Ajaloo konspekt (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

AJALOO KONSPEKT
Aastad enne I maailmasõda

Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused
20. saj algul tõusis tootmine tööstuses
Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika
Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted
Algas seeriatootmine
Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada
Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks.
Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele
20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlus maailma ümberjagamise eest

Kultuur: uus maailmapilt

20. saj algul pandi alus aatomiteooriale
A.H. Becquerel avastas radioaktiivsuse
J.J. Thomas avastas elektroni ja ütles, et need asuvad aatomis kihtidena
E. Ruhterford leidis, et aatomis on ruumi ning tegi mingi joonise, mis kujutas aaotmit, milles on positiivne tuum ja siis selle ümber tiirlevad negatiivsed elektronid ning selle kujutamise aluseks oli meie planeedisüsteemi asetus vms
M. Planck arendas kvantteooria , mis seletab valgust ja aine ehitust uut moodi
A.Einstein tuli välja relatiivsusteooriaga, mis lõi uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist
Täppisteaduse areng arendas omakorda ratsionalistlikku mõtlemist, mis tasapisi hakkas teravdama vastuolusid teaduse, usu, ateismi ja klerikatismi vahel
S.Freud tõi välja psühhoanalüüsi, kuid seda hakkasid inimesed pooldama alles peale I maailmasõda ja selle ajal, kuna tol hetkel oli inimestele emotsionaalselt raske aeg ning nende instinktid ja hirmud lõid paremini välja.

Sajandialguse Venemaa

Venemaa oli majanduslikult üliarenenud siis, kui toimus maailmas võimas tööstuslik areng
Moskvas ja selle ümbruses arenes tekstiilitoodang, Peterburi piirkonnas ( Peterburg , Riia, Tallinn) olid moodsa tööstuse areng (masina-, keemia-, polugraafiatööstus), kuhu paigutasid kapitali sakslased ja prantslased
Ukrainas ja Lõuna-Venemaal oli metallurgia - ja kivisöetööstus. Gruusias kaevandati kivisütt ja mangaani ning arenes naftatööstus (Bakuu naftatööstus)
1890. – 1900. a Venemaa raudteevõrgustik peaaegu kahekordistus
Väliselt paistis , et Venemaa rikastub kiirelt, kuid rahva elu halvenes
Venemaal oli endal vähe kapitali. Suurendati eksporti ning hoiti import madalal. Tõsteti makse ja igast muid protsente. Eriti eksporditi vilja, mis jättis rahva nälga ja umbes pool miljonit inimest suri selle tagajärjel. Valitsus hoolitses pigem selle eest, et nälja ümber kära ei tekiks, aga rahvast ei aidanud
1894. a tuli troonile Nikolai II, kes ei osanud mitte midagi
Nikolai jätkas isa valitsemissuunda, jätkus tsarism
Jätkus valitsusametnike kontollimatu võim ning kohalike omavalitsuste piiratud tegutsemisvõimalused
Puudus sõna-, trüki- ja mõttevabadus
Tsarismi rahvuspoliitika jätkus „ühtse ja jagamatu “ suurriigi iddest ja oli sallimatu mittevenelaste ja mitteõigeuskilke suhtes
Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks
Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva
Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel)
Venemaal suurenes ebakõla majanduslike püüdluste ning poliitiliste ja vaimsete arengutaseme vahel

