Kordamisküsimused II maailmasõjast (0)

1 Hindamata

Kordamisküsimused II maailmasõjast

Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel;
Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid:

1935 – Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles ’i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud.

1935 – Saarimaa liitus Saksamaaga

1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni

1936 – Kominterni -vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike.

1936. 07 – 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri

1938 – Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga

1938 - Müncheni sobing – liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse

1939 – Saksamaa viis väed Klaipedasse

23.08.1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksa ja NSVL mittekallaletungileping

1939 – Tšehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia

Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed;
Põhjused:
Poliitilised eeldused
Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
Sõlmiti MRP. (Molotovi-Ribbentropi pakt)
Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks.
Majanduslikud eeldused
Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
Ideoloogilised eeldused
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
Saksa olukord: Versailles’i lepingut peeti ebaõiglaseks
II Maailmasõja eelprooviks peetakse Hispaania kodusõda
Tagajärjed:
Surma sai palju tsiviilelanikke
Hävisid mitmed kultuuriehitised
Inimesed surid nälga
Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.
Kommunistliku bloki e. Teise Maailma teke
Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus
Iseloomusta sõjategevust kaardi abil;

Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu ; koalitsioon ja selle kujunemine:
• 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister ) ja F. D. Roosevelt (USA president ) Atlandi harta põhimõtted.
Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit.
• 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks
Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon.

Atlandi Harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm .
Teherani konverents - Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill.
Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.
Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist , mida nood lubasidki.
Jalta konverents - Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia .
Potsdami konverents - Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman ), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

tähtsamad sõjatandrid ja lahingud:
Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta.
Moskva lahing - 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda.
Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan “Barbarossa”. Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada).
Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit.
Stalingrad - Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel.
Kursk – sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele.
El- Alamein - 1942.a. Põhja- Afrikas Egiptus ). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma.
Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid ,
sõjakaotused ja –kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele.
Pagulaskond.
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu , kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel.
28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940
• MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri
• 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel – Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid – baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940
• baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939
Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks).
6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega – teostus anneksioon , Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti.
* korraldati ümber riigiaparaat
14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest – st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi.
Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega)

Mõisted ja isikud:
Holocaust - Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Vastupanuliikumine - Teise maailmasõja võitjariikide allikais kasutatakse koondterminit vastupanuliikumine (inglise keeles resistance movement ) sageli vaid kitsamas tähenduses, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka Nõukogude) okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi , mis tegutsesid ajavahemikul 1939–1945. See, kitsamas tähenduses vastupanuliikumine, jätkas sõjaeelset fašismi (natsionaalsotsialismi, falangismi, raudkaartlaste, tuliristlaste, reksistide, noolristlaste, ustašite, aga ka stalinismi) vastast võitlus. Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus
Anšluss - Austria liitmine Saksamaaga
Müncheni konverents - 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tšehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa
MRP - Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksa ja NSVL mittekallaletungileping
Baasideleping – 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral.
Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine
Suvesõda - Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste ( metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.
Atlandi Harta - Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.
ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Winston Churchill - Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock , Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik . Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.
Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1]
Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [šarl andr'e žoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille – 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil.
Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 – 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja.
Georgi Žukov - Georgi Konstantinovitš Žukov (vene Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Johannes Vares - Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus [1], ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Eesti NSV teeneline kirjanik 1945
Otto Tief - Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja, Põlva rajoon ) oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal. 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks
3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 13 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ursula1607 Õppematerjali autor

teise maailmasõja konverents churchill armee atlandi harta suurbritannia nsvl winston

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu 1930-1945

1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

Sakslased kandsid suuri kaotusi. Punaarmee läks pealetungile ja tõrjus sakslased tagasi. 31. Itaalia vallutamine USA ja brittide poolt millal, mis oli tagajärg. 3.sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. Uus valitsus palus aga liitlastelt vaherahu. Siis sisenesid Saksa väed Itaaliasse ning vabastas Mussolini. Sakslastel õnnestus liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased oma eesmärgi täitnud- Itaalia oli Teisest maailmasõjast väkja langenud. 32. Midway lahing mis see oli, millal, kuidas mõjutas II MS käiku- Toimud 1942.aasta teisel poolel. See oli merelahing Vaiksel ookeanil. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. 33. Kamikaze kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - Kordamine 12. klassile

Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941

Ajalugu

doc

KT II maailmasõda

KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõ

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Jalta konverents- toimus Krimmis 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis. 2ms kolm võitjariiki (am, nl, suurb) saks sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitikud ja maj põhimõtted saks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas kui nl ründas soomet 30.nov 39. Sõja tagajärjel loovutas Soome 13% oma territooriumist ja suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

Ajalugu

docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust v?

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon

Ajalugu

Rohkem sarnaseid