJAJÄRGUL
USA ( Fjodorov lk. 37)
MAJANDUS

Tööstus:

Pärast kodusõja lõppu toimub tormiline areng, eeskätt uutes harudes: metallurgia , naftatööstus, autotööstus, raudteede ehitus. Tekib konveiertootmine , mis alandab auto hinda nii madalale, et enne I MS saab ka kesklass lubada endale autosid. (Tekib liikluskorraldus ja linnapilt muutub.) 1913 Taylor süsteem, millega organiseeritakse tootmist. Mõõdetakse välja väikseim aeg, mis kulub ühe töö tegemiseks ja selle põhjal pannakse töötajad tööle. Tänu sellele hakkab USA tööstus kardinaalselt tõusma.

Põllumajandus:

Põllumajanduse hüpe. Võetakse kasutusele lääne poolsed maad ja jagatakse farmeritele, kes hakkavad kasutama masinaid. USA-st saab maailmas esimene vilja tootja. Euroopas lõpetatakse vilja tootmine kuna Ameerika vili on kvaliteetne ja soodne.

Ettevõtlus:

Ettevõtluses monopolid, tähtsaim vorm trust. Terasetootjad J.P.Morgan ja A. Carnegie : USA Steal . Vanderbilt raudtee kunn. 1890 Shermani seadus, millega piiratakse monopolide võimu ja kaitstakse turu seaduseid. Kuna tööstus areneb niivõrd kiirest , tekib massiline immigratsioon Euroopast. Uue rahvusgrupina Ida- Euroopa juudid (leiavad kasutust poliitikas jms.), kes põgenevad progrommide eest ja ka itallased Lõuna- Itaaliast (tegelevad kuritegevusega, maffia).
POLIITIKA
Poliitiline süsteem: kahepartei süsteem. Vabariiklased ( vapil elevant) ja demokraadid (vapil eesel ). Saab alguse ametiühingute liikumine (nagu töölisliikumine). Esimene on Tööfederatsioon, kes koondab ainult kvalifitseerituid ja põliseid töötajaid. Immigrandid koonsuvad oma ametiühingu federatsiooni IWW (1905). Nad hakkavad korraldama vägivaldseid streike. Tekkis väga tõsiseid kokkpõrkeid riigivõimu ja streikijate vahel. Võimu teostavad ainult vabariiklased. Esimene demokraatlik president alles pärast I MS. Kõige populaarseim president enne seda on Theodor Roosvelt (1901 – 1908, vabariiklane):

Trustide vastane võitlus
Loodushoiupoliitika (esimesed rahvuspargid )
Kaisukarude ristiisa (Teddy - Theodor)

2009-11-04
VÄLISPOLIITIKA
USA leidis, et ta on suurriik . Hakkas tegelema maailmapoliitikaga, kuigi varem USA deklareeris, et nende huvid jäävad ainult Ameerika mandreile. (Monroe doktriin , mis lubaba USA-l sekkuda juhul, kui Euroopa trügib Lõuna – Ameerikasse). 1898. a. USA – Hispaania koloniaalsõda. Hispaania kaotab selle sõjaga oma viimased kolooniad ja muutub väkeriigiks. USA mõju kehtestatakse nii Kuuba kui Filipiinide üle.
SAKSAMAA(lk 28)
MAJANDUS
Majanduses on kiire areng ja riik on majanduse mootor. 1901-1903 on väike majanduskriis kogu Euroopas. Pärast kriisi hakatakse panema rõhku sõjatööstusele. Majandusaarengu põhjused:

Saksamaa ühendamine lõi ühtse siseturu.

Võidetud sõda Prantsusmaaga : raha ja Alsass-Lotringi piirkond.
Monopolid kõigepealt rasketööstuses (suurimad on Kruppi tehased – metallurgia ja relvatehased).
Elektrotehnika (AEG, Siemens – Schuckert)
Keemiatööstus (nt. Baier )

Saksa tööstus kasutas palju sisseveetavat toorainet ja seetõttu olid nad väga huvitatud kolooniatest ja maailmaturust mõlemapidiselt. Saksamaal tekib eluline vajadus oma haaret laiendada.
VÄLISPOLIITIKA

Laevastiku loomine:

Wilhelm II võimuletulekuga toimub üleminek maailmapoliitikale. 1890 saadab Bismarcki erru ja hakkab ise realiseerima poliitikat. Selleks, et riik oleks maailma mastaabis arvestatav on vaja laevastikku. Saksamaa laevastikku hakatakse ehitama 2 seadusega: 1897,1900. Admiral Tirpitz saab selle aktsiooni juhiks. Inglismaa hakkab tunnetama ohtu ja leiab, et see on nende rahvuslike huvide rikkumine .

Kolooniad:

Saksamaal õnnestub hankida endale Aafrikas kolooniad. Nad on kolooniates väga karmid ja ootavad , et pärismaalased töötaksid sama moodi nagu sakslased . Seetõttu tekivad ülestõusud. Saksamaa kulutab liiga palju energiat kolooniate vaoshoidmiseks. Saksamaa tahab laiendada mõjusfääri ka Lähis- Itta . Eriti suure tähelepanu alla on Türgi, kellega kujunevad suhted eriti lähedaseks. Wilhelm II hakkab ehitama raudteed läbi Türgi Lähis-Itta. Samal ajal on ka Inglismaa huvitatud Türgist.
SISEPOLIITIKA
Sakamaal on palju erinevaid parteisid, mõjukaimad neist on kolm: konservatiivid , liberaalid ja sotsaaldemokraadid. Sotsaaldemokraatlik partei Saksamaal on Euroopa tugevaim ja osaleb ka parlamendis.
PRANTSUSMAA (lk 26-27)
MAJANDUS

Tööstus:

Prantsuse – Preisi sõja tõttu on majandus stagnatsioonis kuni sajandi alguseni . Siis hakkab majandus liikuma tänu masinatehastele, eeskätt sõjatehastele. Kõige kaasaegsem on mootorite tootmine – luuakse Renault autotehased. Suuremahuline metallurgia jääb soiku kuna Alsass-Lotring on Saksamaa käes.

Pangadus:

Majanduses domineerib pangandus . Kõige suuremad ja mõjukamad on 3 panka, mis paigutavad põhiosa kapitalist riigist välja. Prantsuse kodanlus on rantjee kodanlus(elavad panga protsentidest) - ise ei tegele ettevõtlusega, elavad panga dividendidest. Tähtsad ka prantsuse veinid , parfümeeria ja luksustooted.
POLIITIKA
Poliitilises elus killustatus, palju väikeseid parteisid, mis ongi Prantsusmaale iseloomulik (ka hiljem). Kehtestatakse III vabariik, mida keegi tegelikult ei taha. Valitseb totaalne rahulolematus, mille tõttu toimub tugev polariseerumine ehk poliitiline maastik lõheneb tugevalt kaheks, mis välistab omavahelise koostöö. Paremal on rahvuslikud liikumised ja konservatiivid, monarhistid, katoliiklased (vaimsus – peame sakslastele kättemaksma). Vaskpoolsed on vabariiklastest radikaalid ja sotsialistid . Võimulolevad valitsused on alati nõrgad ja korrumpeerunud ja see kisub veel sügavamalt poliitikat kahte leeri. Suurim skandaal on Dreyfus ´i afäär.
2009-11-05 ( lippus .pbworks.com – artiklid ja materjalid)
Dreyfus on juudi soost kindralstaabi ohvitser . Selgus, et sõjaline info lekib Saksamaale. D. anti kohtu alla, mõisteti süüdi ja saadeti vangi. Tegelik süüdlane on üks kõrge aristokraat . Konservatiivid aga otsustasid, et Dreyfus jääbki vangi kuna kui nad tunnistaksid viga, valitsuse võim nõrgeneks. Zola võtab selle kohta ametlikult sõna ja hakkab kritseerima võimu. See toob kaasa intellektuaali tekke, kes on kaasarääkiv kogu ühiskondlikus korralduses ja võitleb ebainimlikkuse vastu. 1906 a. D. Mõisteti õigeks. Vasakpoolsete populaarsus kasvab. Prantsusmaal saavad sotsialistid juba valitsusse. 1905. a. kirik ja ka kool lahutatakse riigist. Tänapäevalgi on Prantsusmaal koolid tugevalt ilmalikud . Clemanceaux´st (1906) sai peaminister ja ta alustas sotsiaalreformide programmiga – astmeline tulumaks, 10 h tööpäev, pensionid . Seda tal aga läbi viia ei õnnestu. 1912. a. tulevad võimule jälle parempoolsed , kes hakkavad läbiviima Saksamaaga võidurelvastumist.
INGLISMAA
MAJANDUS
Inglismaa on suurim impeerium maailmas, aga tööstus on stagnatsioonis. Domineerivad on kaubandus ja väljavedu. Inglismaa domineerib väliskaubanduses. Paigutab enamiku kapitali riigist välja, eriti kolooniatesse. Seetõttu on väga tugevalt kolooniatest sõltuv ning tundlik igasuguste blokaadide vastu.
VÄLISPOLIITIKA
Kolooniate haldamisel kehtib jaga ja valitse põhimõte:

Indiast tehakse asekuningriik
Valged kolooniad saavad dominiooni staatuse, mis tähendab küll omavalitsust, aga kuningana tunnistatakse Briti monarhhi.

Buuri sõda 1899- 1902
Konflikt tekib Lõuna – Aafrikas. Hollandi kolonistid buurid on juba sealsed kodanikud ja neil on oma vabariik. Buure häirib, et briti kolonistid ei taha võtta kodanlikke kohustusi, aga kõik rikkused ja saadused , mis tulevad kaevandustest jm. saavad endale. Kuna Inglismaa deklareeris, et nad kaitsevad inglise koloniste, siis algas Buuri sõda, mis kestis 1899-1902. Buurid ründasid Inglasi . Inglismaa saatis Aafrikasse koloniaalväe, mis oli väga võimas ja hea väljaõppega. Buurid kasutasid rahvasõja taktikat. Inglased kasutvad esimest korda ajaloos koonduslaagreid, et eraldada elanikke. Inglismaa toob vägesid aina juurde. See sõda kahjustab brittide mainet – üldiselt pooldatakse buure kuna nad on valged ilusad kolonistid, kes tahavd lihtsalt oma õiguseid. Buuri vabariigid liidetakse Briti impeeriumi koosseiusu ja saavad 1910 . aastal dominiooni staatuse.
SISEPOLIITIKA (lk. 22)
Inglismaal on kahepartei süsteem: konservatiivid ja liberaalid. Sajandi alguses tekib tööerakond (1900), mis on sotsialistlik partei. Uus erakond ei hakka veel süsteemi kõigutama, aga muutub kiiresti populaarseks. Võimule tulevad liberaalid kuna Buuri sõda tõi konservatiividele halba kuulsust . Liberaalide peaminister on Loyd George, kes viib läbi sotsiaalreformid: 8 tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus. Kuna Saksamaa on hakanud relvastuma, otsustab hakata Inglismaa vasturelvastuma ja suur osa kulutustest läheb sõjatööstusesse. Saksamaa hakkase seaduse järgi oma laevastikku arendama, aga Inglismaa otsustab iga saksa sõjalaeva kohta teha kaks. Tekib uus nähtus: võitlus naiste hääleõiguse eest – sugražetid.
VENEMAA
MAJANDUS
(1861 pärisorjuse kaotamine) Sajandi lõpus algab kiire majanduslik areng. Tööstuspööre oli jõudnud Venemaale juba 70- ndatel, aga kiire areng hakkab alles 90- ndatel. Venemaal on omakapitali väga vähe, enamik väliskapital. Raha paigutamine Venemaale on väga riskantne, aga välisriikidele on ahvatlevad lai siseturg ja odav tööjõud. Tööstuses väga kõrge konsentratsioon ehk kui on ettevõtted, siis on nad väga suured. Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb agraarmaaks, kus küntakse hobuse ja adraga. Mingeid tehnilisi uuendusi põllumajanduses ei toimu. Põhilised tööstuspiirkonnad:

Moskva , kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus. Kunsti keskus.
Peterburg ja Baltikum , kus on palju saksa ja prantsuse kapitali.
Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus
Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus.

Riigil on suur roll industrialiseerimises – tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg –Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandžuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug – Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga.
POLIITIKA
Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid :

Liberaalne intelligents ja kodanlus – tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi.
Talurahvas – nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid. Neid toetab vasakpoolne intelligents ja nende huve esindas Sotsialistide Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid . See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper.
Töölisklass – nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menževikud ja radikaalsem pool on enamlased ehk bolševikud, kelle liider on Uljanov ehk Lenin . Eesti bolševikud: Anvelt, Kingissepp .
Rahvuslased – eriti tugevalt on see liikumine esindatud Baltikumis, tugevalt ärritatud on ka poolakad ja juudid.

