Sotsioloogia küsimused kontrolltööks nr 1 (0)

Küsimused kontrolltööks nr 1.

• Mis on ja mida uurib sotsioloogia?
  

Societas – ühiskond (lad k.)
Logos – mõiste, õpetus (kreeka k)
Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast
Socium – kooslus , rühm, ühendus
Societas – ühiskond, seltskond
Siit: “ Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget”
-Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega – omaenda perspektiivist lähtudes.
-Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn “üldtuntud tõdede” taga: nt karistused vähendavad
kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne.
-Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu
mõjutavad: poliitika, haridus , suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
-Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on.
-Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( näit. religioon , pereplaneerimine, meditsiin jms).

• Milline on A. Comte ´i, K. Marxi , E. Durkheimi, H. Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse?
  

Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857)
Sotsioloogia “isa” – teadusele nime andja. Positivismi looja.
Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus.

Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika.

Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite.
Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte.
Durkheim .
-Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja
-Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid“)
-Asutas aastaraamatu “Année sociologique” (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal)
-Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed.
-Uuris enesetappe.
Marx .
3 suurt panust ühiskonnateooriasse:

Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel

Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid

Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja
Spencer.

Püüdis luua sünteetilist filosoofiat

Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast.

Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat
Max Weber

Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive , käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri

Mõistva sotsioloogia rajaja

Majandussotsioloogiale aluse panija.
Pareto
Itaalia insener, majandusteadlane , sotsioloog, filosoof . Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel.

• Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest.
  

T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003
(1962)
Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma.
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne).

• Mis on positivistliku paradigma sisu ja põhipostulaadid?
  

Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte.
Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav ja uurija peab olema uuritava objekti suhtes sõltumatu.
Ühiskond on nende arvates reaalne tegelikkus, teda on võimalik analüüsida ja prognoosida kui seda tehakse õigete meetoditega. Kõige tähtsam ühiskonna arenemise mõistmiseks ongi MEETOD!
Positivismi 3 postulaati:

Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused

Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias

Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid

• Mis on konfliktiparadigma sisu?
  

Keskendub ühiskonnasisestele gruppidevahelistele pingetele, omavahelise võitluse allikatele. Ühiskonna muutuste allikana näebki konflikte, mis on ühiskonda sisse kodeeritud ja mis leiavad kogu aeg aset.
Konfliktiteooria uurib:

kuidas tegurid nagu näiteks sotsiaalne klass, rahvus, sugu ja vanus on seotud väärtuslike ressursside (raha, võim, haridus, ühiskondlik prestiiž) ebavõrdse jaotumisega

kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele

kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle)

• Mis on postmodernistliku paradigma sisu?
  

Kõiges valitseb paljusus, “ piire pole” ( anarhia ?).
J.-F. Lyotard (1924-1998) iseloomustab postmodernismi kui suurte jutustuste (metanarratiivide e emantsipatsiooninarratiivide) kadumist ja väikeste ( mikro )narratiivide aega. Kaovad jutustused inimmõistuse progressist, vabaduse kasvust, rikastumisest teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. ( Rolf Jensen “Unelmate ühiskond”).
Postmodernism sotsioloogias tähendab ka seda, et hakatakse tähelepanu pöörama kontekstile, foonile, mis annab igale sotsiaalsele faktile ainulaadse tähenduse. Siit ka arusaam, et tõlgendusi võib olla palju, need sõltuvad uurija väärtussüsteemidest, kultuurist jne ning kontekstist, mille uurija valib.
Valdavaks saab kvalitatiivne uurimismetoodika , mis võimaldab vabamalt interpreteerida tulemusi, aga kvantitatiivsete meetodite toel annab uuritavast objektist tõesemat informatsiooni. Põhiväärtuseks on loomingulisus, kreatiivsus, mis aga võib viia subjektivismi (OHT!)

• Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu?
  

Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise.
Ühiskonna aluseks on sotsiaalne kord ja kokkulepe ( konsensus ).
Tuntuimad esindajad: T.Parsons, R. Merton .

• Võrdle ja vastanda omavahel sotsioloogia kaht klassikalist teooriat - funktsionalism ja konfliktiteooria.
  

Funktsionalism:

Sotsiaalsed süsteemid on vastastikku seotud,
toetavad üksteist

Nad mobiliseerivad oma liikmeid ja kontrollivad neid, vajadusel ka erakorraliste meetmetega

Eksistentsiks vajavad süsteemid ühtset keelt ja suhtluspõhimõtteid
Funktsionalism käsitleb ühiskonda kui üksikindiviididest kõrgemal olevat sotsiaalset süsteemi. Inimesed sünnivad, surevad, kuid ühiskond (süsteem) jätkab.

• Millised on AGIL süsteemi allsüsteemid ja milliseid funktsioone nad täidavad ühiskonnas?
  

A ( Adaptation )
Kohanemine ressurssidega ja väliskeskkonna muutustega
G (Goal attainment )
Ressursside kasutamise eesmärgid ja teed
L (Latent-Pattern-Maintenance)
Sotsiaalsete käitumisnormide ja väärtuste säilitamine
I (Integration)
Ühiskonna ühtsuse tagamine
A
Majanduslik
allsüsteem
G
Poliitiline
allsüsteem
L
Kultuuriline
allsüsteem
I
Sotsiaalne
allsüsteem

• Kuidas on omavahel ühiskonna allsüsteemid seotud?
  

-Kultuuriline allsüsteem täidab põhiliste sotsiaalsete väärtuste, normide ja käitumisviiside säilitamise, täiustamise ja uuendamise abil ühiskonna stabiilsuse ning normkäitumise.
Selleks, et püsima jääda, peab ühiskonna iga allsüsteem enda sees teisel tasemel neidsamu põhifunktsioone täitma. Ta peab end keskkonnaga sobitama e. kohandama (A), oma eesmärgid formuleerima ja need realiseerima (G), oma elemendid integreerima (I) ja oma väärtused hoidma (L). Seda teevad need allsüsteemid oma allsüsteemide kaudu.
AGIL süsteem korrastab meie mõtlemist ja suunab meid mõistma majandust kui ühiskonna üht allsüsteemi, millel on küll äärmiselt tähtis funktsioon - olla ühiskonna kohandaja, meie vajaduste rahuldaja ja ühiskonna heaolu alus, kuid mis saab seda funktsiooni täita ainult siis kui arvestab teiste allsüsteemide huvide ja võimalustega ning seeläbi laseb neil täita nende funktsioone.

• Mida mõistad sotsiaalsete institutsioonide all? Mis neid iseloomustab? Miks ühiskond vajab sotsiaalseid funktsioone?
  
• Mis on Sinu arvates Eesti teravaim sotsiaalne valupunkt? Miks see, põhjenda!