majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste kaupade/teenuste tarbimiseks. IMPORT-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT-kaupade ja teenuste müük välismaale Tsüklilisus- majanduskasvule järgnev periood,kus majanduskasv kas aeglustub või langeb,et taas uuelt tasandilt alustada. Majanduslanguse põhjus: nõudluse järsk langus,tõus , ületöötamine, üleinvesteerimine, riiklikud majanduspoliitika vead. Buum- äkktõus
-60 -100 22 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel: Kuna MPC = c ja MPS = 11- c, siis järelikult MPC + MPS = 1 Kuna Qd = S + C ning jagades võrrandi mõlemad pooled Qd läbi, saame: APC + APS = 1 23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud. 1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 22. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused (kasumilootused, intressid intressid, tehnoloogiline määramatus jne
finantsjuhtimise alaste otsuste tegemiseks seda eelkõige seetõttu, et eelpool nimetatud uuringud on vaadelnud ühinemiste mõju eelkõige omavalitsuste administratiivkuludele ning samuti ei ole nende uuringute fookuses olnud ühinemiste pikemaajaliste finantsmõjude analüüsimine. Mahukaim uuring Siseministeeriumi poolt läbi viidud perioodil 1996-2009 toimunud ühinemiste analüüs hindab ühinemist omavalitsustele kasulikuks, sest valitsemiskulud on keskmiselt 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13085477?leiaKehtiv 4 Geomedia (2001). Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele. (Kuue 19961999 ühinenud omavalitsuse näitel). https://www.siseministeerium.ee/public/UURING_hinenud_valdade_haldussuutlikkus.doc (16.01.2013). 5 Sootla, G., Kattai, K., Viks, A. (2008). Kohalike omavalitsuste 2005. aasta ühinemiste ja selle tagajärgede analüüs.
8.Riigieelarve-plaan , mille alusel valitsus kasutab riigi raha : tuludsotsiaalmaks,käibemaks,aktsiisimaks,tulumaks,majandustegevuseeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust ,7,5 miljardit eurot kulud-sotsiaalne kaitse,tervisehoid,haridus,kultuur,riigikaitse-ja julgeolek,valitsemiskulud. kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest.7,7 miljardit eurot , koostamine-aluseks on eelmise aasta riigi eelarve, riigi prioriteedid ja rahvusaheline majandus olukord., tasakaal-et riik toimiks, ei tekiks ohtu riigi julgeolekule ja kodanike turvamisele., eelarve defitsiit-kui palju on ostjad nõus toodet ostma rohkem antud hinnaga, kui müüjad müüma puudujääk, võta laenu või kärpida kulusid
Määramatuse puhul on ainult ekspertide hinnangud. Investeerimise piirefektiivsust võib avaldada kujul: I0 = fi(r); fi < 0 (13) Autonoomne tarbimine C0. Ka teda nagu I0 võib vaadelda pöördfunktsioonina intressimäärast: C0 = fc (r) ( ); fc < 0 (14) Valitsemiskulud G0. Valitsemiskulud G0 on samuti mõjustatud intressimäärast, aga tunduvalt vähem kui eelmainitud. Seetõttu võime valitsuskulud kõrvale jätta ja kuna oma iseloomult on mõlemad eelmised sarnased siis võime autonoomsed kulud kirjutada: j A = fA (r) ; fA < 0 (15) Graafiliselt (slaid 28a) on autonoomsete kulutuste funktsioon (r,Q) tasapinnal langev kõver.
- Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne) - Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine (J. R. Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi ; Patkul oli haritud, kuid kiuslik maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara
Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim kaugeneb rahvast; raha kulutatakse vaid keskuste tarvis; teenuste kättesaadavus halveneb: koolid ja postkontorid pannakse kinni, bussid enam ei sõida ja lund ei
maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema. • 2013 193 valda, 33 linna. • 2014: Veelgi vähem. 2. Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi: 3. Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“: „Plussid“: 1) Suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. „Miinused“: Vallamaja jääb kaugele. Identiteedi kadumine Teenuste kättesaadavus halveneb Kommunaalteenuste hinnad tõusevad ja elu läheb kallimaks Bürokraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks MAARAHVASTIK (L12) 1
Plussid: 1) Suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida. 2) Piirkond muutub loogiliseks tervikuks. 3) Haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjaid. Sellega muutub juhtimine efektiivsemaks. Volikogude professionaalsus tõuseb ? - Asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 5) Valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: protsesside vahelised põhjuslikud seosed Töökohtade vähenemine: Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents Liberaalne majanduspoliitika
maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b. Läänivaldused vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad: · Esialgu mitte pärandatavad, hiljem kujunesid vasallide pärusvaldusteks. · Läänide haldamiseks rajasid vasallid eramõisaid. · Vähenes maaisanda võimutäius, vasallid said enda kätte kohtupidamise jm funktsioonid. c. Rohkem läänistasid maid Taani kuningas ja piiskopid, ordul olid sõjamehed omast käest võtta 3. Maaisandate omavahelised suhted a
Kui tarbimisfunktsioon on näiteks selline nagu meie eelmises näites C = 100 +0,8Qd , siis saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd = 100 + 0,8*Qd +S Säästufunktsioon: S = -100 + 0,2*Qd Säästufunktsioon üldjuhul: S = -C0 + s*Qd S0 = -C0 autonoomsed säästud s =1-c = DeltaS/ DeltaQd marginaalne säästukalduvus, MPS SEOS SÄÄSTU JA TARBIMISFUNKTSIOONIDE VAHEL: Kuna MPC = c ja MPS = 1- c, siis järelikult MPC + MPS = 1 Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 Sisuliselt vaatleme SKP leidmist kulutuste meetodil! Seega kirjutame selle SKP leidmise võrrandi kulumeetodil e. kuluvõrrandi: E = C + I + G kus, E tehtud kulutused, C eratarbimine (C = C0 + cQd ), I investeeringud, G riikliku sektori ostud, LOENG 12 INVESTEERINGUD Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U = r + d kus : U - kapitali kasutamiskulu;
annaabi.ee 