Tsaarivalitsus tahaks maandada pingeid mõne võiduka sõjaga.
VENE JAAPANI SÕDA 1904 -1905
Sõja põhjused:

Venemaa tegevus Kaug – Idas on vastumeelne Jaapanile. Küsimus ülemvõimu pärast Mandžuurias, kus on hõre asustus ning, mis on looduslikult väga rikas. Jaapan leiab, et kultuuriliselt kuulb Mandžuuria talle, aga Venemaa tahab sealt maavarasid . Siiani oli Jaapan arenenud tänu Mandžuuria maavaradele. Samuti on M. oluline ühenduslüli Venemaa Balkani äärsete alade ja Kaug–Ida vahel kuna neid kahte ala siduv raudtee läbib M.-t (ülevalpool on igikelts).
Venemaa hakkab ehitama Kaug-Idas oma sõjaväebaasi Port Artur.

1904 a. Jaapani ründab Venemaad. Jaapanit toetavad Prantsusmaa ja Inglismaa. Algab Port Arturi piiramine, kõik venelaste lisaväed lüüakse puruks. Port Arturi piiratakse terve aasta. Läänemere laevastik ehk eskadrill hakkab liikuma ringiga Jaapani poole. Tee peal laseb eskadrill Jaapani sõjalaevade pähe põhja Inglise kalurilaevad. Suhted Inglismaaga halvenevad. 1905 Port Artur langeb, Eskadrill purustatakse Tsushima juures. Seal oli ka palju eestlasi kuna ainus võimalus ühiskonnas hierarhias tõusta oli läbi vene sõjaväe. Venemaale sunnitakse peale rahu. 1905. aug. Portsmouthis sõlmitakse rahu. Jaapan sai osa Sahharini saarest ja tema mõjusfääri läksid Korea ja Lõuna-Mandžuuria. See on suur ehmatus kogu Euroopale kuna esimest korda võitis Aasia riik Euroopa riiki.
REVOLUTSIOON

Revolutsiooni algus:

Venemaal vaadati Vene - Jaapani sõda sadistliku rõõmuga. Mida halvemini läheb valitsusel, seda õnnelikum on rahvas. 1905. aastal puhkeb revolutsioon, kõik eelpool toodud põhjused, millele lisaks ka kaotus Vene-Jaapani sõjas. Põhinõuded on: kutsuda kokku asutav kogu ja luua põhiseadus. 1905. aasta algab massiliste streikidega Peterburis. Riigivõim on passivne ja otsustusvõimetu. Asja hakkab suunama katolik kirik. Leitakse, et tsaar on hea, aga vahepealsed võimumehed mehed halvad. 9. jaanuar minnakse palvekirjaga Talvepaleesse, tsaari pole aga kohal ning rahva pihta avatakse tuli. Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad , telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma . Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolševikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolševike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha.

Duuma demokraati periood

Järgneb nn. Duuma demokraatia periood. Toimuvad riigiduuma valimised ja tsaar annab välja konstitutsioon . Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma volitused jäävad piiratuks kuna võimutäius on ikkagi tsaari käes. Esimene duuma tuleb kokku 1906, arvab , et võib sõna võtta, mille peale ta saadetakse laiali. Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus. Valitakse III Riigiduuma, mis ei võta tugevalt sõna ning jääb püsima. Uueks peaministriks saab Stolõpin (lk 48). Surub mässu täielikult maha ja hakkab läbi viima agraar - e. maareforme. Tekib võimalus tugev taluperemeeste kihi tekkeks. Jagati maad nt Siberis ja soodustati maa väljaostu. Anarhistid ja esseerid leiavad, et see võib purustada vene traditsioonilise külakogukonna. Stolõpinile tehakse atendaat ja reform jääb pooleli . Ka tugevat talunike kihti ei kujune.

Revolutsiooni tulemused:

Nõrgendatakse rahvuslikku rõhumist – muutub võimalikuks emakeelne kooliharidus .
Duuma demokraatia periood.
Konstitutsiooni loomine.