Vene-Jaapani sõda

Võitlus turgude pärast suurriikides põhjustas rahvusvaheliste vastuolude suurenemist ja sõdu
Venema alustas Suur-Siberi magistraali ehitamist, mis oleks tähendanud jõudude muutumist Kaug-Idas ning seal põrkas Venemaa kokku Jaapaniga, kes oli ka parasjagu tugevnema hakanud. Jaapan tahtis enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda.
Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandžuuria ja Põhja- Mongoolia jagamisest rahulikul teel
Jaapanlasi toetasid Inglismaa ja USA, kellelt said jaapanlased laenu, et ehitada endale võimsam laevastik, kui oli Venemaal pakkuda Vaiksel ookeanil. Venemaa oli ülehinnanud oma majanduslikku seisu ning ja konkurentsivõimet ning alahindas jaapanlasi
Sõda algas 1904
Vene armee ei võitnud selles sõjas ühtegi suuremat lahingut, sest sõjaväeülemad olid jaapanlasi alahinnanud ega teadnud sõjast ning jaapanlaste varustusest kuigi palju
Jaapanlased alustasid vallutamist Port Arturist, mis asub Hiinas ja lõpuks ka sundisid vene kindluse seal alistuma
Port Arturi kaotamine lõi kõikuma tsarismi autoriteedi ning kiirendas revolutsiooni puhkemist
Venemaale läks see sõda kalliks maksma
Haavatuid, surnuid, haigeid, väljalangenuid Venemaal oli umbes 400 000, veel olid sõjakulutsed ülimalt suured ning samamoodi suured olid ka materiaalsed kaotused. Jaapanis olid inimakaotused veelgi suuremad ja mõlemad riigid olid sõjast kurnatud
Venemaa ja Jaapan sõlmisid rahu Portsmouth’i rahulepinguga ja Venemaa tingimused olid soodsamad ja selle tagas USA, sest nüüd nägid nad endale suuremat ohtu Jaapanis (Ida- Aasia võistlejatest)
Sõja peamine tulemus oli Jaapani imperialismi kindlustamine Koreas ja Lõuna-Mandžuurias
Vene-Jaapani sõda avaldas suurt mõju sõjaasjandusele, kuna see oli esimene moodne sõda, kus kasutati mitmesuguseid relvaliike esmakordselt
Sõjakogemused andsid tõuke sõjareformi läbiviimiseks

1905. aasta revolutsioon Venemaal

Potentsiaali revolutsioonile omas talurahva- ja töölisliikumine
Talupojad nõudsid maa jagamist selle harijatega ja maksukoormuse kergendamist
Töölised nõudsid suuremat palka ning paremaid töötingimusi, sest tööviljakus oli madal ja tootmiskulud suured. Veel protseteerisid nad majandusliku nöörimise ja poliitilise korra vastu, mis ei lasknud neil enda huve kaitsta
Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine
Peamine põhjus revolutsiooniks oli Vene-Jaapani sõja kaotamine (sellega kaasnes tsarismi ebapopulaarsus, riigi häbistamine, võimuorganite ebakompetentsuse väljatulemine ja halvenenud elutingimused )
Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel
Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi
Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist
9. jaanuaril ( Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda. Hukkus üle tuhande ning haavata sai umbes 5000 inimest. Rahvas kaotas usu tsaari
Streigid muutusid tavaliseks nähtuseks. Ka Eestis streigiti ja nõuti töölistele paremaid tingimusi (Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi)
Tartu Ülikoolis katkes ka õppetöö streigi tõttu ning ülikooli ruume kastuati revolutsiooniliste koosolekute pidamiseks
Revolutsioon hakkas muutuma üldrahvalikuks. Tulid agraarrahutuste lained üle Venemaa, talurahva mässud, mõisate põletamine, mõisnike maade enda valdusse haaramine, ülestõus Musta mere laevastiku soomuslaeval „Potjomkinil“
Rahvaliikumist püüti vaos hoida politsei ja sõjaväe abil
Valitsusel tuli jõust puudu ja siis pidi ta andma uusi lubadusi, kuid need ei rahuldanud enam kedagi (lubati Riigiduuma moodustamist)
Üldstreik algas Moskva-Kaasani raudteel olnud streigist, mis seiskas postkontorid, koolid, ajalehed jne
Rahvas nõudis demokraatlikke vabadusi ning Asutava Kogu kokkukutsumist
Krahv S.Witte survel kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, mis lubas a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused (sõna-, mõtte- koosolekuvabadused), b) laiendada valimisõigusi ja c) anda Riigiduumale seadusandlikud õigused
Vabadusmanifest oli revolutsiooni esimene suur võit, mis suunas Venemaa demokraatia ja euroopaliku parlamentarismi arengu teele
Manifest avaldamise järel tekkis palju ülevenemaalisi kui ka kohalikke rahvuslikke parteisid, millest edukamad olid oktobristide ja kadettide partei
Manifestiga olid rahul liberaalne kodanlus, kuid rahul ei olnud monarhistid-marurahvuslased
Monarhistid-marurahvuslased moodustasid organisatsioone, et tegeleda radikaalsete ja liberaalsete organisatsioonidega
Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu
Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks
Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust
Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt. Nad nõudsid samamoodi Asutava Kogu viivitamatut kokkukutsumist. See ülestõus haaras enda alla 12 laeva ja merekindluse garnisoni
Mitmed järgmised ülestõusud, juba maavägede sõjaväeosades õnnestus valitsusel pettuste ja lubadustega maha suruda
Mitmed ülestõusud olid ka halvasti organiseeritud jne, eriti tööliste ülestõus Moskvas 1906. aastal’
1906. aasta esimeste kuudega lämmatati revolutsioon ülestõusude ja rahutuste mahasurumisega ja neile järgnenud karistusreaktsioonidega
Tsaari sõjavägi näis olevat revolutsioonis edukam , kui Mandžuuria sõjas
Muutunud olukord volitas tsaaril muutma ka 17. oktoobri manifestiga rahvale antud lubadusi
S.Witter oli ka muutunud parempoolseks
1906. aasta märtsis toimusid Riigiduuma valimised, töölistele olid ka valimisõigused laienenud
Veebruaris aga koostati seadusi ja tehti nii, et Riigiduumal poleks palju õigusi ning võeti ära ka õigus muutuda Asutavaks Koguks
Parlament kujundati kahekojaliseks: Riigiduuma ehk alamkoda , kes valiti piiratud õigustega rahva poolt ning Riiginõukogu ehk ülemkoda, mis koosnes tsaari poolt nimetatud liikmetest ja semstvote, aadlikogude jne poolt valitud esindajatest
Riigiduuma ja Riiginõukogu pidid seaduseelnõude arutamisel ühisele otsusele jõudma
Tsaaril oli õigus duuma laiali saata ning ta kasutas seda võimalust mitmeid kordi
Duumal polnud õigusi riigi eelarve määramisel
Tsaarile jäi alles piiramatu isevalitseja võim täidesaatval alal, tal oli õigus juhtida välispoliitikat, kuulutada sõda ja teha rahu, sõlmida lepinguid jne
Uue riigikorra puhul ei olnud oluline enam Riigiduuma koosseis ega tegevus
Tsaarivalitsus oli peale revolutsiooni sunnitud andma järele paljudes eluvaldkondades
Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest
Parandati töötingimusi, lühendati tööpäevi tööliste. Saadi õigus moodustada ametiühinguid ning teha üksteist abitavaid kassasid
Sõna- ja keelevabadus suurenes, eriti koolides (koolid läksid riigid pädevusse)
Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil varem puudusid
Revolutsiooni põhiülesanne lükkus edasi (kehtestada demokraatlik konstitutsiooniline riigikord ja anda vabadus kõigile rahvastele)

Venemaa pärast 1905. aasta revolutsiooni

1906. aastal tuli kokku I Riigiduuma
Tsarismi tingimusteta toetajaid oli vaid kümnendik, kõige rohkem oli kadette
Riigiduuma nõudis Riiginõukogu ärakaotamist, poliitvangidele amnestiat, talupoegade näljahädade rahuldamist jne
I Riigiduuma saadeti laiali juba 3 kuud peale kokkutulemist ning II Riigiduuma samamoodi
III Riigiduuma suutis püsida ettenähtud 5 aastat, IV Riigiduuma oli kõige parempoolsem
Stopõlin, kes valiti 1906. aastal siseministriks ja peagi peaministriks tegi reformi, mille kava nägi ette külakogukondade lõhkumist ning talupoegadele vaba tee eraomandusliku üksiktalumajapidamise loomiseks. Aeg ja revolutsioon olid näidanud, et külakogukondlik korraldus pidurdab tootlikkust
10 aasta jooksul muutus olukord silmnähtavalt, 1917. aastaks moodustasid üksiktalunikud juba 10% vene talumajapidamistest
Paljud müüsid oma talumaa , et minna rändama, siis jäi maa tühjaks ning valitsus ergutas maapuuduses viljelevaid talupoegi ümberasuma Siberisse ja Kaug- Itta . Raha nende abiks saadi riigi fondist ja elanike pealt. Siiski olid tulud väiksed ja ümberliikumine aeglustus

Rahvusvahelised suhted sajandi alguses

19. ja 20. saj vahetuseks olid peamisteks kujunenud Inglise-Saksa vastuolud
Keskriikide blokk oli Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepinguline ühendus
Antanti liit oli Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline sõprusleping, mis kujutas endast maade jagamist
Antanti lepingul oli kaks osa-avalik ja salajane. Avalikus oli kirjas, et Prantsusmaa ei takista brittide tegevust Egiptuses ning britid ei takista Prantsusmaa tegevust Marokos. Salajases oli aga kirjas, et mõlemal maal oli õigus teha poliitilisi muudatusi nendes riikides, ehk siis okupeerida ja kolooniaks muutmist
Vastukaaluks Prantuse-Inglise liidulepingule, pakkus Saksamaa Venemaale võimalust sõlmida kokkulepe, mis tähendanuks Venemaa prantslaste liidust vabastamist
Venemaa tahtis enne kokkuleppe sõlmimist näha liidulepingut ning pärast selle nägemist tahtis Nikolai II seda näidata Prantsusmaale
Teist korda kohtusid Saksa ja Vene keiser ühel laeval, kus saklased veensid Nikolaid alla kirjutama lepingule, kuid selleks oli veel ministri allkirja vaja. Sellele kirjutas alla mereminister, teadmata, kuhu ta alla kirjutab.
Peterburi jõudes veendi tsaar ümber, et Prantsusmaa peab ka sellest liidust teadma ning tsaar nõustus
Saksmaale oli see halb, sest venelastele oli liit prantslastega tähtsam ja siis sõlmiti ka rahuleping Jaapaniga ja Saksamaad polnud vaja
Saksamaa otsustas takistada Prantsusmaa tahet allutada Maroko endale ning Saksa keiser esines avaliku kõnega, kus rõhutas sultani iseseisvust, kõikidele kaubanduseks võrdseid õigusi ja lubas kaitsta Saksa huve Marokos
Prantsusmaa kartis sõda, kuid seda ei tulnud. Küsimus lahendati diplomaatilise aruteluga ja tulemuseks oli see, et Maroko säilitab iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse
Maroko seisund aga ajendas uute konfliktide võimalust
Inglased ja venelased sõlmisid 1907. aastal lepingu, mis jaotas ära maad Aasias nende vahel (Pärsia jagunes kolmeks, Tiibet jäeti rahule ja Afganistan läks brittidele)
Teise Maroko kriisi ajal vallutas Prantsusmaa Maroko, väites, et kaitseb seal prantslaste huve
Saksamaa sai Maroko eest kompensatsiooniks tükikese Prantsuse Kongost, mis oli tühi maa ja kasutu
Esimeses Balkani sõjas sai Türgi lüüa, Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused peale Istanbuli
Teine Balkani sõda oli Bulgaaria vastu Makedoonia üle (see läks Türgi võimu alt välja) ja Bulgaaria sai lüüa, kaotas oma ammuseid valdusi kui ka need, mis oli võidetud Türgilt
Balkanit nimetati Euroopa püssirohukeldriks, sest Serbia tugevnes Balkani sõdades ja sellega seoses teravnesid suhted Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa

Sotsialistlik liikumine

Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid , kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda
Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks
Bolševike ehk enamlaste põhiloosungid olid vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur
Karl Kautsky üritas tuua piiri kahe suuna vahel ja tema pooldajaid nimetati tsentristideks
Lenin arvas , et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism
E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid , et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja Sotsialistlikust Parteist ning temast sai kodanlik poliitik. Teda ei hakatud vihkama
1904. aastal Amsterdamis toimunud II Internatsionaali kongress võttis vastu resolutsiooni sotsialistlikke parteide ühtsusest. Pakuti välja järgmisi projekte:
Jules Guesde: organiseerida töölisi maailmas sotsialismi vaimus , nii et konfliktid muutuksid võimatuks
Jean Jaurés: tuleb kaitsta ja toetada igat maad, kellele on kallale tungitud
Gustave Hervé: tuleb alustada üldstreiki ja ülestõusu
August Bebel: tuleb kasutada sõjaga tekkinud kriisi kodanluse languse kiirendamiseks. See projekt võeti vastu kongressil
Sotsialistlik liikumine oli muutunud suureks jõuks, kuid see ei hoidnud ära maailmasõda
Beseli manifest: töölised loevad kuriteoks üksteist tulistada. Antant ja Keskriigid on võrdeslt süüdi sõja ette valmistamises. Hirm revolutsiooni ees pidi olema garantiiks sõja puhkemise eest

