KREETA JA MÜKEENE (0)

Kreeta ja mükeene võrdlus
Kreeta Mükeene
Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute
kindlustamatta müüridega
Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid
kujutati lilli,liblikaid,spordimehi
Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine
käsitöö
Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida
tänavu lugeda osatakse lugeda
Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude
Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid
Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused

Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva

Spartale tuli maksta sõjahüvist

Ateena demokraatlikus kukutati

Ateena kindlused hävitati
5. Ateena mereliit saadeti laiali
Sparitaatide kasvatus
Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa.
7-13 a. – lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust.
14. a – tuli läbida karm prooviaasta, seejärel sai ta õiguse relva kanda ja osaleda krüpteiadel.
15-20 a. – eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul .
30. a – täieõiguslik kodanik,sai maalapi ning pidi abielluma.
Ühiskonna struktuur
Enamiku koostasid talupojad,rikkamad tulid majapidamisega iseseisvalt toime,nad muretsesid endale raskerelvastuse,kuulusid sõjaväkke ning olid kindlad kodanikud. Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud, nad pidid võtma halbadel aastatel laenu võtma ja kui nad seda tagasi maksta ei suutnud, siis loovutasid maatüki ja jäid rentnikuks. Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased.
Sparta ja Ateena riigikorraldus
Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu – geruusia ( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud – 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse.
Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees ,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles , kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise.
Soloni reformid
Solon (640-558 eKr) reformid 594 aastal:

tühistas talupoegade võlad ja keelas tulevikus võlgnikke orjaks müüa.

keelati vilja väljavedu Atikast

uus ühiskondlikk jaotus mis liigitas inimesed perekondlikku päritolu asemel vara ja sissetuleku põhjal nelja klassi.

amnestia kõigile väljasaadetud ateenlastele
Olümpiamängude roll
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant jumal Zeusi auks. Võistlejaid oli nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei piirdunud mitte üksnes spordiga. Siin ohverdati jumalatele. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Olümpiavõitjaid austati,ja autasustati, neile püstitati isegi sambaid. 5 saj. koostati olümpiavõitjate nimekiri, mis sai ka 776 eKr tagasiulatuv kiri kreeklaste ajaarvamise aluseks.
Abielu tähtsus
Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid kas oma isale , abikaasale või mõnele muule meeslähisugulasele. Abielu otsustati äia ja tulevase peigmehe vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli et 30-40 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasvara suuruse. Abielu eemärk oli hankida seaduslike järglasi.Aristrokraatide seal mängis abielu poliitilist sidemete sõlmimise rolli. Peigmees ja naine ei pruukinud enne abielu üksteist nähagi ja seda ei tehtud ka abielu kestel palju. Mees oli pidevalt riigiasju ajamas. Seda aristrokraatide puhul, vaestes peredes kohtuti tihedamini ja võis tekkida isegi vastastikune sümpaatia.
Kes? Tähtsus?
Termopüülide kitsastee
Istmose maakitsus
Knossos
Kreeta saarel asuv kõige tähtsam ja tuntuim loss, mille varemed on siiani säilinud.
Mükeene
Kreekas asuv kõige tuntuim loss, mis on andnud nime kogu järgnevale tsivilisatsiooniperioodile.
Olümpia
Kreekas,kreeklaste peajumala Zeusi tähtsaim kultuse koht.
Kes? Tähtsus?
Minos
Kreekas kuningas,keda seostatakse u 2000 aastat eKr toimunud tsivilisatsiooni arenguga, kus õpiti vaske kasutama.
Dareios I
Pärsia kuningas, kelle valitsemise ajal peeti Maratoni lahing 490 a eKr, mis ka võideti.
Xerexes I
Dareiose järglane, kuningas, kes vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka
Themistokeles
Ateena riigimees, kelle ettepanekul kulutati Laureioni hõbedakaevandusest saadud raha laevastiku ehitamisele. Tema juhtimisel võideti pärslasi Salamise lahingus.
Mardonios
Pärsia väejuht,kes nägi spartalaste kõhklusi ja ründas Plataia lähistel, sai aga lüüa ja langes lahinguväljal.
Lykurgos
u 8 saj eKr Sparta seaduseandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel Sparta seadused.
Solon
Muutis Ateena riigikorda aastal 594, oli riigimees,poeet ja seadusandja, kes kärpis mõnel määral aristrokraatide eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.
Perikles
5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia.
Mõisted
Hellen
Põhja-, Kesk- ja Lõuna Kreeka rahvas. Kreeklased kutsusid endeid nii– ühine keel,komed ja usund.
Lineaarkiri A
Kreetalased kirjutasid savitahvlile vajutatava kirjaga, silpkiri nn lineaarkiri A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda.
Lineaarkiri B
(varaseim)Kreekakeelne kiri, mida me tänapäeval oskame lugeda.
Kükloopilised müürid
Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama.
Aristrokraatia
Ehk kreeka keeles parimate valitsus.
Barbar
Niiviisi kutsusid kreeklasid kõiki mittehelleneid(st need kes räägivad arusaamatut keelt)
Trireem
Ahhailased
Kreeka hõim, kes rajas Mükeene kultuuri.
Doorlased
Kreeka hõimud kes tungisid Kesk- ja Lõuna- Kreekasse u 1200 eKr
Joonlased
Ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike- Aasiasse ja Eugeuse saartele.
Polis
Tüüpiline Kreeka linnriik , polis on Kreeka keeles linn. Oli üsnagi väike,koosnedes kesksetest asulast ja selle ähiümbrusest.
Kodanik
Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu.Enamjaolt vaba põliselanikust mees.
Aristrokraadid
Rikas ja mõjukas ülemkiht Kreeka ühiskonna struktuuris
Türann
Võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaesete elujärge.
Spartiaat
Sparta kodanikkond .
Basileus
Geruusia
Spartas 30 liikmeline vanemate nõukogu.
Apella
Efoor
Juht,kes otsustas silma või kõrva järgi.
Perioig
Lakoonika asukad , kes olid küll isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes sõjaväekohustuslikud.
Heloot
Spartiaatide maaorjad.
Hopliit
Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka.
Faalanks
Lahingurivi, kus sõdalased rivistusid mitmesse viirgu ja liikusid vaenlasele vastu sõja ja võidulaulu paiaani saatel.
Krüpteia
Hippeid
Piisavalt rikkad et hankida endale sõjaratsu.
Dzeugiidid
Maaharijad , jõukamad talupojad,kes moodustasid raskerelvastuse jalaväe.
Teedid
Kõige vaesemad, teenisid kergerelvastuse jalameestena või sõudjatena laevadel.
Ekleesia
Vähemalt 20 aastased, kodanikest koosnev rahvakoosolek.
Bulee e. 500 nõukogu – 50 esindajat igast hõimust, nõuandev organ, valmistasid ette küsimused rahvakoosolekule arutlemiseks,igapäevaselt tegelesid riigi rahaasjade korraldamisega.
Heliaia
6000 liikmeline vandekohus, jagatud kümneks 500 liikmeliseks komisjoniks,ülejäänud olid varus.
Ostrakism
Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism.
Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega.
Akropol
Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse – akropoli jalamil.
Agoraa
Kreeka koosoleku- ja turuplats.
Andreion
Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades.
Kitoon
Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised.
Himation
Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation.
Sümpoosion
Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud.
Kraater
Laia suuga veinisegamisnõu.
Gümnaasion
Spordiväljak ja sinnajuurde kuuluv riietumisruum, „alasti oleku koht“ kreeka keeles.
Hetäär
Kreeka keeles kaaslanna, sõbratar
Paiderastia
Homoseksuaalne suhe.
Aastaarvud:
1500 eKr-
1200 eKr-
776 eKr-
490 eKr-
480 eKr – Salamise lahing, Termopüülide lahing
479 eKr- Plataia lahing, antakse viimane löök pärslastele.
405 eKr-
404 eKr-
Sõjad, lahingud, liidud.
Maratoni lahing
490 eKr, Dareios saatis laevastikku koos sõjaväega üle Eugeuse mere Ateena vastu, see väekoondis sai aga ateenlastelt rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma .
Termopüülide lahing
480 eKr,
Salamise lahing
490 eKr,Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik , mile põhiosa moodustasid Ateena laevad, vaenlase üle(pärslased) otsustava võidu.
Plataia lahing
479 eKr, Sparta väed asusid retkele kuna vastasel juhul ähvardas Ateena Pärsia vastastest liidust välja astuda.
Ateena mereliit
Väike- Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said Ateenlased .
Peloponnose lahing
491-404 eKr, Suur osa Ateena laevastikust hävis sõjakäigul Sitsiilia saarele . Sparta sai rahalist abi pärslastelt ja ehitas ka endale võimsa laevastiku. Sõda osutus Ateenale hukatuslikuks.
Hellespontose lahing ( Aegospotami lahing )
405 eKr, Spartalaste ootamatu rünnakuga hävitati Ateena laevastik peaaegu täielikult. Seejärel asuti Ateenat piirama. Peale 6 kuud kestnud piiramist olid näljast nõrkenud ateenlased sunnitud vastu võtma rasked rahutingimused.
7