KRIISID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA
2009-11-10
Kriiside põhilised pingekolded:

Suurriikide domineerimine Euroopas nt. Bismarcki kontinentaalpoliitika
Võitlus kolooniate pärast suurriikide vahel (põhiliselt Inglismaa ja Saksamaa/ Itaalia ja Prantsusmaa) Itaalial on Somaalia ja Liibüa. Kolooniate pärast toimuvad kõige strateegilisemad kokkupõrked.
Pinged Balkanil ehk Osmani impeeriumi pärandi jagamine. Põhiliselt Venemaa ja Austria – Ungari. Kõige elavamad konfliktid on just seal.

PINGED SUUURRIIKIDE VAHEL KOLOONIATE KÜSIMUSES
Kujunevad kaks põhilist blokki :

Kolmik liit

Kujuneb läbi kahe lepingu :

1879 Saksamaa ja Austria-Ungari sõlmivad Kaksikliidu. See on suunatud Venemaa vastu, Saksamaa lubas toetada Austria – Ungarit võitluses ülemvõimu pärast Balkanil.
1882 liitub sellega Itaalia(Itaalia kolooniad on Liibüa ja Somaalia.). Itaalial ei ole sisulist põhjust selles blokis olla. Tegelikult on Austria tema vaenlane juba Viini kongressist saati. Selletõttu ei osale Itaalia ka I MS selles blokis.

Entente
- 1893. a. Prantsusmaa – Vene leping. Mõlemad tahavad isolaatsioonist välja saada. 1901. a. lõppeb Inglismaal hiilgava isolatsiooni poliitika (kuninganna Victoria surmaga) ja Edward VII läheb riigivisiidile Prantsusmaale. Inglismaa ja Prantsusmaa suhted soojenevad.
- 1904. a. Inglismaa ja Prantsusmaa liiduleping, mille nimi on Entente cordiale ehk südamilik Entente. Lepingus jagatakse Inglismaa ja Prantsusmaa mõjusfäärid kolooniates. Inglismaa saab tegutsemisvabaduse Egiptuses, Prantsusmaa Marokos . Kuna Prantsusmaa hakkab väga intensiisvselt Marokos tegutsema, sekkub Saksamaa. Tuleb I Maroko kriis (1905), mis seisneb selles, et Prantsusmaa esitab Maroko kuningale reformide nimekirja. Wilhelm II teatab , et Saksamaa seda ei luba ja tahab, et Maroko jääks täielikult iseseisvaks ja on valims selle nimel kasvõi sõjaks. Et maandada pingeid ja vältida sõjaolukorda, toimub 1806. a. Hispaanias rahvusvaheline konverents . Lepitakse kokku, et kõikidel riikidel on Marokos võrdsed õigused, aga politseid jääb Prantsusmaa kontrolli alla.
- 1907. a. Inglismaa ja Venemaa sõlmivad omavahel lepingu. Kujuneb Tripple Entente. Jagatakse mõjusfäärid Pärsias ja Hiinas. Kolmik Entente on väga tugev blokk ning toimib hästi ka I MS ajal. Marokos jäid pinged õhku ja 1911. a. on II Maroko kriis. Prantslased okupeerivad Maroko, kasutades politseid. Selle peale ähvardavad sakslased sõjaga ja saadavad Maroko rannikule sõjalaeva. Jällegi kutsutakse pingete maandamiseks kokku rahvusvaheline konverents. Saksamaale antakse lepituseks tükike Kongot, Prantsusmaa saab Maroko.

KRIISID BALKANIL
2009-11-11

Bosnia kriis 1908 – 1909

Vene –Türgi sõja ajal oli Austria okupeerinud Bosnia. Nüüd otsustas Austria Bosnia annekteerida. Serbia on selle vastu kuna Serbia üritas sinna luua tugevat slaavi impeeriumit. Serbia ähvardab sõjaga, aga kuna Venemaa teda ei toeta, siis Serbi taganeb, ent pinged jäävad püsima. Austria keiser on Fanz-Joseph, aga reaalset võimu teostab Franz-Ferdinant. Järgnevad Balkani sõjad.

I Balkani sõda 1912, mille kõigus Türgi tõrjutakse praktiliselt Euroopast välja. Suured alad saab endale Bulgaaria , mis hakkab häirima Serbiat.

II Balkani sõda 1913 Bulgaaria vastu, Bulgaaria saab lüüa ja tema territooriumit kärbitakse. Bulgaaria liitub Kolmikliiduga. Sõda toob kaasa Serbi tugevnemise ja iseteadvuse kasvu.

1914 Juuli kriis Austria-Ungari otsustab korraldada sõjaväemanöövrid Bosnias. Serbi rahvuslikud organisatsioonid mõistavad Fanz-Ferdinandi surma ja saadavad Sarajevosse hulga salaterroriste. See ei ole Serbia riigi aktsioon, aga rahvuse. 28. juuni 1914 tehakse atendaat Gavrilo Princip. Järgnevad suurriikide omavahelised konsultatsioonid. Venemaa lubab toetada Serbiat ja ka prantsuse President, kes parajasti visiidil Peterbusris, lubab ka toetada. Viimasel hetkel saavad Ungarlased aru, et nad ei taha sõda. Konsultatsioonid kestavad kuu aega. 23. juuli Austria esitab Serbiale ultimaatumi. Serbia kardab päriselt sõda ja on nõus läbirääkima. 28. juuli kuulutab Austria Serbiale sõja. Nüüd käivitub liitude süsteem. Venemaa kuulutab välja mobilisatsioooni oma liitlase toetuseks . 1. august Saksamaa kuulutab Venemaale sõja, mida loevad mõlemad riigid I MS alguseks.

SAKSAMAA SÕJAPLAAN
Shlieffeni plaan seisneb selles, et ei tohi pidada sõda kahel rindel. Saksamaa panustab välksõjale. Eesmärk on purustada kõige pealt kuu aja jooksul Prantsusmaa läbi Belgia. Belgia on neutraalne riik, see tähendab, Prantsusmaa piir oli vastu Belgiat kindlustamata. Saksamaa peamine plaan oli kiire manööver ümber Pariisi ja siis pöörduda Alsass-Lotringi piirkonda. Pariisi purustamiseks oli ettnähtud täpselt 39 päeva. (Kuna Venemaa oli nii suur, arvestas Saksamaa, et Venemaal võtab mobilisatsioon aega ja jättis sõja Idarindel hijemaks). Saksamaa nõudis Belgialt oma vägede sisse laskmist ja Prantsusmaalt nõuti selles konfliktis erapooletuks jäämist. Pr. maa keeldus. Sõja algus:

3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaalse sõja.

4. augustil Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Belgia kaitseks.

5. augustil Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale.
Mariette Vilgo
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 119 allalaadimist

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #10

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

119 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mariette Vilgo Õppematerjali autor

1) Imperialism 1870-1914
2) Imperialistlikud riigid
- USA
- Saksamaa
- Prantsusmaa
- Inglismaa
- Venemaa
3) Kriisid enne I MS
- Blokkide kujunemine (Kolmikliit ja Entente)
- Kriisid Balkanil
- Saksamaa sõjaplaan

imperialism

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm 20. sajandi algul

massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina).

Ajalugu

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirko

Ajalugu

docx

I Maailmasõda

4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA. Prantsusmaa sõjaplaan piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa

Ajalugu

odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

1900 oli 56,0 miljonit inimest, seega Prantsusmaast märksa suurem (neil 38,9 miljonit). Selle tõttu pidas Prantsusmaa Saksamaad suureks ohuks. Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil ehk olid koalitsioonivalitsused. Sisepoliitika oli sovinistlik ehk marurahvuslik, väljendus eelkõige poolakate suhtes. Poolakad elasid riigi idaosas. Sakslastele oli liiga vähe eluruumi, seega arvati, et nad peaks saama endale need alad, mis olid enne poolakate käes. Moodustati kolonisatsioonikomisjon, mille käsutusse anti 100 miljonit marka poolakate maa ära ostmiseks, mille saaks siis anda sakslastele. Maa hinnati turuhinnast madalamaks ja kui poolakad keeldusid maad müümast, tohtis komisjon selle maa ka võõrandada ehk igasuguse tasuta ära võtta. Poolakate peamine valik oli hakata palgatööliseks, sest maad ei olnud enam. Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk käituti ka sovinistlikult

Ajalugu

doc

Imperialismiajastu

Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada

Ajalugu

doc

Ajaloo kiirkursus

..........................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.....................................................................................................................................22 Sõja algus...................................................................................

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Austria-Ungari Riigikord:

Ajalugu

Rohkem sarnaseid