ÕPPEKIRJANDUS MINU ERIALAL Merlin-Hans Hiiekivi ERIALA S Õ N A S T I KU D M I S L E I D S I N. Põllumajandusmasinate klassifikatsioon ja sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond, [1924] KA S O L E T E N E I D S Õ N A S T I K K E VA R E M KA S U TA N U D ? Ei, ma pole seni õppetöös kuigi palju sõnastikke pidanud kasutama ja olen vajadusel
(UNESCO) 2003. aasta andmetel on USA rahva kirjaoskus 99% (alates 15. eluaastast) Keskmine eluiga 78,24 aastat 2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3 Usa-s on internetikasutajaid 1000 inimese kohta 744,6 Ingrid Lauringson
Transgeensed taimed Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke
Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13
otsa. Mai alguses muneb 3...4, harva 2 või 5 muna. Haub peamiselt emaslind, vaid tema toitumise ajaks võtab munade eest hoolitsemise üle isaslind. Haudeperiood kestab 35-42 päeva. Kanakull kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Suurimaks ohuteguriks peetakse metsamajanduse mõju, mille tõttu vähenevad pesitsemiseks sobivad elupaigad, aga ka saagijahiks sobilikud vanad metsad. Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, seetõttu ohustavad teda ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Emased elavad kauem, peamiselt oma suurema kehakaalu tõttu, milles on rohkem varusid karmide põhjamaiste talvedega toimetulekuks. Maksimaalne teadaolev eluiga on pea 16 aastat. Kanakull on looduskaitse all! Pilt kanakullist: II Kategooria looduskaitsealuste liik-Liik mis esineb väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ja leviala aheneb
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2
Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna
kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi. Seal maal ei olnud mais loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Nende meetodite kasutamine näitab, et inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Koduloomad. Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Merisigu ja biisamparte kasvatati toiduks aga laamsi kasutati peamiselt ohvriloomadeks, aga nende villast tehti ka riideid. Alpakakasukast sai luksusvilla. USUND. Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat
Need on saareriigid kelle majanduses domineerivad kohvi-, tee-, kakao-, banaani- jms istandused Uusindrudtriaalsed riigid on need kelle majandus oli varem vähem arenenud maade tasemel, kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad jõudnud või jõudmas kõrgelt arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas.
Teine periood (1870 1900) Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871) C. R. Jacobson Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi Talude päriseks ostmise periood Kolmas periood (1900 - 1918) Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna- agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid põllumajandusseltse. 1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks. 1922 asutati Põllumajandusliit. 1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo. 1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo.
majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid;
Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud
piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on kadumas. Puudega kaetud maastikul on ammuseid Vanapagana lugusid raskem ette kujutada. Mitmed talukohad on õnneks leidnud kasutust suvekodudena. Kaitseala lääneosa läbivalt jalgrattarajalt näeb kõige paremini Paganamaale tüüpilist pärandkultuurmaastikku. http://www.paganamaa.edicypages
Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenud ning majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtmine. 1820.1830. aastatel võeti kasutusele raudtee ja seal pooldati tõõstusettevõtete kaitsmiseks kaitsetolle. Põhja põllumajandus tugines farmerlikele väikemajapidamistele, kus enamus töö tegi maja peremees koos perekonnaga. Toodangut turustati vähesel määral, kasutades seda peamiselt enda vajadustele. Lõunaosariikide majanduse aluseks olid põllumajanduslikud suurmajapidamised istandused. Kasvatati peamiselt puuvilla, suhkrupeeti ja tubakat. Mustanahaliste orjade tööjõud. Tööstus oli vähe arenenud, pooldati vabakaubandust ja oldi vastu kaitsetollidele. 1808 keelati seadusega uute orjade sissevedu USAsse. Põhjaosariikides hakkasid levima orjandusevastased hoiakud. Friisoilerite liikumine nõudis, et orjandust ei laiendataks uutele Läänes hõlvatud aladele, kus uusi osariike polnud veel loodud.
