Vana-Kreeka (0)

Vana-Kreeka
Silver Sepp 6a klass
Pärnu Vanalinna Põhikool
Varajane Kreeka (2500-750 a eKr).
Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid .
Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700- 1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa.
Kreeta.
Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu.
Pilt Knossose palee seinalt.
Mükeene kultuur.
Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad . Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi . Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared.
Mükeene lõvivärav.
Tume ajajärk
Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud.
Kreeka müüdid.
Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost – Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad.
Kreeka kuulus pime laulik Homeros . Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia.
Trooja sõda
Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma .
Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast. Leegid neelasid juba esimest laeva kui Patroklos kelllel oli seljas Achilleuse turvis viskas oma oda troojalaste sekka. Ta oleks kohe tapetud kui ta ei oleks olnud nii Achilleuse moodi. Troojalased pidasidki teda Achilleuseks ning põgenesid. Patroklos koondas sõdalased ja ajas põgenevaid troojalasi linnamüürideni taga. Järsult tabas teda juhuslik hoop. Ta kiiver rebiti peast ja oda lõõdi pilbasteks. Ta üritas Trooja müüridest eemale roomata kuid tema rinda läbistas Hektori mõõk ja Patraklos suri. Kui Achilleus oma nõo surnukeha juurde jõudsid üritasid Kreeklased seda iga hinna eest kaitsta. Vihast raevunud sööstis ta Troojalaste summa ja jagas hoope igale Troojalasele moodustades laiba ümber verise ringi. Päikeseloojangul tõmbusid troojalased tagasi oma linnamüüride varju ning Achilleus viis Patraklose laiba tagasi Kreeka laevad juurde. Ta maeti austusavaldustega mere äärde.
Pärast seda maksis Achilleus Hektorile kätte. Ta kutsus Hektori duellile ja tappis ta. Pärast seda sidus ta Hektori vankri taha ja tegi mitu tiiru ümber Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis . Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi jõkke kastes hoidnud kinni Achilleuse kannast. Seejärel laisigi Paris teele mürgitatud noole mis tabas Achilleust otse kanda. Achilleus suri silmapilgul ning tema ustavad mürmidonid kandsid ta lahinguväljalt minema. Kreeka vägi leinas seitseteist päeva ja seitseteist ööd.
Trooja vallutati pärast kümmet aastat kavala Odysseusi poolt kes lasi ehitada tohutu puust hobuse. Hobune oli ehitatud põletatud laevadest ja sinna sai pugeta käputäis sõdureid. Kreeka laevad teesklesid põgenemist ja lahkusid. Hobune veeti trooja värava ette ja troojalased viisidki hobuse oma linnamüüride sisse. Hobuses olid peidus sõjamehed kes tulid öö saabudes hobusest välja ja avasid väravad. Teised Kreeklased olid öösel tagasi tulnud ja ootasid väravate all. Nüüd olid Kreeklased troojas sees ja toimus tohutu verevalamine. Kõik Troojalased tapeti ja Trooja põletati maatasa.
Kuulus Trooja hobune tänu millele hävitati Trooja linn.
Keeeka müüdid ja kirjandus.
Kreeklaste müüdid rääkisid kunagi elanud inimestest ja nende tegudest. Neid inimesi nimetasid Kreeklased kangelasteks. Ühed suurimad Kreeka kangelased on Odysseus, Agamemmnon, Achilleus ja Herakles . Neid kangelasi oli kindlasti veel rohkemgi . Müütideks nimetatakse lugusid kangelastest ja jumalatest. Kreeka müüdid võivad ka rääkida päriselt aset sündinud sündmusi kuid veidi moonutatult. Kõige rohkem meeldis Kreeka laulikutele laulda Trooja sõjast. Just sellest loost tegigi Kreeka kuulus pime laulik Homer kaks eepost – „Illias” ja „Odüsseia”. Muistsetele Kreeklastele olid need kõige tähtsamad teosed. Kreeklased tundsid neid eeposeid väga hästi ja mõned võisid sellest katkendeid isegi peast lugeda. Kreeka eepos „Odüsseia” jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju. Sel rännakul kohtas ta igasugu erinevaid inimesi ja olevusi – ühesilmalist kükloopi, merekoletisi ja palju muid olevusi. Sel ajal kui Odysseus otsis teed tagasi koju üritasid hulk mehi Odysseuse naise Penelopega abielluda. Kui Odysseus oma kodusaarele saabus tappis ta kosilased. Kreeklaste kuulsaim kangelane oli Herakles. Herakles oli hästi tugev ja juba väiksest peale kägistas ta kaks madu kes teda tappa olid üritanud. Need maod saatis talle kallale jumalanna Hera . Vanemaks saades rändas ta mõõda kreekat ringi ja saatis korda erinevaid vägitegusid. Doorlaste ülikud pidasid Heraklest oma esisiaks.
