Keskaja filosoofia (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

1 HALB

Esitatud küsimused

Milline on mu loomus?
Miks me seda sealt otsime?
Kuidas me teame et see on Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?
Mis on tegelikult ajas tõelist?
Mis virgutab sind siis kui mitte meeled?
Mis tohutu Kuidas siis eristada fantaasiat ja tõelisust?
Mida me üldse tunnetame?
Mis siis reaalselt eksisteerib?
Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad?
Miks Leibnitz väidab et tegelikkus on vaimne?
Mida omame vaimu sünnipärase Kuidas on metafüüsika võimalik?
Mis on enne kogemust?
Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud?
Kuidas on puhas matemaatika võimalik?
Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
Kuidas tunnetus toimub?
Midagi mida enne seda objektidega?
Kuidas on see võimalik?
Kuidas jõuab meie mõistus üldse Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
Mis on hing maailm ja Jumal?
Kust tulevad ideed?
Kust ma tean et ma ei maga?
Kui kahtlus kasvab nii suureks mis jääb siis üle?
Kuidas kogemus tekib?

Lõik failist

Albert Suur
Albertus Magnus
u. 1206 - 1280
Üldist
Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud ka “ doctor universal ’iseks”.
Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka filosoofiat .
Üldist
Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia uusplatonistlikust traditsioonist.
Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid loodusuurijaid.

Teoloogia ja filosoofia vahekord
Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid küsimusi usu küsimustest.
Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav filosoofiliselt , kuna kõik küsimused, mis on mõistuse haardeulatuses peavad olema ratsionaalselt kontrollitavad.

Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis põhjustatud Jumalast.
Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus.
Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus olema Talle suunatud.
Mõistus
Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi vormivaks printsiibiks inimeses.
Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev.
Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust.
Hing
Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude.
Hingel on vegetatiivne , sensitiivne ja ratsionaalne võime.
Kosmoloogia
Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat.
Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses esile kutsus on:
Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade tekkel),
Aeg,
Liikumine
Ülem taevas ja inglid .
Eetika
Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet.
Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida tungide toimet.
Otsustavaks instantsiks on südametunnistus, mis toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul.
Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist.

Aurelius Augustinus
354 - 430
Üldiselt
Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse.
Ta on “kristliku filosoofia” rajaja.
Elu ja töö
“Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on meie süda, kuni see rahu leiab Sinus .” Confessiones.
Augustinus kirjeldab oma “Pihtimustes” ( 13 raamatut) palve vormis kogu oma elu.
Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja-Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma ohvitser, ema Monica oli kristlane .
Elu ja töö
Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena Kartaagosse retoorikat õppima.
Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg Adeonatus.
Elu ja töö
Lugedes Cicero “Hortensiust” tekivad tal filosoofilised huvid.
“Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu hinge sügavus sinu järele!”
Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju.
Viimases võlus teda spekulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis.
Otsingud
Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 aastat manilaste kogudusse.
Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist.
Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne iseseisev jõud. (dualism)
Elu ja otsingud
Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas.
Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba retoorika õpetajana.
Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism , seejärel huvitub Plotinose õpetusest.

“Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde väljaspool ainelist maailma, muutus mulle “sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks” ja nähtavaks” (Cf VII, 20)
Ka Plotinos ei rahulda teda
Hinnang uusplatonismile
“Platoonikud nägid küll tõde – kindlana, liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki loodud asjade ürgvorme – aga nad nägid seda vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu õndsakstegeva varanduseni.”
Pöördumine kristlusse
Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul.
Viimane tõuge: Ro 13,13j : “Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!”
Pöördumine kristlusse
Ta ristiti 387 a. enne ülestõusmispühi koos sõber Alipiuse ja pojaga.
Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele.
Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo Regiuse piiskopiks.
Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi juhtimisel linna.
Pühakuna
Augustinuse austamine levis kiiresti.
Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse.
28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva.
Ikonograafias: raamat, usukirest leegitsev või noolega läbitud, kannatav süda.
Eestis kasutatavad nimed August, Augustine, Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja 20. saj. alguses.
Kirjanduslik tegevus
Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. – “ Contra Academicus”.
“Pihtimused”
“Kolmainsusest”
“Jumalariigist” – De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410 a.
Augustinuse filosoofia
A. HINGE SÜGAVUSED
“See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on täis iga liiki asju… Jooksen kõige selle keskel, lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, säärane jõud on sureliku inimese elul !” 10 R XVII ,26
Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust eristab neist suurem psühholoogiline teravus , enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika.
Selline avatus on kreeklastele võõras.
Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste).
Alateadvus
Arutledes mälu üle küsib ta: “Kui me oleme midagi unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise uuesti esile kerkib , kuidas me teame, et see on just see otsitu ja taasleitu?” 10 R VIII,15
Usk
Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et uskuda . - Credo , ut intelligas; intellige ut credas. –
Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli allumine autoriteedile.
Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist.
Usk
Ta leiab, et spekulatsioonid ei vii eesmärgile.
On vaja usku ilmutatud tõesse, et saada osa tõelisest jumalatunnetusest.
Alles pärast seda kujunevad usutõed ratsionaalse mõtlemise aineks.
Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk.
Usk ja mõtlemine
Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid harmoniseeruvad suurused.
Samas ei ole nad ka võrdväärsed.
Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni .
Õnnelik elu…
Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. – Beate certes omnes vivere volumus. –
Õnne saavutamise püüdlus on tal ühine uusplatonismiga.
Ta on veendunud, et see sisemine suunitlus ei ole juhuslik. – See ei puuduta ainult maiseid eesmärke.
Õnnelik elu…
See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM).
Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on pidevalt uute eesmärkide jahil.
Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
Kõrgeim eesmärk…
Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat.
Selle nimel on kõik hinge jõud suunatud Jumalale ja igavesele. See on õige meelsus . Hing saavutab selles rahu ja selguse.
Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas kõik teised.
CARITAS JA CUPIDITAS
Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See On kirg , mis langeb kokku inimese sisemise tahtega.
Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on see CARITAS.
Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on see CUPIDITAS.
CARITAS JA CUPIDITAS
Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda muudab selle viljakaks (caritas).
Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on see cupiditas.
Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele.
CARITAS JA CUPIDITAS
Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele.
Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks.
Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?
Maist tuleb kasutada (uti).
Jumalat tuleb maitsta (frui).
CARITAS JA CUPIDITAS
Inimene on võrreldav palveränduriga taevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid , et saavutada eesmärki.
Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse.
“Head kasutavad maailma, et Jumalat “maitsta”, kurjad aga vastupidi, et maailma “maitsta”, tahavad nad Jumalat kasutada” CD,XV,c7
CARITAS JA CUPIDITAS
Vahettegemine uti ja frui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala.
Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on “ordinata dilectio” (korrastatud armastus).
ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD !
CARITAS JA CUPIDITAS
Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama , muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal.
Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata .
Väär enesearmastus suubub enesekasusse.
CARITAS JA CUPIDITAS
Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala armastus äratab inimese.
Jumala armastus valatakse inimesse (infusio caritatis) vt. Ro 5,5.
Tänu Jumala ligiolule suudab inimene ületada kurja ja tühiseid ihasid.
Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele . Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi.
Tõe otsimise tee
“Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu iseendasse, sest sisemuses elab tõde?”
See on tee meelelisest välismaailmast (foris) inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui tõe aluspõhja juurde.
Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip. Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita.
Jumalas asuvad kõik üksikasjad ideedena.
Tõe otsimise tee
Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus.
Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, pojast ja Pühast Vaimust , eksisteerides igas ühes terviklikult.
Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine).
Loodu ja ajalisus
Kõige geniaalsemad mõtted leiame me Augustinuse aja probleemi käsitluses.
Ta lähtub kristlikust seisukohast , et Jumal lõi maailma ei millestki vastavalt oma tahtele.
Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega aega.
Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle kohta, millal maailm loodi on mõttetu.
Loodu ja ajalisus
Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg ja vorm ( igavesed ideed).
Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis (inglid, hinged , tähed), teise osa muutuvas vormis (elusolendite kehad).
Augustinus kasutab siin ürgidude teooriat. Ürgidud asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub nende areng.
Loodu ja ajalisus
Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti.
“Sina Issand , oled igavene , aga mina – mina hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad.”
Augustinus allutab aja psühholoogilisele analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemusest.
Loodu ja ajalisus
Mis on tegelikult ajas tõelist?
Vahetu PRAEGU.
Minevik koosneb meie mälestustest.
Tulevik on olemas üksnes meie ootustes.
Mõlemad ei ole tegelikult tõelised.
Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik üheaegselt.
Loodu ja ajalisus
Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega . – Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile ajavoolule.
Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku.
“Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas liikumine ja seisundite muutus.”
Siin on kaasaegseid relatiivsusteooria ja kosmogoonia sugemeid.
Inimene
Inimene on “ihust ja hingest koosnev mõistusega substants”. Seejuures Augustinus eelistab hinge.
Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest.
Otsustava tähtsusega seejuures on tahe .

Tahtevabadus ja predestinatsioon
Šoti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise oma õndsuse saavutada.
Augustinus vastandab sellele oma predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust ettemääratusest).
Tahtevabadus ja predestinatsioon
Vaba ja patuta oli üksnes Aadam.
Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed osalised pärispatust.
Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi seksuaalakti kaudu.
Patu palk on surm.
Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest surmast
Tahtevabadus ja predestinatsioon
Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi.
Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma “targale ja saladuslikule tahtele vastavalt”.
Hindud ja Platon püüdsid seda seletada reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on inimesed juba eelnevas elus oma saatuse määranud.
Tahtevabadus ja predestinatsioon
Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust.
Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud ega hüljanud, vaid Jumal lihtsalt näeb oma igaveses kõiketeadmises meie lõplikke otsuseid ette.
Kuna lunastus tuleb vaid Jumala armust, siis ristimata lapsed on lunastamata ja neetud .
Kurjusest
Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine.
Ajalugu ja Jumalariik
Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja uskmatuse vahel.
See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja Jumalariigi (civitas Dei) vahel.
Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas.
Jumalariigi aluseks caritas.
Jumalariik on niisiis jumaliku armastuse aktualiseerumine, mis saab ilmsiks kirikus.
Ajalugu ja Jumalariik
Armusaanud rajavad “Jumala riigi”, milles ilmalik riik on vajalik langenutele vajaliku korrana, mis lõpuks hävib.
Niisiis ilmalikku riiki võis tunnustada vaid sedavõrd, kuivõrd see rajaneb Jumala tunnustamisel.
Püüeldes jumaliku õigluse poole võitleb ta ka surmanuhtluse vastu.
Ajalugu ja Jumalariik
“ Kirik kui ema” ei ole veel Jumalariik. Ta sisaldab endas veel õigeid ja ebaõigeid.
Kirik on corpus mixtum.
Kiriku kahe külje vahel on vahendajaks hierarhia . Just läbi hierarhia on Kristus kohalolev.
Subjektiivse, isikliku pühaduse asemel astub sakramentide pühadus. ( kontra Donatus +313)
Aastasajad pärast Augustinust kujunesid filosoofiliselt viljatuks järgmistel põhjustel:
Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub pärast Augustinust ilmutuse kasuks. Filosoofia ülesandeks kujuneb ilmutuse tõdesid selgitada.
Algavad Euroopa misjoneerimise aastad. Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks.
Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva rüüstamise objektiks .

Bonaventura
Giovanni Fidanza
u. 1221 - 1274
Elu
Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või meheea algul.
Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele.

Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema kõrgemale akadeemilisele tasemele .
Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248 -1255.
Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut.
Filosoofia
Ta on aristotelismi vastase suuna juht.
Toetub Augustinusele ja uusplatonismile.
Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et see on kasutatav “ilmalike teaduste valdkonnas”.
Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige olulisemas eksinud , kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse.
Valgusmetafüüsika
On mõjutatud Robert Grossetestest.
Valgus esitab kõikidele kehadele omast vormi.
Robert Grosseteste ütles, et valgus ongi universumi ühine substants. Loodud maailm pole suletud ja kinnine vaid lõputu.
Valgus võis süttida ja kustuda. G. Duby ,lk 354
Valgus
Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine.
Eriti toimub see aga elementaarvormides, segavormides ja hingevormides.
Igas olevas on rohkem kui üks vorm.
Vormid tõusevad esile Jumalast ja Tema poolt loomises mateeriasse pandud idudest.
Tunnetus
Inimese tunnetuslik tee viib üle loodud maailma, milles võib kogeda Jumala kohalolu .
Teoses “Hinge palverännak Jumala juurde” kirjeldab ta müstilise Jumalaga ühinemise astmeid.
Kõige kõrgemal astmel saabub rahu ja meie meeled, mõtted ja tunded lahustuvad Jumalas täiesti.
Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
Mõtisklus looduse üle. Nii nagu inimene väljendab end keele kaudu, nii väljendab Jumal end looduse kaudu. Loodud olendid on Tema sümbolid, Tema varjud ja jäljed.
Mõtisklus hinge üle. Jumalat tuleb otsida hingest. Ta on nii lähedal, et üksnes hing võib Teda haarata.
Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
3. Mõtisklus Jumala üle.
“Sest kerkides kõrgemale iseendast ja kõigist asjust puhta meele mõõtmatu ja täieliku vaimustuse läbi, jättes seljataha kõik asjad ja vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis palu armu , mitte õpetust.”
Valgustus
Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui muutuv olend ) üksnes jumalikust valgusest valgustatuna (illuminatsiooniteooria).
“Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega.”
Ps. 36,10 “Sinu valguses me näeme valgust.”

Dionysios Areopagitast
( u. 500)
Kreeka pärand
Araabia filosoofia mõju
Pärast Augustinust
Dionysios Areopagitast

Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed:
Via positiva.
Via negativa
Via symbolica

Jumalas on kõik ürgpildid Tema mõtetena ja tahteavaldustena olemas.
Maailma asjad lähtuvad Temast ja nende olemus seisneb osasaamises ürgipltidest.
Nii on piltidel osa Jumalast aga mitte vastupidi.
Sest Jumal on “üle oleva” ja “üle olemuse” (s.o. Panteismi vastane väljend).
Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline.
Hierarhia
Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise ontoloogia põhiskeem.

Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi.
Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku algega.
G.Duby, Katedraalide aeg. 1999
lk 133-134
Frangi kuningate põrmud puhkasid tõepoolest esimese haua, Prantsusmaa ristiusu märtri Dionysiose haua juures. … keda traditsiooniliselt peeti kristliku mõtte kõige imposantsema müstilise konstruktsiooni autoriks.
Dante paigutas ta “ Paradiisi ” kõrgustesse:
“Dionysios nii innukalt neid jälgis,
Auastmeid uurides, et varsti teadis,
Neid nimepidi samuti kui mina.” XXVIII, 130-132

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuriherilane Õppematerjali autor

konspekt

augustinus filosoofia keskaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia

doc

Immanuel Kant

- Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega." - 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina.

Filosoofia

docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia

odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia

pdf

Immanuel Kant

1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22

Filosoofia

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia

docx

Filosoofia arvestus

1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast

Filosoofia

docx

Eksamimaterjal - filosoofia

Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest

Filosoofia

Rohkem sarnaseid