Esimese maailmasõja vallapäästmine

Austria-Ungari suhet Serbiaga teravdas Bosnia kriis
Austria-Ungari kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina impeeriumi koostisosadeks, mis ajas venelased ja serblased marru
Franz Ferdinand oli ertshertsog , kes oli Serbia suhtes vaenulikult meelestatud
28. juuni tehti Franzile esimene atentaadi katse, mis ebaõnnestus. Teine katses õnnestus, kui ta oli teel haiglasse, et minna vaatama tiibandjutanti, kes sai esimeses katses haavata
Atentaati seostati kohe Serbiaga ning Austria nõudis sõda Serbia vastu, millega ka Saksmaa nõus oli. Saksamaa toetas Austria-Ungarit ja selleks oli ta luba ka vaja, et sõda alustada
Venemaa toetas Serbiat
Austria-Ungari esitas ultimaatumi Serbiale, mis oli nii redigeeritud, et oma au kalliks pidav riik ei võtaks seda vastu, aga Serbia võttis selle vastu
Ultimaatum sisaldas: Austria-Ungari vastase propaganda keelamist, Austria politsei osavõttu vaenuliku propaganda mahasurumisest jne
Serblased vastasid noodile nii, et jäi lahtisi otsi läbirääkimisteks, kuid see saabus liiga hilja ning 28. juulil kuulutati sõda Serbiale
Sakslased nõudsid vene mobilisatsiooni peatamist, aga said vastuseks „ei“ ja kuulutati sõda
Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et rünnatakse enne Pranstusmaad ja siis täie rauaga Venemaad
Prantslased olid sõjaks valmis, kuid tahtsid, et algatussüü jääks sakslastele
Sakslased nõudsid Toul’i ja Verdun ’i kindluse üleandmist, kuid prantslased keeldusid ja oligi sõda
Saksmaa palus abi Belgialt, lubades terviklikkust ja sõltumatust, kui saab oma väed sinna panna, et Belgiat Prantsusmaa eest kaitsta. Saksamaa ütles, et Prantsusmaa tahab Belgiat hävitada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus Inglismaa poole abi saamiseks
Inglismaa nõudis Belgia erapooletuse tingimusteta hoidmist, aga vastust ei tulnud sakslaste poolt ja kuulutati sõda
Sõja algatajad olid Euroopa suurriigid ja ohvrid Serbia ja Belgia, hiljem liitusid sõjaga ka kolooniad ja teised riigid ja lõpuks oli sõdijaid 34

SÕJAPLAANID

Saksamaa:

purustada Suurbritannia , eriti selle mereline võimsus

nõrgestada Venemaad ja hävitada selle lääneosa

anda hoop Prantsusmaale

Prantsusmaa:

Alsace-Lorraine Saksamaalt, Prantsuse-Preisi häbi

Suurbritannia:

vähendada Saksamaa mõju

hoiduda kolooniate ümberpaigutamisest

Venemaa:

nõrgestada Saksamaas

saada juurdepääas Musta mere väinadele

Türgi:

suurendada kontrolli Taga-Kaukaasias

Austria-Ungari:

ülemvõim Balkani poolsaarel

2. augustil okupeeris Saksamaa Luksemburgi. 21. augustil tungis Belgiasse. Kiiret edasitungi Prantsusmaale takistasid Belgia kindlused
Liege’i kindluse pärast kestis sõda 11 päeva
Piirilahingus kohtusid 5 saksa, 3 prantsuse ja 1 inglise armee. Viimased kaks taganesid
Sakslased hakkasid Pariisi vallutama. Kerge võidu lootuses loobuti Schlieffen ’i plaanist
Kui kuuldi Vene vägede pealetungist Ida-Preisimaale, suunati 2 korpust sinna, mis sai saatuslikuks
Kriitilises olukorras jätkas prantsuse vägede ülemjuhataja kindral Joffre taganemist, kuid tugevdas pealinna kaitset
Sakslased kohtasid Pariisi lähistel tugevat vastupanu ja suundusid lõunasse
Marne ’i lahingus paisati Saksa väed tagasi
Schlieffen’i plaan oli nurjunud

Vene armee oli jaotunud Loode- ja Edelarinneteks
Looderinne võitles Saksamaa vastu, Edelarinne Austria-Ungari vastu
Gumbinneni lahingus pidid sakslased taanduma
Lahing Vene 2. armee vastu oli edukas, sest teati ette, mida venelased teha tahavad ( telegraaf vms oli šifreerimata, seega oli lihtne koodi lugeda raadio teel)
Samaaegselt Ida- Preisimaa võitlustega toimus sissetung ka Galiitsiasse
Pealetungi käigus vallutati Lvov
Austria-Ungari kaotas 400 000 meest, venelased 230 000
Kaotus Galiitsias muutus ruineerivaks Austria-Ungari võitlusvõimele

Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia
Vaatamata sõjatööstuse puudmisele lõid serblased austerlasi
Vahepeal pidid nad loovutama Belgradi, aga said Prantsusmaalt ja Venemaalt abi ning tegid siis puhta vuugi oma riigis
Austria-Ungari kaotas 300 000+ meest ja usu oma võitlusvõimesse, Serbia kaotas 132 000 meest