Herakles
Kreeka jumalad
Alguses oli jumal Chaos. Ta sünnitas Gaia ehk maa. Gaia sünnitas endale mehe – Uranose. Gaia ja uranos sünnitasid Kronose ja Rheia. Kronose ja Rheia ühised lapsed olid Zeus (kreeka taevajumal ja ühtlasi ka peajumal . Tema käsutuses olid piksenooled, Hera (zeusi õde ja ühtlasi ka abikaasa. Hera oli abielude kaitsja), Hestia (zeusi poolõde, kodukolde ja ohvritule jumalanna), Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna.), Poseidon(Zeusi vend ja merede valitseja. Tal oli käes kolmikhark ja tema lemmikloom oli hobune) ja Hades (Zeusi vend ja allmaailma valitseja).Kronos tahtis saada ise taeva valitsejaks ja tappis oma isa Uranose. Ennem oma surma pani Uranos Kronosele peale needuse. Needus pidi tegema nii, et Kronose lapsed teevad Kronosele sama mis ta tegi oma isale . Seda kartes neelas Kronos alla kõik oma pojad. Rheia suutis päästa ainult noorima poja – Zeusi. Kui Zeus oli vanem sai ta endale võlujoogi. Ta jootis selle võlujoogi Kronosele ja Kronos oksendas kõik Zeusi vennad ja õed välja. Pärast seda tappis Zeus Kronose. Gaia ja Uranose lapsed olid ka 12 Titaani kes tahtsid olla maailma valitsejad . Kuid seda tahtsid ka Zeusi õed ja vennad. Ja nii algaski sõda Titaanide ja jumalate vahel. Sõjas ei saanud keegi võitu kuni Zeus sai enda valdusesse piksenooled ja Titaaid võitis. Tänu sellele sai Zeus peajumalaks. Zeusil oli 7 last kuid ainult kaks neist olid tal Heraga. Zeusil oli palju armukesi kellega ta lapsi sai. Zeusi ja tema naise ning armukeste lapsed on Artemis (Apolloni kaksisõde, loomade ja jahijumal . Tema lemmikloom oli kits ), Apollon(Artemise kaksisvend, ilu ja kunstijumal), Hephaistos(Hera ja Zeusi laps, tule ja sepatöö jumal) Ares (Zeusi ja Hera laps, sõjajumal. Ta oli Kreeklaste üks vihatuim jumal kuni tema tõi sõjas kaasa õnnetust), Dionysos (Zeusi ja ta armukese Semele poeg, ta oli veinijumal . Dionysose auks peeti ateenas Dionüüsiaid), Hermes( Zeusi ja Maia poeg. Ta oli jumalatte käskjalg ning teekäiate jumal. ja Athena (Sündis Zeusi peast. Ta oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull).
Kolonisatsioon
Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna – Itaalia ja Sitsiilia rannikualad . Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised ( linnriigid ). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul.
Kreeka tähestik
Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik.
Poliste valitsemine
Demokraatlikud linnriigid
Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu.
Aristrokaatlikud linnriigid
Aristrokaatlik linnriik oli Sparta . Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid . Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks.
Türannia
Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega polise valitsemise asjades nõus ja see põhjustas sisetülisid. Tihti sõdisid aristrokaadid omavahel. Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks. Mõned türannid olid head valitsejad ja valitsesid edukalt polist. Kuid mõned olid väga julmad kuna kahtlustasid kõiki kuna teised aristrokaadid olid türannidele eriti vaenulikud. Türannid kartsid et neid võidakse üritada tappa. Türannide tapmisi tuli ka tõesti ette.
Solon
Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena . Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid.
Ateena reformide looja Solon.