Sordid erinevad ainult lõhna ja värvi poolest. Peab andma rikkaliku vahu. Roheline seep. · Rohelise seebi valmistamiseks seebistatakse vedelaid taimeõlisid kaaliumhüdroksiidi lahusega. Värvuselt on ta rohekas või pruunikas. Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Eriseepide hulka kuuluvad: · meditsiinilised seebid põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid. · Detergendid on ained, mis pesuveele lisatuna aitavad mustuse esemelt eemalduda. See toimub kolmel viisil: vähendavad vee pindpinevust, siis vesi levib ühtlaselt; võimaldavad mustuse osakestel vees lahustuda ja hoiavad
MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teenuseid osutatakse omahinna tasemel. · Tulud jaotatakse liikmete vahel. · Raha ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis (ühistu sees, kohalikus piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2
jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli Suremus 4 promilli Imikusuremus 27
Turu asukohta mõjutab transpordi kulusid ja seega toote hinda. · Tööjõud · Väetised arenenud maades on väetisi piisavalt, kuid arengumaades neid ei jätku. · Põllumajanduse poliitika Põllumajanduse toetamine riigi eelarvest Ekspordi toetuse andmine on riigi põllumeestele Impordi tollide kasutamine teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe turustamist kodumaal. Põllumajanduslikud tootmise vormid: · Segatalu maal elavate inimeste traditsiooniline elu korraldus vorm, toodetakse kõike eluks vajalikku. · Hiigelfarm (spetsialiseerinud suurtalu) kujuneb segatalust spetsialiseerumise käigus. · Rantso suur loomakasvandus majand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. · Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa,
veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Õhusaastamine,atmosfäärimeetod. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes 3
majandusliku suuruse alusel 2001. ja 2007. aastal Euroopa Liidus on ettevõtte majandsusliku suuruse määramiseks kasutusel Euroopa suurusühik (ESU-European Size Unit), mis võrdub 1200 EUR-ga (18 768 krooni). Ettevõtte kogu standardkogutulu (kogutoodangu rahaline väärtus, millest on lahutatud selle toodangu tootmiseks vajalikud muutuvkulud) jagamisel 1200 EUR-ga saadakse ettevõtte majanduslik suurus ESU-des. [Põllumajandusministeerium] Tabel 2. Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse järgi, 2001, 2007 40- <2 2-<4 4-<8 8-<16 16-<40 <100 >=100 ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ KOKKU Majapidamised 47449 4747 1916 799 423 226 188 55748
juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate niisutussüsteemide abil. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.) Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart, sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik". Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena,
Inimesed sõltusid loodusest ja selle armust suhteliselt kõvasti. Nad pidid tihti rändama ja vastavalt oludele kohanema ja sättima oma elu. Oli küll kindlam sissetulek kui korilusega tegelevatel inimestel, aga rikastuda nende kummagagi ei õnnestunud. Tootmine ja tarbimine olid tasakaalus. 4. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas. Korilus vihmametsade piirkonnad, üksikud saared, Okeaania. Agraarühiskond kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid
1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja
maavärinate tsoonis. Kõrgõzstani rohked veevarud ja mägised maastikud on võimaldanud riigil eksportida hüdroelektrienergiat. Ometi impordib riik kütust ja gaasi. Riiki on plaanitud rajada naftatöötlemistehas. Kõrgõzstan on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11
väiksemad linnud. Pesitsemine Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Areng Pojad lennuvõimestvad juuli esimesel poolel. Koht Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, selle tõttu ohustavad teda ökosüsteemis ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid. Ohustatus ja Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kaitse Hiireviu Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa
kaevandumine just sinna kandubki). Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Ekspertide sõnul kannatab aastaks 2025 veepuuduse käes kaks kolmandikku inimkonnast. Nende hinnangul on kõige kriitilisemad piirkonnad India pealinn Delhi, Hiina ning Tsaadi järv Aafrikas. Delhi põhjavesi peaks ammenduma aastal 2015 ning Tsaadi järv on viimase 38 aasta jooksul vähenenud 95%.
1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine. Aurulaevad pikkadeks reisideks kõlblik aurik Robert Fulton Bensiinimootor-G.Daimler Mootor, mille kütuseks sobib nafta Rudolf Diesel 7.Alessandro Volta- 1.elektripatarei Faraday-galvonomeeter, elektrigeneraator Joseph Henry- elektrimootor Morse- Morse telegraaf Bell telefon Edison-elektripirm Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur, mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne. 10.Proletariaat vabrikutöölised, kodanlus- keskklass(vabrikute omanikud, haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju: 11
omaks võtsid. Seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintsilased meeledi roomaülemvõimu. Provintsi valitses asehaldur, tavaliselt endine magistraat. Asehaldur pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ül ja koguma makse. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääne:(Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) majanduslikult mahajäänud, linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis
ökosüsteemi vahelisi protsesse (nt gaasilise komponendiga ringed N, O, H2O). Sellised ringed liidavad ühte kõik maailma organismid ja moodustavad hiiglasliku ökosüsteemi Maa biosfääri. Lokaalsed toimivad ökosüsteemisiseselt, hõlmavad elemente, mis on vähem liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel. Biogeokeemiliste aineringete häirimine Eriti problemaatiline just lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe häiringud Põhjus: tööstuslikud ja põllumajanduslikud protsessid Mõlemad elemendid on hädavajalikud taimede kasvuks, seega on põhiprobleemiks väetiste tootmine ja nende kasutamine Lämmastiku sidumine Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama. ÖKOSÜSTEEM ÖS funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed
Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed: Vööde: Klimaatilised tingimused: Põllumajanduslikud tegurid: Polaarne Aastaringselt külm. Aasta läbi külm, seega sellega tegelemine võimatu. Lähispolaarne: Väike soojushulk, üsna külm. Lühike vegetatsiooni periood ja kasin soojushulk võimaldab kasvatada kiirekasvulisi kultuure. Tundrakarjamaadel
Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed. Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Euroopa ülemklass elas üsna kasinates oludes ning hõredalt paiknev rahvastik suutis end sellistes majandustingimustes hädavaevu elatada. Mujal maailmas oli põllu-majandusühiskond
Viljakamad mullad mustmullad, Lõuna Ameerika ida ja lõuna osa, Usa ida ja kesk osa, Ida, Kesk ja Lõuna Aasia. Kuivad alad e ariidsed piirkonnad Põhja Aafrika, Põhja Kanada, Lääne Austraalia, Saudia Araabia ps. Lambakarjakasvatus Austraalia, Uus Meremaa, Lääne Usa, Argentiina, Lõuna Aafrika (rantso). Piima ja lihakari peab olema tarbijale lähedal, kuna tooted vajavad kiiret töötlemisvajadust ja võivad rikneda, suur maa ala, kus oleks piisavalt toitu, lopsakas rohumaa. Põllumajanduslikud tootmis vormid - Ekstensiivne toodangu kasv saavutatakse põllumajandusliku maa laienemise või kariloomade arvu suurendamisega, hõredalt asustatud alad, kus maad on piisavalt ja tööjõud on piiratud, teraviljatalu, rantso, rändkarjakasvatus, lamba ja veise kasvatus, alepõllundus Usa, Kanada, Argentiina. Intensiivne toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa alalt suurte kapitali mahutuste, tööjõu ja rohke väetise kasutamise
seadusi peab jälgima jne; kõige olulisem pühakirja osa) -Neviim: prohvetid-isikud, kes annavad inimestele teadmised sellest, mida Jumal inimestelt nõuab -Ketuviim: kirjutised (vanasõnad, nutulaulud jne) 613 käsku: 248 ,,Sina pead.." + 365 ,,Sina ei pea mitte.." Talmud ,,suuline toora"/"õpetus"; suuline traditsioon -Misna kuidas elus käituda -Gemara (Misna kommentaarid) Babüloonia Talmud (rõhk usutavade õige järgimisel) Palestiina e Jeruusalemma Talmud (rohkem põllumajanduslikud nõuanded) Midras-pühakirja tekstide ümberjutustamine Halaha-ususeadus > Toora; > Talmud Jesiva-talmudikool, usukool; praegu Iisraelis Jesiva õpilased on vabastatud armeeteenistusest Tavad: · Ümberlõikamine brit mila - ümberlõikamise leping; 8.päeval, minjan (10 täisealist meest), mohel/moel-i poolt läbiviidav ,,Kadunud nahatüki otsing"/ ,,Search for missing piece" · bar mitsva seaduse/käsu poeg
Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis
Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma villaekspordist. Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. A. Euroopas on tüüpilised põllumajanduslikud tootmise vormid rantšod ja ekstentiivsed teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. (VÄÄR) C. Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. (TÕENE) 3. Milliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on märgitud kaardile? Kaart 1 : Mais Kaart 2: Kohv 4. Tabelis on esitatud andmed kolme riigi metsavarude ja nende kasutamise kohta
positiivset, kuid tollel ajal ei olnud ka väga suurt põhjust muretsemiseks. Reostus oli siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja, suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid. Miks me neid kasutame? Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks
Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses. Vaimulikud, on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris
Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessansile, mis murdis tollase venestuspoliitika. Aadete edendamise kõrval taotles Jaan Tõnisson ka eestlaste majanduselu edendamist, pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu ja hoiuühisused. 1905.aastal revolutsiooni mille tulemusel oli tsaar sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei Rahvusliku Eduerakonna. Jaan Tõnissoni protesteeris ägedalt tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu. 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin
pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool.
Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama
Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse
6. Mitu kolooniat oli 18.sajandiks? - 13 kolooniat, kõik allusid Inglise kuningale ja kohapeal esindab teda kuberner, kohapeal on inimeste oma valitsus 7. Mis oli lõuna- ja põhjapoolsete asumaade erinevus? - Põhjapoolsed kolooniad- tööstuslikud; farmerlik põllumajandus; farmer tegi kõik majapidamises vajaliku; ettevõtlik farmer=edukas majapidamine; aktiivsus ja ettevõtlikkus; laevaehitus ja käsitöö - Lõunapoolsed kolooniad- põllumajanduslikud; puuvilla- ja tubakaistandused; Aafrika neegerorjad tööjõuks 8. Tänu millele hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena? - Inglismaa ja Ameerika sideme nõrgenemisele 9. Mis oli Bostoni teejoomine? - Vastuhakk võimule, inglased võisid teed müüa tollivabalt ja odavama hinna eest; tungisid laevale ja loopisid teelaadungi merre 10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte)
Piirissaarel 40 kg/ha. SAASTUMINE Põhjus: Soovimatu tahke, vedel, tolmjas, tahmane või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Aerosoolgaasilised jäätmed kõik, mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest. Nafta, keedusool, toidurasvad, orgaanilised jäätmed, süsivesikud, valgud. Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid. Õhusaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajandusliku d: 25 1.Kemikaalide kasutamine 1.Autode heitgaasid 2. Ebameeldiv lõhn 2. SO2 olmes ja 3. Tootmisjäägid tööstuses 4. Tolm (põllu harimisel) 3. Fluoriidid 5. Õietolm 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid
1. Majanduslikud näitajad: Kogutoodang Sisemine SKT/GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses 1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel HDI 3 osaindeksit: Oodatav keskmine eluiga Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv) SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia)
9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%. 3. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab
suuri investeeringuid nõudvad väljaarendamata infrastruktuurid. Selleks aastaks on prognoositud, et Venemaast saab suuruselt teine majandus Euroopas. Venemaal on kõik võimalused selle täiustumiseks. 3. Primaarsektor 3.1 Põllumajandus Venemaal on põllumajanduses looma-ja taimekasvatus peaaegu võrdelt (kogutulust moodustab taimekasvatus 55,96% ja loomakasvatus 44,04%). Kõikidest põllumajandusega tegelevatest on 49% lihttalud, 44% kolhoosid ja sovhoosid ja teised põllumajanduslikud organisatsioonid ja 7% farmid. Märtsis 2010 oli sõlmitud leping (BRIC) Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ministeeriumite poolt, mis realiseerib omavahelise koostöö ning osa sellest on põllumajandus kaupade jagamine omavahel, luues ühise põllumajandus andmebaasi. 3.2 Taimekasvatus Venemaal paikneb 10% kogu maa haritavast maast. Peamised kultuurtaimed: teravili, suhkrupeet, päevalill, kartul ja lina. Uue Venemaa põllumajanduse strateegia tõttu on venelased
annaabi.ee 