Sõjategevus 1915 – 1916

1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Mõlemad sõdivad pooled olid ära kulutanud suurema osa laskemoonatgavaradest ja muudest varudest , mis olid mõeldud 3-4 kuud kestvale sõjale
Vene vägi pidi ründama Ida-Preisimaalt ja Karpaatsiast, kust pidi ründama ka Saksamaa. Kokku saades oli suur sõdimine
2. mail algas Gorlice operatsioon
Vene rinne murti 35 km raadiuses, sakslased vallutasid Galiitsia
9. septembril murti Vene rinne uuesti läbi, kuid suurte kaotustega see taastati
Sakslased kasutasid esimesena gaasi rünnakus, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni
Gaasimürgituse said 15 000 meest ja surma neist sai 5000
Septembris kasutasid britid gaasi, kuid tuule tõttu pöördus see neile tagasi
Itaalia astus Antanti poolel sõtta, Bulgaaria astus Keskriikide poolel sõtta
1915. aasta veebruaris algas piiramatu allveesõda, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik reisi- ja kaubalaevad, mistõttu paljud teised riigid avaldasid protesti
Sakslased tahtsid hävitada kõik vaenlase armeed, et siis Inglismaa, peavaenlane, hävitada. Suunduti Verdun’i, kohta, mida prantslased kaitseksid täiega, kuid sealt tulu ei saadud. Langes ligi miljon meest
Somme’i lahing toimus peaaegu paralleelselt Verdun’i lahinguga. See oli Inglise-Prantsuse vägede väga põhjalikult ette valmistatud pealtungieoperatsioon. Seal oli jalaväge, tankid, pommituslennuvägi, mürsurahe, mis hävitas kaevikud. Saksa rinnet läbi ei murtud siiski ning langes 1 300 000 meest
1916. aasta aprillis otsustasid venelased teha suvel suurt pealetungi edelarindel
4. juunil murti Austria-Ungari rinne ja vallutati Lutsk. Kaotused olid suured
Augusti lõpul astus sõtta Rumeenia Antanti poolel, sakslased vastasid sellele omapoolse pealetungiga
31. mail üritas Saksa laevastik rünnata Inglise laevu
Inglased teadsid seda ette ning nad kohtusid Jüütimaa ranniku juures. Sakslased murdsid läbi, kuid kaotused olid suured, inglastel nats suuremad, kuid mõlemad väidavad, et võitsid selle lahingu

Sõja lõpuaastad

Sõda mõjus rängalt majandusele: tootmine tuli ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele
Mobiliseeritud oli üle 50 miljoni mehe, mis põhjustas tööjõu puudust. Tööle pidid minema naised ja lapsed ning nende palk oli tunduvalt väiksem kui meestel
Paljude inimeste kodud hävitati ja nad pidid peavarju otsima kodust eemal
Rahva olukord halvenes, vähenes viljasaak , tekkis puudus toiduainetest, nälg
Raha väärtus langes
Monopolide kasumid kasvasid, ettevõtted töötasid sõja kasuks
Riigi osa majanduses muutus väga suureks, mis hakkas muutma riiki ennast juba monopoliks tema tarbimise tõttu
Puudus ja nälg tekitas rahulolematust rahvahulkades
Algasid uued streigid ja demonstratsioonid
Vene Ajutine valitsus otsustas alustada pealetungi 1917. aasta suvel
1. juulil algas Edelarinde pealtung, kuid jätkamiseks jäi puudu võitlusvõimelistest vägedest
Vene mehed ei tahtnud enam oma paigalt liikuda ega sõdida ja seda olukorda kasutas ära Saksamaa, kes andis vastulöögi. Venelaste pealtung oli nurjunud
Septembris vallutasid sakslased Riia, oktoobris Muhumaa, Hiiumaa , Saaremaa
Brest-Litovskis sõlmitud rahuga väljus Venemaa sõjast
Austria-Ungari oli valmis looma separaatrahu Itaaliaga, aga Saksa väed läksid appi ja nii algas pealetung Itaaliasse. Itaalia rinne murti läbi, sõdurid põgenesid paanikas. Saksa väed vallutasid Caporetto. Alles kohale toodud Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde
Keskriikidel olid suured vallutatud alad ning olukord tundus neile soodsam pärast vaherahu Venemaaga
Saksamaale pakuti mitmeid kordi rahulepinguid, mille nad tagasi lükkasid, lootes edu
Inglise väge ei purustatud , kuid saadi Pariisile lähemale 60 km
Saksa armeed olid suurte sõjaretkedega ülekurnatud ja tahtsid rahu
Rahu sõlmiti Compiègne’i vaherahuga. Saksa väed lahkusid kõikidelt vallutatud aladelt