Sparta
Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas . Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid . Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks . Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid vabad inimesed kellel ei olnud kodanikuõigusi. Kolmanda grupi moodustasid heloodid ehk orjad . Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia maadelt pärit põliselanikud. Rahvakoosoleku hääletamine toimus kisaga ja see mille poolt kõige kõvemini karjuti jäi peale.
Kuna heloote oli Spartas rohkem kui spartalasi tuli neid relva jõul ohjes hoida ja seega pidid spartalased neist sõjaliselt tugevamad olema. Tänu sellele põõrati suur osa laste kasvatusest kehalistele treeningutele. Poisid pidid olema kartmatud ja tugevad sõjamehed. Ellu jäeti sündides ainult kõige tervemad ja tugevamad, ülejäänud tapeti. Enamasti visati nad kaljult alla ja selle otsuse pidi langetama lapse isa. Seitsmeaastaselt pandi lapsed riiklikesse koolidesse kus nad tegelesid kehalise treeningugaja õppisid muusikat ning tantsu. Kirja õpiti ainult niipalju et lugeda sõjakäsklusi ja saata napisõnaline ehk lakooniline vastus. Poisid pidid tundma nälga ja valu kuid vinguda ja kurta ei tohtinud. 18 aastaselt võisid noored minna omavanuste salka mis kaitses Spartat. 20 aastaselt said neist täieõiguslikud sõjamehed. 30 aastaselt võisid nad pere luua ja õiguse rahvakoosolekul osaleda. Ka Sparta tüdrukud tegid läbi samasuguse koolituse kuid nende koolitus oli leebem. Nad elasid ema käe all.
Sparta faalanks .
Kreeka-Pärsia sõjad
VI sajandil eKr vallutasid pärslased suure maaala Väike Aasias ja mujal. Linnad mis asusid Väike Aasia rannikul alistusid suurele Pärsia riigile ja pidid neile andamit maksma. Kreeklased ei tahtnud ülemvõimuga leppida ja seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla.
Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas. Külgedel olevad tugevamad mehed said oma vastastest kiirelt jagu ja tõmbusid Pärsia sõjaväe keskosa ümber kokku ja surusid Pärslased tagasi.
Müüt räägib et pärast lahingut jooksis käskjalg joostes kodulinna Ateenasse ja kui ta sinna jõudis karjus ta „rõõmustage, ateenlased, meie võitsime!” ja suri seejärel.
Maratoni lahing.
Pärslased tahtsid ikkagi Kreekat oma ülemvõimu alla allutada ja seega võttis uus pärsia kunignas Xerxes 480 eKr ette uue sõjaretke Kreeklaste vastu. Sel sõjaretkel liikusid pärslased hiiglasuure laevastikuga piki Egeuse mere põhjarannikut. Kreeka polised sõlmisid Xerxese sissetungi vastu liidu mille etteotsa valiti Spartalased. Otsustati kaitsta Termopüülide kitsasteed mille kaudu pääses Kesk- Kreekasse . Kreeklased ei suutnud koguda kokku suurt väge ja seega saatsid ainult väikse osa. need sõdurit olid Spartalased keda juhtis Sparta kuningas Leonidas . Nad hoidsid pärslasi kaks päeva tagasi kuni nad reedeti ja Pärslased said tänu salajast rada mööda Spartalastele seljataha . Kui sellest Spartalsed teada said saatis Leonidas osa oma väest tagasi ja jäi 300 spartiaadiga kaitsma Termopüüle. Pärslased nottisid nad kõik maha. Nende hauale püstitati hiljem lõvikujuline mälestussammas
Pärslased üritamas Spartalastest läbi tungida .
Leonidas
Leonidasele pühendatud mälestussammas.
Salamise lahing
Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu.. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid , segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi. Seepeale kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi, ning tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid , kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele , kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid . Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda . Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik.
Salamise merelahing mille võitsid Kreeklased.
Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi. Spartalased ühinesid kreeklastega ning üheskoos panid kreeklased Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega, lõpetas ta Ateena lõhkumise, kuni kõik oli maatasa ning siis läks Teebasse, kes siiski oli äraandja, ning jäi kreeklasi ootama. Kreeklased läksid Mardoniusele järgi. Peale manööverdusi ning tagaajamisi mägedes jõudsid mõlemad väed Plataia väljadele, kus peeti Kreeka-Pärsia sõdade viimane lahing mille tulemusena kihutati pärslased Kreekast lõplikult välja.
Plataia lahing mille tulemusena kihutati Pärslased Kreekast välja.
