I Maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lähiajalugu

Saksamaa keisririigi sünd 1871
Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901
I maailasõda 1914-1918

20.sajandi algus – imperialism (I impeerium Roomas)
Imperialismi tunnused:

Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA’s

Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital – raha kolooniatesse)

Turgude jaotamine monopolide vahel

Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad
8 suuremat impeeriumit:

Saksamaa

Prantsusmaa

Suurbritannia

Venemaa

Jaapan

Ameerika Ühendriigid

Itaalia

Austria-Ungari
SUURBITANNIA
Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem – konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA’le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa , India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid autonoomiat, 1899- 1902 toimus Inglise-Buuri sõda, loodi Lõuna-Aafrika vabariigid Transvaal ja Oranje.
SAKSAMAA
Keisririik , keiser Wilhelm II. Majandus arenes Saksamaal kiiresti, edestas 1913.a tööstustoodangu ja ekspordi pooles teisi suurriike, isegi Suurbritanniat, arenes masinatööstus. Koloniseeriti Vislat, kus elasid poolakad, edutu saksastamine piirates poole keele ja kultuuri kasutusala. Kolooniate võitlus Pranstusmaaga ( Elsass -Lotring), soovis saada valitsevaks Euroopas.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Valitses vabariiklik kord – kaheparteisüsteem (kord juhtisid riiki demokraatliku, kord vabariikliku partei esindajad). Majanduslikult võimas, huvi Aasia turgude vastu. Välispoliitika oli Euroopa suunas isolatsionalistlik ehk USA püüdis kõrvale jääda konfliktidest Euroopas ning mitte Euroopa suurriikide tülidesse sekkuda. Samas aga vallutas 1898 Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid – seda selleks, et hoida eemale Euroopa riike ja nende kaupu oli USA aktiivne just Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
PRANTSUSMAA
Prantsusmaal oli vabariiklik kord, riik oli toibunud lüüasaamisest 1870.-1871.aasta Pranstuse-Preisi sõjast, oli palju parteisid. Alsace-Lorraine’i kaotamine ja suure kontributsiooni maksmine olid majandusele pärssivalt mõjunud, kuid Prantsusmaa sai taas jalad alla, Prantsusmaa oli kui maailmapank . Peamiseks majandusharuks oli traditsiooniline tööstus ehk erinevalt Saksamaast vanamoodsalt valmistatud veinid , siid jne. Prantsusmaa oli liitlaste otsingul tulevase Saksamaa vastase sõja jaoks, 1890.aastal lõi sõjalise liidu Venemaaga, mis aga ei jäänud püsima. Hiljem liit Suurbritanniaga.
ITAALIA
Kuningriik. Põhja-Itaalia oli tööstuslinn, kus toimus linnastumine tänu välismaisele kapitalile. Lõuna-Itaalias aga olid majanduskriisid ja skandaalid , kuna seal valitses hoopis põllumajandus. Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla. Itaalias valitses samuti koloniaalpoliitika, põhilised huvid olid seotud Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt.
AUSTRIA-UNGARI
Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus – valitses suurmaaomand – kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tšehhias, kus olid suured ettevõtted ja pangad . Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada.
JAAPAN
Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA’ga.
VENEMAA
Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia – valitseb tsaar , Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega – kogukondlik maakasutus – põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte – kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda.
1905.aasta REVOLUTSIOON
Põhjused:

Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas

Lahendamata maaküsimus

Elatustaseme langus

Rahvas kaotas usu
9.jaanuar 1905 – Verine Pühapäev
Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa.

Talurahvamässud
Streigid
Mõisate põletamine
Sõjaline vastuhakk
Miitingud
17.okt 1905 – manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima

Eluolu 20.sajandi alguses:
MUUDATUSED:

Tööstuse areng ja linnastumine
Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur
Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile
Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid)
Poliitilised liikumised
Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika – auto)
RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha)
Valmisõiguse nõudmine – naisõiguslased, feminism
Töölisliikumised – ametiühingud
Sotsialistlikud erakonnad – marksistid
Sotsiaaldemokraadid , liberaalid, konservatiivid, leiboristid

Teaduse ja tehnika areng – teadusrevolutsiooni aeg – aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud ( Titanic ), pikad sillad , autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid)
Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS)

1882 – Keskriigid ehk Kolmikliit , kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria-Ungari kaksikmonarhia
1907 – Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa

Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine .
I maailmasõja põhjused:

Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas

Venemaa ja Austria-Ungari konkurents (Balkani poolsaar)

Kolooniate ümberjagamine oli keeruline

Riikide/inimrühmade/üksikisikute ambitsioonid

Suured kultuurilised ja poliitilised erinevused – ei olnud kohta teistele rahvastele

Soov rakendada oma sõjaplaane ja tehnikat

Elsass-Lotring – Prantsuse-Preisi sõda

Liitude moodustamine ( Keskliit ja Antant)
Ajend : 28.juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt, troonipärija koos abikaasaga surid – Sarajevo atentaat.
28.07.1914 kuulutab Austria-Ungari sõja Serbiale ning algab esimene maailmasõda.

29.juulil on üldmobilistasioon Venemaal
31.juuli Saksamaa nõuab Venemaalt ultimatiivses vormis sõjaettevalmistuste lõpetamist ja keeldub Suurbritannia nõudmistest tunnustada Belgia neutraliteeti.
1.augustil on üldmobilisatsioon Suurbritannias ja Saksamaal, Saksa
2.augustil tungivad Saksa väed Luksemburgi, Saksamaa nõuab Belgialt oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole.
3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja.
4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale.
5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse.
6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale

Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria . Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA.
Uuendused:

Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod . TOTAALNE SÕDA – õhus, vees, maal, vee-all.

Sõjaplaanid:

Schlieffeni plaan – Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda – suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA.
Prantsusmaa sõjaplaan – piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa Prantsusmaale. Venemaa „aururull“ – suur armee – Suurbritannia aitab relvastada.

Tähtsamad lahingud:

Yprus’ lahing – 22.05.1915 – Saksamaa kasutab esimest korda gaasimaske.

Marne ’ lahing – september 1914 – Pariisi kaitseks, algab kaevikusõda.

Verduni lahing – 1916, 10 kuud (juuli-dets) – „hakklihamasin“ mõlemalt rindelt väga kõva rünnak.

Somme’ lahing – 1916, 4 kuud – 1,3miljonit meest, Suurbritannia kasutab esimest korda tanke.

Cambrai lahing – 1917, nov-dets – õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed

Jüüti – 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus
Juuli 1918 – uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9.novembril toimub Novembrirevolutsioon, kus Saksa keiser Wilhelm II põgeneb riigist, võimu haaravad sotsialistlikud erakonnad ning kuulutatakse välja Weimari ehk Saksa vabariik. Samal ajal algavad ka avalikud vaherahuläbirääkimised Antandiga.
11.november 1918 kell 11:11 sõlmitakse Compiegne vaherahu, millega Saksamaa tunnistab oma lüüasaamist ning vaherahu tingimuste eesmärk oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aksepteerima raskeid rahutingimusi, Saksamaa pidi otsekohe oma väed okupeeritud aladelt ja Reini jõe läänekaldalt tagasi tooma ning pidi ka loovutama kõik masinad ja relvad. Saksamaa varemsõlmitud rahulepingud Venemaa, Rumeenia ja Ukrainaga tühistati.
Venemaa 1917.aastal
Tsaari valitsus – lõpp veebruarirevolutsioon 1917, viimane tsaar Nikolai II (3.03.1917 – võim Ajutisele Valitsusele)
Ajutine Valitsus – 3.03.1917, valimisi pole, juhtpositsioonil esialgu vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksander Kerensk (VSDTP kommunistlik partei) – 25.10.1917 oktoobipööre, eesotsas V.Uljanov- Lenin
Nõukogude võim – 25.10.1917 – 26.12.1991saadeti ametlikult laiali
Veebruari revolutsiooni põhjused:

I maailmasõda oli põhjustanud palju majandusraskuseid, majandusliku kriisi tõttu olid mitmed puudused

Rahutused sõjaväes

Sisekriis – G.Rasputin tsaari õukonnad – ennustas, ravis migreenihood, ravis troonipärija Aleksei hemofiilia ja andis nõu Nikolai II’le
Oktoobripööre, 25.okt 1917

Kehtestati Nõukogude võim, Rahvakomissaaride Nõukogu juht Lenin
Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand)
3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel
24.02.1918 – Eesti iseseisvumine , päev peale seda Saksa okupatsioon
11.11.1918 Compiegne vaherahu

Pariisi rahukonverents jaanuar 1919-jaanuar 1920:

Eesmärk poliitilise korralduse organiseerimine – uus poliitline süsteem
Osalesid Saksamaa, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia
Juhtriigid ja isikud: Itaalia – Vittorio Orlando, Suurbritannia – David Lloyd George, USA – Th. Woodrow Wilson, Prantsusmaa – Georges Clemenceau
Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit, kes pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada

Versailles ’ rahuleping (28.06.1919):

Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest - Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale.
Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad, kolooniad.
Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla.
Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama.
Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri)
Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis sõjaväekohustuste keeld.
Kindralstaap keelustati
Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu, allveelaevu
Kõik, mis Saksamaa sõjalaevastikust järgi oli jäänud, anti Suurbritanniale.

I maailmasõja tulemused:

Euroopa poliitilise kaardi muutumine – uued riigid, dünastiate kukutamine – endise Vene keisririigi küljest eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria-Ungari keisririigi asmele tekkisid aga Austria vabariik, Ungari kuningriik ning Tšehhoslovakkia vabariik. Ja osa lagunenud kaksikmonarhia aladest läks äsjatekkinud Serbia-Horvaatia- Sloveenia ehk Jugoslaavia kuningriigile. Transilvaania anti aga Rumeeniale Osa Türgi aladest läks Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli alla, osa loovutati Kreekale ja Itaaliale.

Suured inimkaotused – 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut ning väga paljud vaimselt vigastatuid – Remark nimetab neid kadunud sugupõlveks.

Suured sõjapurustused.

Teaduse ja tehnika areng.

USA esiletõus.

Demokraatia ja diktatuuride võidukäik. (25.okt 1917 Venemaa diktatuur)

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretzuke16 Õppematerjali autor

Kordamine kontrolltööks, teemal I maailmasõda

I ms esimene maailmasõda kontrolltöö suurbritannia tsaar keiser

Sarnased õppematerjalid

rtf

Maailm 1900-1918 kordamine

Kangelaseks sai prantslane Petain, kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde. 33. I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis), millega lõppes I maailmasõda. 34. Mille poolest erines I ms varasematest sõdadest - I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada), *kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.*tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. *autode

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda:

Ajalugu

doc

1. maailmasõda ja Venemaa

- Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale. 5. Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. I MAAILMASÕDA 1914-1918 XX sajandi ajalugu lk 49-66/Lähiajalugu lk 23-37 I Sõja põhjused (lk 23-24): (6 põhjust) 1. Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel

Ajalugu

docx

I maailmasõda

Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsi

20. sajand maailmas

doc

I maailmasõda

5) Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem) Olulisemad lahingud 1) 1914. aastal Tannenberg´i lahing 2) 1914. aastal septembris Marne´i lahing 3) 1916. aastal Somme´i lahing 4) 1916. aastal Jüüti merelahing 5) 1916. aastal Verdun´i lahing (hakklihamasin) 6) 1917. aastal Ypres´i lahing Esimese maailmasõja tulemused 1) Võitsid demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda. 2) Impeeriumite lagunemine: Austria Ungari, Saksamaa, Venemaa, Türgi. 3) Tekkisid mitmed väikeriigid: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia. 4) Uute riikide loomisel ei arvestatud rahvuspiire. Näiteks Tsehhoslovaikka aladel elas umbes 3 miljonit sudeedisakslast ja ka Jugoslaavia koosnes mitmetest väikearahvastest. 5) Rahvasteliidu loomine (loodi 1920. aastal, peakorter asus Genfis, eesmärk oli

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. Saint-Germaini rahuleping | 1919

Ajalugu

odt

1907. a ja 1917. a revolutsioon Venemaal, I maailmasõda, 20. saj algus

Mässas ka maavägi, talurahvas ja töölised. Tagajärjed: Talupojad vähendati rendimaksu, tõsteti palka · Töölised õigus koondada ametiühingutesse, tööpäeva lühendamine, palgad suurenesid · Koolides õpe emakeelseks, kirjanduse vaba välja andmine · Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi · Demokraatiat ei kehtestatud ja vabadust kõigile rahvastele ei antud põhiülesanne jäi täitmata 5. I maailmasõda Üldised põhjused: imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, puudusid instutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt Suurriikide sõjaplaanid: *eesmärk positsioonide kindlustamine, territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste hõivamine. *Saksamaa - välksõja plaan oli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see kohe purustada,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid