Kreeka lühikokkuvõte (0)

Kreeka Paulina Pähn
Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee – meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks – varajane kaubandus
I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr

• Keskus – Knossos
  
• Oma kiri – lineaarkiri A (dešifreerimata) majapidamisaruanded
  
• Lossid – keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised , rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos
  
• Europe röövimine, Minotaurus
  
• Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees- Aasia rahvastega
  

II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt)

• Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr
  
• Lineaarkiri B (dešifreeritud)
  
• 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri – tekkis uus kultuur
  
• Lossid – labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused
  
• Trooja sõda, Herakles , Iason, “ Ilias ” ja “Odüsseia”
  

Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus
Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad
III Tume ajajärk 1100-800 eKr

• Lossid, kiri ja kultuur unustati
  
• Osa kreeklasi lahkus Väike- Aasia rannikule
  
• Raua kasutuselevõtt
  

IV Arhailine periood 800-500 eKr
Tsivilisatsiooni uus tõus:

• Elanikkonna kasv – linnade teke ( polised e linnrigid – oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond)
  
• Kihistumine : ülemkiht, lihtrahvas
  
• Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel( Sparta , Korintos , Ateena , Mileetos , Sürakuusa), kaubandus tihenes – raha
  
• Vaimne tegevus: alfabeet ( foiniikia tähestikust), Homerose eeposed
  
• Kunst : 1. Arhitektuur – templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur – arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal – algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss
  
• Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr – ajaarvamise alguspunkt
  

Kreeklaste kokkukuuluvus põhineb keelel, kommetel, usundil ja ühistel võitlustel(vastandusid barbaritele)
Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas)
Riigikorraldus: polis ; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed)
Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus – turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju.
Ühiskond:
1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa)
- käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata)
Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest.
Sõjaväe põhiüksus – raskerelvastatud jalavägi
Sõdalane – hopliit (kilp, turvis , säärekaitsed, kiiver , oda, mõõk)
Lahingurivistus – faalanks
2. Ülemkiht e. aristokraatia
Positsioon põhines suurmaavaldusel. Haridus ja kasvatus saadi Gymnasionidest. Kasvatus oli suuresti füüsiline, aga õpiti ka palju muud.
Kreeka aristokraat pidi püüdlema täiuslikkuse poole, ta pidi olema ilus, tugev, tark, vaimukas . Spordivõistlustel võrreldakse füüsilist täiuslikkust. Vaimses täiuslikkuses konkureetiti sümpoosionitel – sõpruskonna kogunemistel, kus joodi veini ja peeti vaimukat vestlust (võisteldi luules ja kõnes). Aristokraadid võisid tegeleda ka kaubandusesga, kuid peamiselt tegeldi siiski poliitikaga + homoerootiline armastus.
Kreeka ühiskond oli erakordselt patriarhaalne. Naised arvati ühiskonnast välja, neil ei olnud kodanikuõigusi. Nad olid alati meeste eestkoste all, nende koht oli kodus. Naine pidi olema truu, samas kui mees võis ringi tõmmata.
Orjad arvati samuti ühiskonnast välja. Ori oli omand ning pidi olemas olema igal vabal inimesel. Orjandus võimaldas Kreeka kultuuriplahvatuse. Orjad võisid olla : sõjavangid(võis olla ka teine kreeklane ) või võlaorjad(seda piiratakse)
Peamised valitsemisvormid:
1. Aristokraatia

• Rahvakoosolek – apella – sõjaväekoosolek
  
• Vanemate nõukogu – geruusia (30 liiget üle 60 eluaasta + 2 päritava võimuga kuningat väepealiku funktsioonis)
  
• Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki)
  

Sparta – paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks
Ühiskond:

• Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%)
  
• Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%)
  
• Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%)
  

Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem – 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud.
2. Demokraatia

• Rahvakoosolek – kõik kodanikud osalevad
  
• Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast
  

Ateena – hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest ( piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal
Ühiskond:

• Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%)
  
• Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes)
  
• Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad)
  

Võimu jaotus Ateenas:

• Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) – lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid
  
• Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja
  
• Ametnikud ( kohtunikud , 10 strateegi)
  

3. Türannia
Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega.
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – lõpetavad arhailise ajajärgu)
Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine.
Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada .
1. Dareiose sõjaretk 490 eKr
Maratoni lahing – kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt)
2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased )
Termopüülide lahing – spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla
Salamise lahing – esimene suur merelahing , kreeklaste võit, Xerxes lahkub
Plataia lahing 479 – kreeklaste lõplik võit
IV Klassikaline ajajärk
Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel:
1. Ateena mereliit e. Delose liit – Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks
(tugevaim jõud – laevastik )
2.Sparta ja Peloponnesose liit – Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat
(tugevaim jõud – maavägi)
Ateena hiigelaeg – Perikles

• Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber)
  
• Ehitab välja Ateena akropoli ( Nike tempel, Parthenon -Pheidiase Athena kuju)
  
• Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse)
  
• Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu
  
• Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater)
  

Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased
Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis , Ateena nõrgeneb, Sparta võidab
Sisesõda Kreeka linnriikide vahel
Põhjapool tugevneb Makedoonia – Philippos I mängib linnriike üksteise vastu välja ( Demosthenes pidas kõnesid tema vastu, keegi ei kuulanud)
338 eKr Chaironeia lahing – Makedoonia allutab Kreeka, Philipphose poeg Aleksander tuleb võimule. (Pelop. sõjast räägib Thukydides)