Ateena mereliit ja Perikles (462 – 429 eKr)
Pärast Kreeka – Pärsia sõdu jäi osa Kreeka poliseid mis olid Väike – Aasia läänerannikul ikka veel pärsia võimu alla. Selleks et vabastada neid poliseid moodustasid Egeuse mere äärsed polised liidu. Polised pidid panema liidu nimel välja sõjalaevu või annetama raha rahakassasse. Rahakassa asus Delose saarel. Kõige rohkem laevu oli Ateenlastel ja teised polised pidasid Ateenast kõige tugevamaks nende seast ja seega said Ateenlased liidu juhiks. Ajajooksul tugevnes Ateena võim mereliidus. Suur osa liitlastest ei andnud enam liidu jaoks laevui vaid annetasid raha. Selle raha eest arendasid Ateenlased enda laevastikku. Ka rahakassa toodi Ateenasse.
Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest. Periklest valiti strateegiks koguni 15 aastat järjest. Perikles suurendas riigi võimsust. Periklese aeg oli Ateena hiilgeperiood. Perikles lasi oma eluajal rajada mitmeid uhkeid ehitisi ja skulptuure. Üks suurim ehitis mida ta tegi olid pikad müürid. Pikad müürid ühendasid Ateenad Pireuse sadamaga. See oli vajalik sest kui Ateenat piirati said inimesed mere kaudu tuua Ateenasse toitu ja muud. Nii oli Ateena piiramine mõtetu tegevus kuna nad võisid seal peaaegu igavesti vastu pidada.
Perikles ( 462-429 eKr)
Ateena.
Ateena oli Periklese ajal uhkeim linn Kreekas. Periklese ajal elas ateenas kümmnied tuhandeid inimesi. Agoraa oli kõige rahvarohkem koht. Teine suurim agoraa oli Pireuse sadamas. Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil mis asus kõrgel künkal agoraa ja akropoli läheduses. Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole.
Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks .
Parthenoni tempel.
Vana Kreeka kaart.
Peloponnesose sõda.
V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast Kreeka – Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve Kreeka jagunes kaheks osaks. Üks osa oli Ateena mereliiduga ja teine osa Sparta Peloponnesose liiduga. Kuna nad olid vaenulikud üksteise suhtes alustasid nad sõda. See sõda mõllas aastatel 431 – 404 eKr. Kuna Sparta jalavägi oli tugevaim Kreekas ei julgenud Ateenlased nendega välilahingut pidada vaid varjusid oma müüride vahele. Igal aastal rüüstasid spartalased Ateenlaste külasid ja põlde. Aga Ateenlasd olid tugevamad merel ja rüüstasid samuti igal aastal Sparta ja tema liitlaste rannikuid. Kuna spartat aitasid rahalisel teel Pärslased ehitasid Spartalased endale võimsa laevastiku. Kuna Ateenlasid läksid sõlakäigule Sitsiiliasse ja suurem osa laevastikust hukkus läks sõjaline ülekaal Spartalaste kätte. 405 aastal eKr toimus otsustav lahing Hellospontose väinas. Ateenlased ei valvanud oma laevu ja Spartalased võtsid need endale. Spartalased piirasid Ateenat nii maalt kui merelt ja Ateenlased alisutsidning Sparta võitis sõja.
338. aastal eKr toimus Chaironeia lahing Makedoonia kuninga Philippos II ja Kreeklaste vahel. Philippos II võitis lahingu ja seega allutas Kreeka oma võimu alla. See oli lõpp iseseisvale kreekale ja algas Hellenismi periood (338 – 133 eKr).
Olümpiamängud.
Esimesi olümpiamänge peeti arvatavasti aastal 776 eKr. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Neid mänge peeti iga nelja aasta tagant. Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud . Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks . Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud . Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure. Nendest pn kasvanud tuntud riigimehed .
Kreekast pärit punasefiguuriline vaasimaal
Millel kujutatati kahte maadlejat.
Teater ja kirjandus.
Algselt ei pannud Kreeklased oma ajalugu kirja ja nendest sündmustest rääkisid ainult rahvalaulikud kes laulsid minevikus aset sündinud müütidest. Esimene Kreeklane kes alustas ajaloo kirjutamist oli Herodotos . Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks.
Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast – theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi.
Dionysose teater Ateenas.