Veebruarirevolutsioon Venemaal

Venemaa astus sõtta ilma, et oleks jõudnud sõjareformi lõpule viia. Olid sõjaks halvasti ette valmistunud
Sõja algusest kuni tsarismi krahhini mobiliseeriti 14,5 miljonit meest, pea poole tööealistest meestest, kelle töökoormus langes nüüd naistele ja lastele
Sõjalised lüüasaamised, väejuhatuse andetud juhid, halb varustamine jne põhjustas Venemaal deserteerumist ja revolutsioonilist käärimist sõjaväes ning sõjavastast meeleolu
Majandus käis alla, suurlinnu ähvardasid näljamässud
Kapitalistidele tõi sõda suurt kasu, kuid rahvale tuska , viletsust, nälga ja täitis neid protestiga
Sõja-aastail tugevnes valitseva ladviku laostumine. Õukonnas oli suur mõju petistel ja avantüristidel
Valitsus kaotas autoriteedi ja stabiilsuse. Tsaari võimetus riiki ja sõjaväge juhtida sai kõigile selgeks
1917. aasta algas enneolematu streigilainega. Petrogradis, Moskvas ja teistes tööstuskeskustes tähistati Verist pühapäeva
Püüdes lähenevat revolutsiooni jõuga lämmatada, anti väejuhatajale vabad käed, kuid seda ei olnud võimalik enam takistada
18. veebruaril hakkasid streikima Putilovi tehase töötajad, 22. veebruaril teatas direktor selle sulgemisest
Kõigele lisaks jäi leiva tootmine vähemaks ja juurdevedu lakkas peaaegu täiesti
Revolutsiooni vallandas näljaste naiste mäss, 23. veebruaril tähistasid nad naistepäeva streigiga , millest võttis osa 128 000 inimest
Politsei ja sõjavägi püüdis rahvast maha suruda, kuid hirm nende ees hakkas kaduma
Endiste leiva- ja meestenõudmiste loosungitele lisaks hakkasid kõlama ka tsaarilangetamis sooviloosungid
26. veebruaril oli Petrograd hõivatud sõjaväe poolt, rahvas üritas tungida kesklinna, kuid sõjavägi osutas liiga suurt vastupanu
27. veebruaril ärgitati sõjaväge rahvaga liituma ülestõusule. Samal õhtul oli pealinn ülestõusnud tööliste ja sõdurite käes
Tsaar oli ammu juba kaotanud rahva toetuse, kuid telegraafilisel küsitlusel selgus, et ka sõjavägi teda enam ei toeta. 3. märtsil 1917 kirjutas Nikolai II troonist loobumisele alla
Tsaarivõim oli langetatud, tee oli vaba demokraatliku vabariigi kehtestamisele

1917. aasta oktoober Venemaal

Veebruarirevolutsiooni käigus hakkas tekkima uus võim
Võimu konkurents tekkis kahe organi vahel: PTSSN ja IV Riigiduuma ühe partei vahel
1. märtsi ööl moodustati Ajutine Valitsus, mis lubas Asutava Kogu kokkukutsumist ja demokraatlikke vabadusi rahvale
Venemaa muutus kõige vabamaks maaks, kuid siiski ei suutnud stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Süvenes poliitiline anarhia
Tekkis kaksikvõim
Parteisid oli 50, kuid esile kerkis neist 4: a) rahvavabaduse partei (kodanlik partei), b) sotsialistid-revolutsionäärid ( populaarne talurahva seas), c) VSDTP reformistlik suund (menševikud – populaarne linnatööliste, haritlaste seas), d) VSDTP marksistlik suund (bolševikud – populaarne mitte kuskil)
Kõikidel paretidel, ühiskondlikel liikumistel ja vooludel oli täielik tegevuse, agitatsiooni- ja propagandavabadus
Ajutine Valitsus ei tahtnud ilma Asutava Koguta suuri otsuseid teha. Nad tahtsid sõda jätkata, kuid rahvast ärritas see
Petrogradis algas juuli esimestel kuudel rahutustelained jälle ning Ajutine Valitsus otsustas rahva pihta tuld avada
Hoolimata parteisisestest lahkarvamustest, otsustasid bolševikud võimu võtta
Ööl vastu 26. oktoobrit arreteeriti Ajutine Valitsus, kuna oli soodne poliitiline aeg ja võim läks nõukogule
Võimu ülemineku vormistas 26.oktoobri öösel II nõukogude kongress üheparteilise nõukogude valitsuses
Valitsuse liikmed olid rahvakomissarid ning valitsus ise Rahvakomissaride Nõukogu
Rahudekreet tähendas rahu sõlmimist ilma vägivallata, maadekreet tähendas mõisnike suuromanduse tühistamist, maa üleminekut nõukogudele jne

