Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tasand, nt Soome) Linnalised vs maalised (+ vahepealsed) regioonid (regionaalne tasand, nt. EL) PROBLEEMID MAALISUSE MÄÄRAMISEL 1) Tegelikkuses vähemalt 3 vööndit senise kahe (linn/maa) asemel a. Linnad ja linnastunud alad; b. Vahepealsed alad (osaliselt linnastunud alad, siirdealad); c. Maakohad;
tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal: loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus); kontrakultuuriline ränne; vähemkindlustatute ränne; elutsükliränne (vanurite tagasipöördumine maale); tööga seotud ränne. Rahvastikumuutustega seotud probleemid. Madal rahvastikutihedus (teenuste kättesaadavus ebapiisav, ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel, töökohad asuvad kaugel); haja-asustus (teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid, piiriäärsete alade jugeolekuprobleemid); rahvastikuvähenemine (teenuste maksumuse tõus, teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu, väljasurevad külad); vananemine (vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, hoolekanne)); tühjad eluruumid (suvekodud, tulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades); tühjenev asustus (hooldamata maastikud,
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta...
3. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades: 4. Maale kolijate tüpoloogia: • Keskklasside elukvaliteediränne • Kontrakultuuriline ränne. • Vähemkindlustatute ränne. • Elutsükliränne. • Tööga seotud ränne. 5. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused: • Madal rahvastikutihedus: teenuste kättesaadavus ebapiisav; ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel; töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“. • Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid. • Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus; väljasurevad külad. • Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne). Tühjad eluruumid: • kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: • hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned. MAA-ASUSTUS (L13) 1. Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused: 1a. Elukülad
ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. 14. Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest? 15. Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse? 16. Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised? 17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus? Asula- on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana. Asustus- on mingi piirkonna rahvastiku ja asulate paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud,
o 1989.a oli vanuserühmad pigem noorema poolsed, ainult piiri äärsetel aladel oli 60+ vanus. o 2011. aastaks on muutunud domineerivaks vanuserühmaks 60+ MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused o Elukülad: Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp; Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed Haja-asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad; Talud ja ühepere-elamud, mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust;
tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel. 2 cm pikkune isend toodab nii palju mürki, et sellega võiks mürgitada 50 indiaanlaste vibunoolt. 1 kg selle konna mürgist piisaks 100 000 inimese surmamiseks. Puukonnade erk värvus on hoiatuseks kõigile vaenlastele, et need temast aupaklikku kaugusse hoiaksid.6 2.3 Mürgised maod Egiptuse kobra Egiptuse kobra ehk haja on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast. Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse. Mürk tekitab suurt valu ja võib põhjustada ka pimedaksjäämist. Egiptuse kobra hammustusi registreeritakse harva ja need 6 Puukonn, Miksike http://miksike.ee/docs/referaadid2005/loomariigi_rekordid_marisulg.htm
Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m
naftareostus Bakteriaalset reostust võivad meie oludes kõige sagedamini põhjustada: bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse või pinnaveekogusse; nõuetele mittevastavalt ehitatud sõnnikuhoidlad; sõnniku ja stabiliseerimata reoveesette laotamine põllualale, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja kui punktreostusallikate kaudu. Levinumateks punktreostusallikateks on: katuseta väetisehoidlad; katuseta taimekaitsevahendite laod; nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad. Tööstuslikku päritolu heitveed võivad lisaks bakteriaalsele reostusele põhjustada veekogude ja põhjavee saastumist raskemetallidega. Nii näiteks satub kaadmium vette
On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: neid nimetatakse unikaaltü- raamatus on umbes 100 000 sõna. Kuid ka suur sõnaraamat ei
kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Heitvett käideldakse puhastusjaamades. Heit vesi jõuab puhastusjaama kanalisatsiooni kauda. Kui tegu on aga üksikmajapidamisega, kuhu kanalisatsioon ei ulatu, tuleb majaomanikel oma heitvesi koha peal ise käidelda. Käesolev töö annab ülevaate heitvee kohtkäitluses kasutatavatest alternatiivsetest meetoditest ning tavameetodist. TAVAMEETODID HEITVEE KÄITLEMISEKS Heitvee töötlemiseks haja-asustuses kasutatakse tavaliselt septikuid. Heitvee töötlemisel võib ära kasutada looduse enesepuhastusvõimet. Spetsiaalse pinnaspuhastusseadme ülesandeks on tagada reovee puhastus oma krundist väljumata, põhjustamata reostust või lubamatuid keskkonnamõjutusi (põhjavesi, veekogud). Tavaliselt kasutatakse kolmekambrilist septikut. Pinnaspuhastus imbumismeetodil on tavaliselt parim lahendus heitvee looduslikuks puhastumiseks
kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) · Maakonda juhtisid kk vanemad · Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) · Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas · Külad (sumb, haja, rida) · Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu · Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. · Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. · Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel.
kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) Maakonda juhtisid kk vanemad Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas Külad (sumb, haja, rida) Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel.
Kõrged kommunaalkulud linnades tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine; Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud; Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank/pangaautomaat,
Väljendab pindalat,mille peal . .. osastav - toimub liikumine või tegevus. mööda, vastu. 2. . - Kogu maailmas levis see Väljendab tegevuse koha. . uudis. 3. .. seesütlev - Õpilane tegi vea haja- ? . meelsusest. Väljendav põhjust.Vastab küsimu- .. omastav - sele miks pärast? e tõttu-alalütlev 4. - seestütlev. ? - Õhtuti kuulasime raadiot. Väljendab aega ja vastab küsimu- . . ti. sele millal? 4
avamere seisundi paranemist. 10 Samas ei ole Venemaa osa kogu Läänemere saasteallikate hulgas suurim ja iga maa peaks keskenduma oma saastealikatele. Soome rannikul ja saarestikus on põllu- ja metsamajanduse hajakoormus endiselt tõsine probleem. Kohati tekitab kalakasvatus eutrofeerumist. Hajakoormuse vähendamiseks on vaja rangeid eeskirju. Haja- asustuspiirkondade tegevusalasid tuleb aga toetada selliselt, et eeskirjadest kinnipidamine oleks motiveeritud ja ka majanduslikult võimalik. Üksikisikute tarbimis- ja puhkeharjumused peaksid samuti muutuma. Siiski on tarbijal tänapäeval raske saada teavet ostetud toodete elukaare mõjust loodusele, sh veele. Kas tasub osta fosfaadivaba pesuainet linnas, kus on tõhus heitveepuhasti? Kas mahesiga kurnab Läänemerd vähem kui intensiivpõllumajanduses toodetud nisuleib? Sellist infot
Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka rannikumadalikule. Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses. Paljud sellised asulad on väga vanad. Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad. Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi. Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges lääne-ida kaubatee piki Soome lahte. Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis
jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridaküla - õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile.
Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt. Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad 7 rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks
Sumbküla õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval
o Aluspõhja paljandeid kõrgustiku keskel ei näe o Haanja kõrgustiku keskosas ei saa olla ürgorgu, keskel on vaid org mis on kvaternaari setetega lõikunud · Veestik o Palju järvi Rõuge järved o Veelahkmeala Piusa, Pedetsi, Kokiva, Pärlijõgi, Iskna, Võhandu Jõgedel ülemjooksul suur lang · Asustus o Haja- ja sumbkülad o Haanja hõng nn Haanja miis o Puutööndus piipudest oreliteni · Meie kõrgustikud on üsnagi metsa kasvanud · Tuuljärv kõige kõrgemal asuv järv · Kliima o Kõige pikem lumikate 160-180 päeva, pigem 170 päeva. Kuu aega kauem on lumi maas Otepää kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik · Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid o Olemas alupõhjaline kõrgendik (90-115)
2.Обозначает место действия. По всему миру распро- Kogu maailmas levis see Väljendab tegevuse koha. странилась эта новость. uudis. 3.Обозначает причины В эст.яз. – seesütlev действия и отвечает на Ученик допустил ошиб- Õpilane tegi vea haja- на вопрос почему? ку по рассеянности. meelsusest. Väljendav põhjust.Vastab küsimu- В эст.яз. – omastav с пос- sele miks pärast? лeлогом tõttu-alalütlev и 4. Обозначает время и от- seestütlev. вечает на вопрос когда
tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt.), töötavad matkajuhid. Ka Eesti turismiagentuurid korraldavad regulaarseid ringsõite Lahemaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks. Paikneb 10318 ha-l Karula kõrgustikul. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti omapärase kuppelmaastiku, seal paiknevate jõgede ja järvede ning haja-asustuse kaitseks. Paikneb administratiivselt Valga ja Võru maakonnas. Pargi territooriumil asuvast 33 järvest on suurim Ähijärv (176,2 ha), Koobassaare järves leidub mitmeid haruldasi veetaimi. Omapärane on Kaika kuplistik. Raskesti ligipääsetavates kohtades on säilinud veel 120 kuni 140 a. vanuseid ürgmetsailmelisi puistuid. Siin pesitseb ka haruldasi kaitstavaid kotkaid (kalakotkas, väike-konnakotkas, kaljukotkas) ja liigub ringi meie suurkiskjaid.
klassireegel. Tänan.“ Seejärel pöördub õpetaja positiivsel, ootaval hoiakul poolelijäänud arutelu pliiatseid, kustutuskumme ning joonelist (ja valget) A4 paberit, lihtsalt igaks juhuks. Alguses juurde tagasi. „Pole oluline, kumb käsi, peaasi, et teil on käsi püsti [õpetaja naeratab]. Hästi õpetaja ei tea, kas ilma pastakata õpilane on tülikas, laisk, ükskõikne või loomupäraselt haja- ... hakkame peale ...“. Seda tuleks eelistada sõnumitele nagu: „Ärge hõikuge...“, „Te ei peaks meelne. Teisest kooliastmest alates on karp „vajaliku kraamiga“ esimestes tundides hädavajalik hõikuma, või mis?“, „Miks te hõigute üle klassi?“ (lk 9). Alati tasub ka enne klassi minekut kontrollida, kas pastakad töötavad (!).
annaabi.ee 
