KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ...
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise ...
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või...
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravita...
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leit...
argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille
Ülesanded 1 Miks on jääl väiksem tihedus kui veel? Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud. 2 Kas on olemas maksimaalne võimalik temperatuur? Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 60 kraadi). Mida võib sellest järeldada kõrbeliiva erisoojuse kohta? Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne...
Nele T. Lotu kõ Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena. Õitseb aprillis ja mais. Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasut...
Eainete märgistus Mari-Liis Oberg, Kerly Naeris, Polina Piskoppel, Kaie-Mari Hanikat 10 A klass Kuidas tähistatakse Eaineid? Kas on erinevaid võimalusi? Euroopas on vastav koodsüsteem tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Samuti võib tähise ja numbrikoodi asemel olla Eaine nimi nt. sidrunhape. Näiteks: E410 jaanileivapuujahu E330 sidrunhape E954 sahhariin Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus? Toiduseadus 3. peatükk ,,Toidu suhtes esitatavad nõuded" §16. Lisaaine (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid ( teisest § 17. Tehislik lõhna ja maitseaine (1) Toidu ühendist saadav ühend) muutuvad otses...
Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...
Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- ke...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir. koordinaadid: 17° S, 155° E PILDID Tänan kuulamast!! :D
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