Nõukogude võimu esimesed kuud

Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga
Venemaa majandus oli 1917. aastal paljusektoriline
a) naturaalne talumajandus , b) väikekaubatootmine, kuhu kuulus enamik käsitöölisi ja talumajapidamisi, c) eramajanduslik kapitalism , d) riigikapitalismi sektorisse kuulusid riigi poolt kontrollitavad kapitalistlikud ettevõtted, e) sotsialistlik sektor
Kõige domineerivam oli väikekaubanduslik sektor, ainuvaldavaks taheti muuta sotsialistlik sektor, kus olid riigistatud ettevõtted
Algas punakaartlik rünnak kapitalile: võeti rikastelt ära nii palju kui saadi
Oluline koht oli nõukogude riigi poliitikas rahvusküsimusel, üheks peamiseks uue võimu eesmrägiks jäi aga sõjast väljumine
Sisepoliitiliste pingete üheks kulminatsiooniks kujunes Asutava Kogu kokkukutsumine ja laialiajamine
Bolševikud nägid Asutavas Kogus endale ohtu
Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee saatis 6. jaanuaril Asutava Kogu laiali
Esimesed nõukogu võimu kuud on nagu kodusõja algetapp

Kodusõda ja invertsioon

Kodusõda algas 1918. aasta mais, mil tšehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine algas
Nõukogude võimu vastu astusid välja mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud jne
Toimus intensiivne sõjategevus
Sõjategevus ei olnud alati ühesuguse pingega, välisinvertsiooni ja sisemised valged sõjajõud hõivasid põhiliselt Venemaa äärealasid, nõukogude territooriumil oli pingeline toitlustusolukord, lahingutegevuse territooriumid olid suured, sõjapidamisviisid olid julmad
Kodusõjaga kaasnes sõjakommunism, mis tähendas sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleksi
Talurahvale seati siis toiduainete riigile andmise kohustus. Võeti ära kõik, mida polnud enam enda tarbeks ega loomadele vaja
Viljaga kauplemine keelati, mis sulges rahakraanid
Põhiline toodang oli suunatud armee tarbeks. Tarbeesemeid jäi väheks, siis hakati neid inimestele jagama mingi ajaperiood tasuta
Intensiivne kodusõda lõppes ebaõnnestunud sõjaretkega Poolasse. Kodusõda ei saanud läbi, sellele järgnesid talurahvarahutused
Kodusõja tulemusel oli hukkunud 8 miljonit inimest, demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja elulaad
Sõjalisel teel iseseisvus ka Eesti, Läti, Leedu

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

moneybling Õppematerjali autor

Ajaloo konspekt, mis käsitleb tähtsamaid sündmusi maailmas ja Venemaal 20. sajandi algul (1904 - 1918).
Hõlmab I maailmasõda, kodusõda Venemaal, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsiooni Venemaal, sotsialistlikku liikumist Venemaal, nõukogude Venemaad.
Välja on toodud põhjused kui ka tulemused nendel sündmustel.

Kuid ma soovitan siiski oma õpiku järgi õppida..

i maailmasõda kodusõda venemaal vene-jaapani sõda 1905 aasta revolutsiooni venemaal sotsialistlik liikumine venemaal nõukogude venemaa

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................

Ajalugu

odt

1907. a ja 1917. a revolutsioon Venemaal, I maailmasõda, 20. saj algus

1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgu

Ajalugu

docx

Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige pare

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused

Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitek

Ajalugu

odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe o

Ajalugu

doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid te

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 stabiliseerus. Rinde ja Peterburi läheduse tõttu oli 1917.aastaks Eesti territooriumile paigutatud 100tuhat Vene armee sõdurit. 3.4. Eesti iseseisvumise eeldused: Selleks, et ajaloo kulg saaks viia iseseisva Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu: 1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid