Anatoomia eksam (0)

Anatoomia eksam 1) Kõigis südame erutustekke osades toimub spontaanne erutuse teke, kuid sinutriaalsõlmes     on erutuse tekke sagedus suurim. 2) Alaneva juhtetee osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju eessarves ja närv. 3) Südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud suureneb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 4) Bronhiooli   seina   moodustavad   valendiku   pool   kuupepiteel,   seinas silelihaskiud. 5) Osteoklastid ja osteoblastid lammutavad ja produtseerivad luukudet. 6) Gastriin toodetakse maos ja aktiveerib mao motoorikat. 7) Esmasuriini tekib, kui päsmakese kapillaarides olev vererõhk on  suurem, kui   vereplasma   valkude   osmootse   rõhu   ja   kihnu   õõne   vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa. 8) Niude-umbsoole   klapp   asub  ileum’i   ja  caecum’i  vahel   ja  ülesandeks  on talitleda sfinkterina. 9) Pupilli laienemine on MÜDRIAAS. 10) Väljahingamiseks liigub vahelihas üles    .  11) Glükagoon pidurdab mao motoorikat, toodetakse kõhunäärmes. 12) Trijoodtüroniin: postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon. 13) Pisaranääre asub orbita lateraalses ülemises osas. 14) Uitnärv on peamiselt parasümpaatiline närv, mille retseptorid asuvad aordikaares ja osalevad vererõhu reguleerimises. 15) Kõrgeim vererõhk on inimkehas aordis    .  16) Rindkere  –  esimene roie, küünarvars  –  parem radius, vaagnavööde  – istmikuluu, jalalaba – II metatarsaalluu 17) Väliskuulmekäigu   kõhreline   osa   sisaldab   nahas   vaigunäärmeid   ja karvanääpse. 18) Sekretiin  pidurdab  mao   motoorikat,   stimuleerib   kõhunäärme   nõre sekretsiooni. 19) Hormoon,   mis   intensiivistab   glükoneogeneesi,   pidurdab   ADH eraldumist, suurendab diureesi on kortisool.


20) Kuulmeluukesed   on   vajalikud   trummikile   võnkumiste   edastamiseks ovaalaknale. 21) Põhilised maitsekvaliteedid on magus, hapu, soolane, mõru 22) Osmoos  on  vee  molekulide   liikumine   aine   madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. 23) Suurim valguse murdja silmas on sarvkest    .  24) Pulsi kvaliteetideks on sagedus, rütm, pingsus.  25) Parem os metacarpale  –  käsi, parem fibula  –  säär, vasak tibia  –  säär, vasak I roie – rindkere 26) Verevool   peensoolest   toimub   mööda   järgmisi   veresooni:   vena mesenterica superior, vena portae, vena cava inferior. 27) Pleuraõõs   on   pilujas   ruum  rindkere   seinale   ja   diafragmale   ning kopsukoele kinnitunud pleuralestmete vahel. 28) Missugused lihased on antagonistid? Lihased, mis teostavad liigeses vastupidist liigutust. 29) Neutrofiilsed   granulotsüüdid   talitlevad   fagotsüütidena   põletikukoldes, sekreteerivad interleukiin-1. 30) Veri   kannab   hapnikku   füüsikaliselt   lahustunult   ja   seotult hemoglobiiniga. 31) Kiirusagara ajukoores on sensoorne kõnekeskus. 32) Atriaalne natriureetiline peptiid on valk, mis sekreeritakse südames ja suurendab diureesi. 33) Nimeta   lümfisõlmes   antigeene   esitlevaid   rakke:   dendriitrakk   ja makrofaag. 34) Hemoglobiini   hapnikuküllastus   näitab   oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni. 35) Glomerulaarfiltratsioon   tagab:   vererõhk   päsmakese   kapillaarides   üle 70 mm Hg. 36) Pankreasenõres   sisalduvad   proteaasid   on   ensüümid,   mis   lõhustavad proteiine. 37) Esmasuriini teket soodustab vererõhk päsmakeste kapillaarides. 38) Sarnaluu  –  näokoljuluu,   sahkluu  –  näokoljuluu,   kiilluu  –  ajukoljuluu, sõelluu – ajukoljuluu


39) Alalõuanärv   innerveerib   alahuule,   lõua   ja   oimu   piirkonna   nahka, alahuule ja alumise igeme, põse, keelekeha ja -tipu limaskesta, alumisi hambaid, mälumislihaseid. 40) Sekreet,   mis   niisutab,   puhastab   silma   eesmist   pinda,   parandab sarvkesta optilisi omadusi: PISARAVEDELIK. 41) Prodotsüüt asub  päsmakese kapillaaril  ja tema ülesandeks on:  osaleb ultrafiltratsioonil. 42) Vere funktsioonid on: temperatuuri ühtlustamine kehas, ainete vahetus vere ja kudede vahel, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon. 43) Punase   trombi   tekke   põhireaktsiooniks   on:   plasmavalgust fibrinogeenist   trombiini   toimel   lahustamatu   fibriini   võrgustiku   teke   ja vererakud selles. 44) Sarvkest,   eeskamber,   lääts   ja   klaaskeha   on   silmas   valgustmurdvad struktuurid. 45) Aktiivne D-vitamiin-hormoon aktiveeritakse maksas ja neerudes. 46) Vasak ulna – küünarvars, rinnak – rindkere, vasak fibula – säär, parem humerus – õlavars 47) Puutemeele sensoriteks on vabad närvilõpmed, mis asuvad ka silma sarvkestal. 48) Nimeta   lihas,   mille   toonuse   langus   põhjustab   norskamist:   lõuatsi- keelelihas (musculus genioglossus). 49) Transitoorset epiteeli leidub kusepõies, kusitis. 50) Kontsluu  –  kanna   luud,   vasak   jalg  –  IV   metatarsaalluu,   distaalne varbalüli – I-V varvas, kandluu – parem labajalg 51) Funktsionaalseks   surnud   ruumiks   nimetatakse   anatoomilist   surnud ruumi   koos   alveolaarruumiga,   mida   ventileeritakse,   kuid   millel   puudub verevoolutus. 52) Surfaktant on pindpinevust vähendav aine alveooli sisepinnal. 53) Vere hapnikusisalduse määrab erütrotsüütides sisalduv ja vereplasmas lahustunud hapniku hulk. 54) Alveolaarmembraan eraldab gaasisegu ja verd. 55) Mehe kusitil on häbemeluude eesne ja -alune kõverik. 56) Meelesüsteem koosneb: sensor, tee, keskus.


57) Hemoglobiini hapnikusiduvus nõrgeneb, kui temperatuur tõuseb, vere süsihappegaasi osarõhk tõuseb ja difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH langeb. 58) Koletsüstokiniin  vabaneb   aminohapete   jõudmisel kaksteistsõrmikusse. 59) Silmahambaid on inimesel neli ja ehituselt nad: kroon teravikuga. 60)  Hapniku osarõhk alveoolis on 13,2 kPa ja alveooli ümbritseva kapillaari arteriaalses osas 5,3 kPa. 61) Filtratsioonirõhu   esmasuriini   moodustamiseks   tagab   piisav   vererõhk päsmakese     kapillaarides    . 62) Motoorset,  sensoorset ala ja kõnekeskust ajukoores varustab  verega arter, mis varustab verega otsmiku- ja kiirusagarat. 63) N. femoralis     moodustab seljaaju nimmeosa närvijuurtest. 64) Kontinents on väljaheitepidamisvõime. 65) Aktsioonipotentsiaali tekkeks on vaja, et avaneksid kanalid, läbi mille sisenevad rakku NAATRIUM. 66) Kurdude,   hattude   ja   mikrohattude   olemasolu   tõttu   suureneb resorbeeriv pind peensooles. 67) Meeleelundite   talitlus   tagatakse   sensorite,  üleneva  juhtetee   ja keskuste talitluse abil. 68) Nervus trigeminus on seganärv ja tema kolmas haru innerveerib nii nahka peas kui ka keelt, alumisi hambaid ja mälumislihaseid. 69) Vastuvooluprintsiip  tähendab   uriini   kontsentreerivat   mehhanismi Henle lingu säärtes. 70) Resorptsioon  neerutorukestes   on   esmasuriinist   vee   ja   ainete tagasiimendumine. 71) Põrna   punane   pulp   sisaldab:   erütrotsüüdid,   plasmarakud,   T-   ja   B- lümfotsüüdid, makrofaagid. 72) Alanevatel   juhteteedel   on   järgmised   neuronid:   I   neuron   motoorses korteksis, II neuron peaajunärvide tuumades. 73) Koletsüstokiniin  aktiveerib kõhunäärme talitlust ja sapipõie ja mao motoorikat. 74) Diureesi   vähendav   hormoon   on  aldosteroon,   mida   toodavad neerupealised.


75) Nervus   medianus      tagab   nahatundlikkuse   pöidla,   nimetissõrme   ja   III sõrme otstes. 76) Neuroneid ja astrotsüüte leidub kesknärvisüsteemis. 77) Veeni ja arteri seina ehituses erinevusteks on klappide olemasolu. 78) Sümpaatiliste   postganglionaarsete   neuronite   kehad   paiknevad sümpaatikusetüves. 79) Nimeta   kehaosa,   milles   asuvad   musculus   quadriceps   femoris   ja musculus sartorius: REIS. 80) Närvisüsteemis leiduvad rakud on nii impulsside edastamise võimega kui teostus-, kaitse-, kui ka isolaatori ja sekretsioonivõimelised. 81) Parem ülalõualuu – näokoljuluu, sõelluu – ajukoljuluu, parem sarnaluu – näokoljuluu, vasak os palatinum – näokoljuluu 82) Külomikron moodustub enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis. 83) Parem   os   metatarsale  –  jalg,   vasak   scapula  –  õlavööde,   parem   os coxae – puusavööde, vasak humerus – õlavars 84) Parasümpaatilise   postganglionaarsete   neuronite   kehad   paiknevad elundite lähedal. 85) Glükokortikoidid vähendavad eosinofiilide hulka veres. 86) Pärissidekoe rakud on fibroblastid (tendinotsüüdid).  87) PILT: paremal roietealuses piirkonnas olev elund on fibrinogeeni depoo. 88) Ripslihase kontraktsioonil lääts kumerdub. 89) Reniini toimel angiotensinogeen muutub angiotensiin I-ks.  90) Sinutriaalsõlmest   liigub   impulss   atrioventrikulaarsõlme   ja   sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse. 91) Filtratsioonirõhku   vähendavad   vereplasma   onkootne   rõhk   ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel. 92) Ühekihilist kuupepiteeli leidub kilpnäärmes, bronhioolides, silmaläätse eespinnal.  93) Keskajus   asuvate   tuumade   talitlus   võimaldab  ülalau   tõstmist, silmamuna   liikumist   alla   väljapoole,   üles,   alla,   nasaalsele,   kuid   mitte lateraalsele. 94) Ööpäevane veebilanss täiskasvanul inimesel on  ~ 2 liitrit. 95) Verevool vereringes on ühesuunaline klappide tõttu veenides, südames ja suure veresoonte alguses.


96) A-veregrupiga   Rh-positiivse   verega   inimesel   on   vereplasmas  anti-B antikehad. 97) Nimeta sülje ülesandeid: niisutab suuõõne limaskesta, kuiva toitu, on hammastele kaltsiumioonide allikaks. 98) Parasümpaatilise   närvisüsteemi   toimel   seedetraktile   lihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lõõgastuvad. 99) Canalis   inguinalis’e   seina   moodustavad   laiade   kõhulihaste kilekõõlused. 100) Selgita kusejuha talitlust: silelihaskihtide peristaltika. 101) Sarvestumata lameepiteel katab silma sarvkesta eespinda. 102) Neeru läbilõikel on mikroskoobis näha lõpliku uriini tekke struktuurid: neerutorukesed ja kogumistorukesed. 103) Amülaasi produtseerivad süljenäärmed, kõhunääre. 104) Suurim   südamest   arteriaalse   verega   väljuv   veresoon   inimkehas   on aort. 105) Sissehingamislihasteks on diafragma, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, välimised roietevahelihased. 106) Närvikiud koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest. 107) Kopsude perfusioon on kopsude verevoolutus. 108) Silmamuna   välimise   kesta   suurim   osa   on   skleera,   mis   osaliselt   on kaetud konjunktiiviga. 109) Jämesooles   toimub   vee   tagasiimendumine,   bakterite   osavõtul käärimisel tekivad piimhape, äädikhape, süsinikdioksiid, vesi. 110) Maksas talletatakse: raud, A-vitamiin, protrombiin, glükogeen. 111) Seljaaju eessarvede ehitus ja talitlus: sisaldab motoneuroneid ja juhib impulsse lihastesse. 112) Sümpaatilise   närvisüsteemi   mõjul   südamelihasele  suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud. 113) Uneartermist kolmnurka ümbritsevad m. Stermocleidomastoideus, m. Amohyoideus, m. Digastricus. 114) Kortisool intensiivistab glükoneogeneesi. 115) Alveolaarepiteel vooderdab kopsualveooli sisepinda. 116) N. Facialis     on kramiaalnärv, mis innerveerib nii miimilisi lihaseid kui ka pisara- ja kahte süljenääret.


117) Pöördliikumisel   tekkivale   endolümfi  liikumisele   reageerivad meelerakud asuvad: POOLRINGKANALID. 118) Anaeroobsel glükolüüsil tekivad piimhape ja ATP. 119) Atriaalne   natriureetiline   peptiid   sünteesitakse   parema   koja   venituse korral, pidurdab naatriumi tagasiimendumist nefronis. 120) Peyeri   naastud   ehk   koondlümfifolliikulid   tühisoole   seinas   asuvad peensooles ja moodustuvad T- ja B-lümfotsüütidest. 121) Nimeta närv, mille talitluse toimel toimub silmamuna liikumine üles, alla,   keskele   ja   ülalau   tõstmine,   pipilli   ahenemine: SILMALIIGUTAJANÄRV. 122) Kusejuha peristaltika tagavad silelihaskiududest ring- ja pikilihaskihid. 123) Sirutust   küünarliigeses   teostab   impulsi   jõudmisel   mööda  n.   radialist lihasesse õlavarre-kolmpealihas. 124) Parathormoon suurendab osteoklastide hulka. 125) Sünapsis   impulsi   levik   on   ühesuunaline,   sest   retseptorid   on postsünaptilisel membraanil. 126) Glomerulaarfiltraat tervel inimesel on valguvaba vereseerum. 127) Erütropoetiin:   tema   hulk   veres   kasvab   kui   hapniku   hulk   neerudes langeb. 128) Hallaine koosneb põhiliselt närvirakkude kehadest. 129) Toidukämbu peenestamine toimub suuõõnes, maos. 130) Samas liigeses vastupidist liigutust teostavad lihased on antagonistid. 131) Seedeelundkonnas talitlevad reservuaaridena magu, pärasool. 132) Ripslihase kontraktsioonil tsonulaarkiud lõtvuvad: LÄÄTS. 133) Lihasmeele sensoriteks on lihasekäävid ja Golgi kõõluseorganid. 134) Millega   hüvitatakse   hapnikuvõlg   intensiivse   lihastöö   järgselt? Hingeldusega 135) Mitsell   moodustub  küümuses   peensooles  ja   on   vajalik  lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks. 136) Kopsude   eluline   mahtuvus   ehk  vitaalkapatsiteet  moodustub IRV+HM+ERV. 137) Närvi moodustavad aksonid, dendriidid koos tuppedega ja sidekude. 138) Loote alakehasse jõuab veri läbides venoosjuha, alumise õõnesveeni ovaalmulgu, arterioosjuha ja alaneva aordi.


139) Inspiratoorsete   ja   ekspiratoorsete   neuronite   aktiivsust   mõjustab perifeeriast   mehhano-,   kemo-,   termo-,   notsisensooritest   lähtuv informatsioon. 140) Kasvuhormoon  soodustab   peale   luude   epifüüsiplaatide   luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse. 141) Nelikküngastik  osaleb   orienteerumisrefleksides   (nt   pea   pööramine heli suunas). 142) Silmasisese rõhu tagab VESIVEDELIK. 143) Neelu   seina   kiht,   mille   abil   ta   täidab   oma   põhifunktsiooni   on vöötlihaseline lihaskest. 144) Kusejuha sein on vooderdatud transitoorse epiteeliga. 145) Neerude   ülesanneteks   on   ekstratsellulaarse   vedeliku   mahu reguleerimine. 146) Veri,   mis   jõuab   loote   ülakehasse,   on   segunenud  v.   cava   inferiorist saabunud verega. 147) Kopsude eluline mahtuvus, mille moodustavad ERV, hingamismaht ja IRV on vitaalkapatsiteet. 148) Kui pupilli läbimõõt alla 3 mm, siis on see MIOOS. 149) Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluude-eesne kõverik. 150) Silmamunale   kinnituvad   lihased   on   kõik   vöötlihased   ja   vajalikud silmamuna liigutamiseks. 151) Üleneva   juhtetee   osadeks   on   sensoorne   närv,   ganglion,   seljaaju tagasarv või peaajunärvi sensoorne tuum, vaheajus talamuse tuumad ja suuraju koore vastav sensoorne projektsiooniväli. 152) T-hävitajarakud   vabastavad   lümfokiine   ja  hävitavad  patogeense faktori. 153) Erütropoetiini  toodetakse  neerudes,   ta   reguleerib   punaliblede regeneratsiooni. 154) Fibrinogeen osaleb hüübimises. 155) Miktsioon (põietühjendust) võimaldab kusepõie seina silelihaskiudude kokkutõmme, parasümpaatilised kiud 2. – 4. sakraalsegmendist. 156) Pupilli laienemist võimaldab sümpaatiline närvisüsteem.


157) Töötavates   lihastes   on   2,3-difosfoglütseraadi   kontsentratsioon   ja temperatuur on tõusnud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate   omaduste  nõrgenemisele  ja  soodustavad  hapniku   äraandmist veres. 158) Vereplasma valkude ülesanneteks on tagada vereplasma viskoossus, osalemine organismi happe-leelistasakaalu tagamisel. 159) Puusaliigeses teostab sirutamist impulsi jõudmisel lihasesse mööda  n. ischiadicust reie-kakspealihas. 160) Lihastes leidub erinevaid lihaskiude, mida eristatakse energia saamise järgi. 161) Basofiilsed granulotsüüdid sisaldavad: hepariin, histamiin. 162) Vanad erütrotsüüdid lammutatakse põrna pulbis. 163) Nimeta lihas, mis teostab painutust nii puusa- kui ka põlveliigeses. M. sartorius 164) Kirjelda lõikehammaste ehitust:  peitlikujulised  ja ülesannet:  toidupala hammustamiseks. 165) Keskkõrvas (trummiõõnes) asuvad malleus, incus, stapes. 166) Nervus   accessorius  on  motoorne   närv,   mis   innerveerib  m. sterocleidomastoideus’t ja m. trapezius’t.  167) Kortikobulbaarne   tee  koordineerib   kraniaalnärvide   motoorseid funktsioone. 168) Mioos on silmaava ahenemine. 169) Kusepõiest väljub kusiti (urethra). 170) Nimeta   valk,   mille   molekuli   nihkumine   vabastab   aktiinifilamendilt müosiini peade kinnituskohad. TROPOMÜOSIIN 171) Aktiivne   D-vitamiin-hormoon   on   vajalik   kaltsiumi   imendumiseks seedekanalist. 172) Ühekihilist silinderepiteeli leidub sapipõies, emakas, jämesooles. 173) Corti   elundi  ülesandeks   on   erineva   kõrgusega   helide   sisekõrva jõudmise tõttu näriimpulsside teke. 174) Hammaste ülesandeks on toidupala peenestamine. 175) Tsentraalsed   kemosensorid,   mis   asuvad   piklikajus,   reageerivad ajuvedeliku P CO2 ja pH muutustele.


176) Neelamise ajal pehmesuulagi  tõuseb, hingamine peatub, kõripealis ja kõrikitsus sulguvad. 177) Ööpäevas eritub 1,5 liitrit sülge, soolenõret, kõhunäärmenõret. 178) Vöötlihasraku lühenemine toimub filamentide libisemise teel teineteise suhtes. 179) Corpus pineale     aktiivsus sõltub viibimisest valguses või pimeduses. 180) Lõpliku uriini tagasivoolu kusepõiest takistavad kusejuhade klapikud. 181) Missuguse telje ületavad sirutajad ja painutajad? Frontaaltelje 182) Pleuralestmete vahel olev rõhk on negatiivne. 183) Nimeta   kehapiirkond,   mida   ümbritsevad   lihased   on:   seljalihas,   suur rinnalihas, eesmine saaglihas. KAENLAAUK 184) Keskmisest    rõhust räägime arterites. 185) Väikeaju ehitus ja talitlus: hallaine koorena ja tuumadena, valgeaine seespool, reguleerib liigutuste ulatust ja jõudu. 186) Talamuses koonduvad aferentsed impulsid meeleelunditelt. 187) Nimeta   struktuur,   mis   on   vajalik   silma   sattuva   valguse   hulga vähendamiseks või suurendamiseks. VIKERKEST 188) Ajuvedelik   toodetakse   ajuvatsakeste   soonepõimikutes   ja   äravool toimub venoossesse süsteemi. 189) Trummipingutajalihas kaitseb sisekõrva valjude helide eest. 190) Tähnielund on tasakaalumeele sensorite asukoht esikus. 191) Naise   kusiti   on   8   mm   läbimõõduga,   3   cm   pikkune,   avaneb tupeesikusse. 192) Vere   liikumine   südamest   paremasse   käelabasse   toimub   läbi rindkereõõnes   asuvate   aordi,   õlavarrepea   tüve,   rangluualuse   arteri, kaenlaaugus   asuva   kaenlaarteri,   õlavarres   asuva   õlavarrearteri   ja küünarvarres asuva kodarluuarteri kaudu. 193) Filtratsioonirõhu   esmasuriini   moodustamiseks   tagab   piisav   vererõhk neerus, päsmakese kapillaarid. 194) Radius  –  küünarvars,   ulna  –  küünarvars,   femur  –  reis,   clavicula  – rindkere 195) Miktsiooni  (põietühjenduse)   tagavad   parasümpaatilised   kiud   2.-4. sakraalsegmendist. 196) LH, FSH on gonadotroopsed hormoonid.


197) Periodontaalruumis   asuvad   kollageenkiududest   sidemed   –   hamba hoideaparaat. 198) Silelihaskude tagab soolesisu edasiliikumise tühisoolest niudesoolde. 199) Antidiureetiline  hormoon   tekib   hüpotalamuses,   retseptorid   on kogumistorukestes. 200) Hemoglobiini   hapnikuküllastus   on   oksühemoglobiini   suhe   kogu hemoglobiini kontsentratsiooni. 201) β2-adrenoretseptorite stimulatsioonil närvilõpmetest vabaneva mediaatori noradrenaliini toimel lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetraktis, emakas
ja skeletilihaste veresoontes. 202) Atriaalne   natriureetiline   faktor   sünteesitakse   parema   koja   venituse korral.  203) Nimeta   lihas,   mis   teostab   käe   eemaldamist:   kodarmine randmepainutaja  ja   pikk   ja   lühike   kodarmine  randmesirutaja  üheaegsel kokkutõmbamisel. 204) Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on T-lümfotsüüdid. 205) Kodarluu-randme   liigeses   teostab   käe   eemaldamist   pikk   ja   lühike kodarmine   randmesirutaja   ja   kodarmine   randmepainutaja   üheaegsel kokkutõmbamisel. 206) Kõõluse sünoviaaltupp ümbritseb pika varvastesirutaja kõõlust. 207) Temperatuurimeele   termosensorid   annavad   info   edasi  seljaaju tagasarvede kaudu. 208) Lihase   pikkuse   muutumine   tema   kontraktsioonil   toimub   aktiini-   ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes. 209) Nimeta   õõs,   mille   ülemise   osa   limaskestas   asuvad   haistmismeele sensorid. NINAÕÕS 210) Mitsell koosneb rasvhapetest, monoglütseriididest ja sapphapetest. 211) Varvastele tõusmisel kontraheerub impulsi jõudmisel lihasesse mööda n. tibialist sääremarja-kolmpealihas. 212) Corti elundi karvarakud on kuulmismeele sensorid. 213) Nimeta   lihas,   mis   teostab   painutust   nii  õla-   kui   ka   küünarliigeses: õlavarre-kakspealihas. 214) Rõhk pleuralestmete vahel on madalam kui atmosfäärirõhk, hoides nad seetõttu teineteise vastas.


215) Söögitorukitsuste läbimõõt täiskasvanul on 14 mm. 216) Podotsüüt asub päsmakese kapillaaril ja tema ülesandeks on: osaleb ultrafiltratsioonil. 217) Mida   tähendavad   alltoodud   võõrsõnad?   Apikaalne  –  tipmine, tipulähedane, kraniaalne –  peapoolne, kaudaalne  – sabapoolne, distaalne – kaugmine, kerest kaugemal asetsev, plantaarne – taldmine, dorsaalne – selgmine, fibulaarne – pindluumine 218) Millised   alltoodud   väidetest  on   tõesed?(2)   Homöostaas   on   organismi sisekeskkonna   püsivus,   sisenõrenäärmete   funktsioon   on   eritada hormoone. 219) Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? ’’Õlavarreluu proksimaalses  otsas   on   õlavarreluu-pea.’’  Lähimises,   kere   lähedal asetsevas 220) Millised alltoodud väidetest on tõesed?(3) Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale., Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel., Ulnaarne tähendab küünarluumist või väikesesõrmepoolset. 221) Kas   alltoodud   tekstilõiku   võib   tervikuna   lugeda   tõeseks   või   mitte? ’’Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal   ja   sisenõrenäärmetel.   Erinevate   elundkondade talitlust   kooskõlastab   ja   organismi   pidevalt   muutuvate   väliskeskkonna tingimustega   kohandab   närvisüsteem.   Kudede   ja   elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone.’’ TÕENE 222) Mida   tähendab   järgmises   lauses   rasvaselt   esitatud   sõna? ’’Õlavarrepõimiku   moodustavad   nelja   alumise   kaelanärvi   ja   osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud.’’ Kõhtmised 223) Mida   uurib   füsioloogia?   Organismi   talitlust,   regulatsiooni   ja   seoseid keskkonnaga. 224) Milline   anatoomia   haru   uurib   elundite   kuju,   ehitust   ja   paiknemist elundkondade kaupa? Süstemaatiline anatoomia  225) Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? Supinatsioon – väljapööramine, pronatsioon – sissepööramine, anteversioon – ettetoomine, abduktsioon – eemaldamine,   aduktsioon  –  lähendamine,   ekstensioon  –  sirutamine, flektsioon – painutamine


226) Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused?  a) Raku vedelad osad – põhitsütoplasma b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning raku  detoksikatsiooniprotsessides – siledapinnaline endoplasmaatiline  retiikulum c) Sorteerib endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja  juhib need edasi erinevatesse rakuosadesse – endosoom d) Raku ’’jõujaam’’ – mitokonder e) Väike organell, milles toimub valgu süntees – ribosoom f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja suuruseta  liikumatu komponent – inklusioon g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe – mikrotuubul h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad  jagunenud kromosoome – tsentriool i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime  saanud selle põhitsütoplasmapoolset pinda katvate ribosoomide järgi –  karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum j) Tsisternidest koosnev organell, milles toimub proteiinide ja lipiidide  ümberkujundamine, sortimine ja pakkimine rakusiseseks või rakuväliseks  transpordiks – Golgi kompleks k) Sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme ning lagundab rakku jõudnud  aineosakesi ja otstarbe kaotanud struktuure – lüsosoom l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA ja RNA süntees –  rakutuum 227) Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? ’’Difusioon on  molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kui  kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine  madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale.’’ TÕENE 228) Rakusisene aine – tsütoplasma, raku vedelad osad – põhitsütoplasma,  rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma inklusioonide – organellid,  rakutuuma sisse jääv plasma – karüoplasma 229) Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide  kromatiidid teineteisest lahku? Anafaas


230) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna  tõene   või   väär?   ’’Endotsütoosil moodustuvad   vesiikulid   plasmamembraanist.   Eristatakse   pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi  teel haarab rakk   endasse   suuri   aineosi.   Kaetud   vesiikul   tekib   klatriinist   sõltuval endotsütoosil.   Endotsütoosi   puhul   liigub   vesiikul   plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga.’’ TÕENE 231) Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine  kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs.  Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline  lahus 232) Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? ’’Mitoosi  tulemuseks on kaks geneetilist identset tütarrakku. Nii tagab mitoos  organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel  seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel  moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest  tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed.’’ TÕENE 233) Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta? (2) Raku  programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes., Raku lagunedes  tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed,  mis fagotsüteeritakse, ilma, et teised koeosad kahjustada saaksid. 234) Milliseid tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on  stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime?  Intermediaarse filamendid 235) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär?   ’’Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani  rakk energiat ei vaja ning
transportvalk   vaid   kergendab   difusiooni.   Aktiivse   transpordi   puhul   toimib
transportvalk   pumbana,   mis   töötab   vastupidiselt   difusioonijõududele.   Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule.
Neid nimetatakse kanalvalkudeks." VÄÄR 236) Millist   tüüpi   inklusioonid   on   melaniin,   lipofustsiin   ja   hemosideriin? Pigmentinklusioonid


237) Mikrofilamente moodustav valk – aktiin, transportvalk, millest koosneb mitokondri   välismembraan   –  poriin,   polüsahhariidide   molekulide   kiht plasmamembraani   välispinnal   –  glükokaalüks,   plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk – integraalne membraanivalk 238) Rakk   osaleb   ainevahetuses,   kasvab,   moodustab   juurde   organelle   ja valmistub jagunemiseks interfaasis. 239) Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. 240) Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 241) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Plasmamembraani   fosfolipiidid   paiknevad   kahe   kihina.   Nende   pea   on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali   või   pumbana   molekule   rakku   ja   rakust   välja.   Vesi   liigub   rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte   tervikuna,   siis   nimetatakse   neid   integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid." VÄÄR 242) Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed?(4) Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon., Embrüonaalne   sidekude   esineb   embrüos   mesenhüümi   ja   nabaväädis mukoosse sidekoena., Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see   seostab   elundeid   omavahel,   tihedal   sidekoel   on   aga   peamiselt tugifunktsioon., Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet,   pärisnahas   ja  seedeelundkonnas   limaskesta   all   aga   vormitut sidekudet. 243) Millist   tüüpi   liidus   ühendab   vöötaoliselt   epiteelirakke   ning   takistab rasvade   ja membraanivalkude liikumist  epiteeliraku tipmise ja  külgmise piirkonna vahel? Tiheliidus 244) Need   rakud   sünteesivad   nii   kollageenseid,   elastseid   kui   ka retikulaarkiude   –  Fibroplastid Need   rakud   sisaldavad   suuri   graanuleid,   mis   põhjustavad   allergilisi


reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu – Nuumrakud Need   fagotsütoosivõimelised   rakud   on   voldilise   pinna   ja   neerukujulise tuumaga – Makrofaagid 245) Millised   alltoodud   väidetest   iseloomustavad   endokriinseid   näärmeid? (2)   Nende   näärmete   näideteks   on   ajuripats   ja   neerupealised.,   Need näärmed eritavad  hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 246) Millist   tüüpi   leukotsüüdid   diferentseeruvad   põletiku   kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 247) Millised   järgmistest   luudest   arenevad   läbi   kõhrelise   staadiumi?(3) Jäsemete luud, v.a rangluu, kere luud, koljupõhimiku luud 248) Kuidas   nimetatakse   lokaalseid   ankurliiduseid,   mis   seovad valguplaatide   abil   naaberepiteelirakkude   intermediaarseid   filamente? Desmosoom 249) Tugi-   ja   kaitsefunktsioon   ning   mineraalainete   depoo   –  luukude Kudede   varustamine   hapniku   ja   toitainetega   ning   hormoonide laialikandmine   –  veri Rakkudevahelise   vedeliku   kogumine   ja   suunamine   ning   organismi immunoloogilise kaitse tagamine – lümf 250) Kuidas   nimetatakse   raku   tipmise   osa   pikki   liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 251) Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes?(2) Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 252) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja   sidekoe   piirialal   ning   hemopoeetilises   ja   lümfikoes.   Need   mängivad olulist   rolli   haavade   paranemisel.   –  retikulaarsed   kiud Neid   kiudusid   on   sidekoes   kõige   rohkem.   Need   tagavad   koe   ehitusliku tugevuse.   –  kollageensed   kiud   Need   kiud   on   tugevasti   venitatavad   ning   võimaldavad   koel   oma   kuju muuta   ja   taastada.   Neid   leidub   näiteks   lülisamba   ja   kõri   sidemetes.   – elastsed kiud


253) Marrasknaha   sarvestunud   epiteel   –  mitmekihiline   lameepiteel Hingamisteede   limaskesta   kiiresti   liikuva   õhujoa   kuivatava   toime   eest kaitsev   epiteel   –  mitmerealine   epiteel Eksokriinsete   näärmete   suurtes   juhades   ja   higinäärmetes   leiduv kaitsefunktsiooniga   epiteel   –  mitmekihiline   kuupepiteel Veresoonte   sisepinda   vooderdav   endoteel   ning   kõhu-   ja   rindkereõõne mesoteel   –  ühekihiline   lameepiteel Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid – ühekihiline silinderepiteel 254) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb   rakumembraaniga   –  merokriinne   nääre   Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga –  apokriinne nääre   Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks – holokriinne nääre 255) Millised   alltoodud   väidetest   kudede   rakuvaheaine   kohta   vastavad tõele?(3)   Sidekudedele   on   iseloomulik   suur   rakuvaheaine   sisaldus., Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud., Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet. 256) Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 257) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema   osa   vesi.   Väikese   osa   vereplasmast   moodustavad   valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad  erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte.   Leukotsüütidest   on   granulotsüüte   veres   rohkem   kui agranulotsüüte.   Granulotsüütidest   moodustavad   enamuse fagotsütoosivõimelised   neutrofiilid.   Agranulotsüüdid   jagunevad lümfotsüütideks   ja   monotsüütideks.   Lümfotsüütidest   moodustavad suurema   osa   T-lümfotsüüdid.   Lümfotsüüdid   ringlevad   nii   vere-   kui   ka lümfisoontes." TÕENE 258) Milline   alltoodud   väidetest   on   väär?   Enamikul   inimestest   puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen.


259) Kuidas   nimetatakse   3-4   mm   läbimõõduga   silindrilisi   üksusi   luu plinkolluses, mis kulgevad paralleelselt luu pikiteljega? Osteoonid 260) Millist   tüüpi   verelibled   sekreteerivad   immunoglobuliine,   tagades   nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 261) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Erütrotsüüdid   on   kaksiknõgusa   ketta   kujulise   tuumaga   rakud,   mis sisaldavad   hapniku   transpordiks   kohastunud   hemoglobiini.   Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma,   et   organismi   kaitsta.   Trombotsüüdid   tagavad   vere   hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates   luudes.   Leukotsüüdid   tekivad   lümfisõlmedes   ja   põrnas. Trombotsüüdid tekivad luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." VÄÄR 262) Peab   vastu   kompressioonile,   aitab   vältida   hõõrdumist,   on   toeseks hingamisteedes   –  hüaliinne   kõhrkude On   vastupidav   deformatsioonile,   leidub   meniskites,   lülidevaheketastes, sümfüüsis,   sternoklavikulaar-   ja   alalõualiigeses   ning   randmeliigeses   – fibroosne   kõhrkude Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning   sarvik-   ja   talbkõhredes   –  elastne   kõhrkude Kõhrkude, millest moodustub loote skelett – hüaliinne kõhrkude  263) a)  Aitab   rahuldada   keha   energiavajadust   juhul,   kui   toitaineid   pole saada,   kaitseb   padjana   siseelundeid   ning   eritab   hormoone  →  Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb   suurtest   keraja   või   ovaalse   kujuga   rakkudest,   millest   rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud  →  Valge rasvkude,  d)  Leptiini tootmiskoht  →  Valge rasvkude,  e) Koosneb   paljude  mitokondritega rakkudest  ja  täidab  soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 264) (4) Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat., Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest., Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid   ehk   osteotsüüdid   ning   luu-   ja   kõhrkude   lagundavad


osteoklastid., Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 265) Kuidas   nimetatakse   keemilist   ühendit,   mis   katab   vere   hüübise koagulatsioonifaasis haava tiheda võrgustikuga? Fibriin 266) Milline lihaskude ei ole taastumisvõimeline? Südamelihaskude 267) Kuidas   nimetatakse   tundenärvilõpmeid,   mis   asuvad   nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 268) a)  Skeletilihased  →  Vöötlihaskude,  b)  Süda,   ülemine   ja   alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 269) Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse   levikule   närvikius?   Müeliinkattega   närvikiud   juhivad   erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 270) Millised alltoodud väidetest erutuse leviku kohta närvikoes on tõesed? (4)   Aktsioonipotentsiaali   korral   muutuvad   rakumembraani   sise-   ja välispinna   laengud   puhkepotentsiaali   omadega   võrreldes   vastupidiste märkidega   laenguteks.,   Sünaps   on   erutuse   ülekanne   ühelt   närvirakult teisele   närvirakule   või   efektoorsele   rakule.,   Postsünapsimembraani potentsiaal   muutub   pärast   seda,   kui   aktsioonipotentsiaali   toimel presünapsi   põiekestest   sünapsipilusse   vabanenud   transmitterid   on ühinenud   postsünapsimembraani   retseptoritega   ja   avanud   selle ioonkanalid.,   Neuromuskulaarne   sünaps   on   motoorne   närvilõpe vöötlihases. 271) Millised   alltoodud   väidetest   on   tõesed?(4)   Erinevalt   enamikust rakkudest   närvirakud   ei   jagune.,   Erinevalt   sidekudedest,   kus   kiud   on sidekoerakkude   rakuvälised   produktid,   on   vöötlihaskoes   kiud   ise vöötlihasrakud.,   Südamelihase   kokkutõmbeid   algatavad   südames   endas tekkivad impulsid., Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 272) Millise lihaskoe talitlus allub tahtele? Vöötlihaskude


273) a)  Hingamiselundkonna   epiteel  →  Endoderm,  b)  Lihased   peale   kolju lihaste  →  Mesoderm,  c)  Sidekude  →  Mesoderm,  d)  Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 274) Millised   alljärgnevatest   on   vöötlihaskiu   kokkutõmbevalgud?(2)  Aktiin, Müosiin 275) Mille   moodustab   motoorne   närvirakk   koos   selle   poolt   varustatavate lihaskiududega? Motoorse üksuse 276) Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad   ainevahetussaaduste   liikumist   neuronitesse   ja   neist   välja? Astrotsüüdid 277) Millist tüüpi vöötlihaskiud tõmbuvad kiiresti kokku, genereerivad järsu lihaspinge tõusu ning väsivad ruttu? Iib tüübi vöötlihaskiud 278) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Sensoorsete   närvirakkude   perikaarüonist   algavad   ühise   tüvena   kaks jätket.   Nende   kaudu   saabub   erutus   retseptoritest   kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse   ajust   lõppelundisse.   Ärritus   liigub   neisse   dendriitide   kaudu   ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 279) Kas   alltoodud   lause   on   tõene   või   väär? "Silelihase   kontraktsiooni   kutsuvad   esile   kas   autonoomsest närvisüsteemist   pärit   närvikiudude   kaudu   saabuvad   impulsid   (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni   põhjustavad   aktsioonipotentsiaalid   lihases   eneses olevates   rütmurrakkudes   (siseelundid,   mao-   ja   soolesein,   sapiteede, kusepõie ja emaka seinad)." TÕENE 280) Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 281) Milliste numbritega on pildil tähistatud allnimetatud kaelalülid? (pilt) a) Kandelüli   (atlas)  →  1,  b)  Telglüli   (axis)  →  2,  c)  Väljuv   lüli   (vertebra prominens) → 3 282) Kuidas   nimetatakse   toruluu   otsmist,   naaberluudega   liigestuvat   osa? Epifüüs


283) Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 284) Kuidas   nimetatakse   alltoodud   pildil   numbritega   tähistatud   koljuluid? (pilt) Numbriga 1 tähistatud luu on... → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 285) Kuidas   nimetatakse   üheteljelist   liigest,   mis   võimaldab   painutust   ja sirutust? Plokkliiges 286) Kuidas   nimetatakse   alltoodud   pildil   numbritega   märgitud   luid   ladina keeles?   (pilt)   Numbriga   1   tähistatud   luu   nimetus   ladina   keeles   on...   → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 287) Millistest   alljärgnevatest   luudest   koosneb   puusaluu?(3)   os   ilium,   os ischii, os pubis 288) Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? (pilt) Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 289) Kuidas nimetatakse alltoodud pildil kujutatud koljuluud ladina keeles? (pilt) os sphenoidale 290) Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited   nende   kohta   vastavad   tõele.   (pilt)   Numbriga   1   on   tähistatud rinnaku   mõõkjätke.   →   Väär,   Numbriga   2   on   tähistatud   kaareroided.   → Väär, Numbriga 3 on tähistatud nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina keeles on os sacrum. → Tõene 291) Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 292) Millist   tüüpi   on   alltoodud   luud?   a)   Koljulae   luud,   rinnak,   abaluu   ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 293) Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 294) Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? (pilt) Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 295) Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis


296) Mis  on pildil  numbritega  tähistatud  lihaste  nimetused ladina keeles? (pilt)   Numbriga   1   tähistatud   lihas   on...  →  musculus   orbicularis   oculi, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → musculus depressor labii inferioris 297) Kuidas   nimetatakse   alltoodud   lihaseid   ladina   keeles?  a) Küünarnukilihas  → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus   flexor   carpi   radialis,  c)  Õlavarre-kodarluu   lihas  →  musculus brachioradialis,  d)  Lühike   pöidlasirutaja  →  musculus   extensor   pollicis brevis 298) Kuidas   nimetatakse   järgmisi   lihaseid   eesti   keeles?  a)  musculus latissimus dorsi  →  Seljalailihas,  b)  musculus serratus anterior  →  Eesmine saaglihas,  c)  musculus   scalenus   posterior  →  Tagumine   astriklihas,  d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus → Rinnaku-rangluu- nibujätke lihas 299) Millised   alltoodud   väidetest   on   tõesed?   (3)   Inimese   keha   suurima pindalaga   lihas   on   seljalailihas.,   Diafragma   on   organismi   peamine hingamislihas., Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas. 300) Mis on alltoodud pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused? (pilt) Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas   on...   →   reiesirglihas,   Numbriga  3   tähistatud   lihas  on...   →   eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 301) a)  Niudelihas    →  musculus   iliacus,  b)  Suur   tuharalihas  →  musculus gluteus   maximus,  c)  Lühike   lähendaja  →  musculus   adductor   brevis,  d) Õrnlihas  →  musculus   gracilis,  e)  Lühike   varvastepainutaja  →  musculus flexor digitorum brevis 302) (3)   Lihased   algavad   ja   lõpevad   kõõlusega.,   Sünoviaalpaun   on vedelikuga   täidetud   padjake,   mis   hoiab   ära   hõõrdumise   lihaste   ja naaberelundite   vahel.,   Organismis   leidub   pikki   kõõlusetuppesid   näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 303) Kuidas   nimetatakse   pildil   numbritega   tähistatud   lihaseid?   (pilt) Numbriga   1   on   tähistatud...   →   õlavarre-kolmpealihas,   Numbriga   2   on tähistatud... → küünarmine randmepainutaja, Numbriga 3 on tähistatud... → sõrmedesirutaja


304) Vena   jugularis   externa   ja   vena   jugularis   anterior   asuvad   kaela piirkonnas.,   Alumine   õõnesveen   on   inimese   keha   suurim   veenitüvi., Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 305) Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinutriaalsõlmes 306) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte   veresoonte   ja   vatsakeste   vahel   olevad   poolkuuklapid.   Vere suunavad   südamest   elunditesse   ja   kudedesse   arterid.   Veri   liigub südamesse   tagasi   veenide   kaudu.   Arteriaalset   süsteemi   ühendavad venoosse   süsteemiga   verekapillaarid.   Ainevahetus   vere   ja   koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 307) Milline   südametoon   tekib   süstoli   algul   atrioventrikulaarklappide sulgumisel? I südametoon 308) Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast   ülajäsemest,   rinnajuha   aga   vasakult   poolelt   ja   vasakust ülajäsemest.,   Harkelund   (thymus)   muudab   lümfotsüüdid   T- lümfotsüütideks,   mis   on   võimelised   hävitama   organismi   sattunud mikroobe   ja   võõrkudedega   seotud   antigeene.,   Põrn   (lien)   valmistab agranulotsüüte,   sh   lümfotsüüte,   ning   viib   läbi   vanade   punavereliblede hemolüüsi   ja  kehavõõraste   ainete   fagotsütoosi.,   Lümfisõlmed   hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud   lümfotsüütidega.,   Kuna   harkelund   toodab   hormoone,   siis   võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 309) Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 310) Milline on ajaliselt pikim vatsakeste süstoli faas? Vere väljutusfaas 311) a)   arteria   cerebri   posterior   →   Tagumine   suurajuarter,   b)   arteria pharyngea ascendens → Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised   arterid,   e)   arteria   mesenterica   superior   →   Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter


312) a)   Südamepõhimik  →  basis  cordis,   b)  Aordisibul  →  bulbus aortae,  c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 313) Veri   voolab   kõrgema   rõhuga   veresoonkonna   osa   poolt   madalama rõhuga koha  suunas.,   Kõrgeim on  vererõhk  aordis ja  madalaim  suurtes õõnesveenides., Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 314) Kuidas   nimetatakse   pildil   numbritega   tähistatud   südame   osi?   (pilt) Number   1ga   on   tähistatud...   →   õlavarre-peatüvi,   Number   2ga   on tähistatud... → vasak ühisunearter, Number 3ga on tähistatud... → vasak rangluualune arter 315) Mis   on   pildil   numbritega   tähistatud   südame   osade   nimetused?   (pilt) Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 316) Kuidas   nimetatakse   südametegevusega   kaasuvate   elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 317) a)  Seda  ensüümiderikast seedenõret  toodavad  peensoole  limaskesta näärmerakud.   →   Soolenõre,   b)   See   seedenõre   emulgeerib   lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. → Sapp, c) See seedenõre sisaldab HCO3– ning   ensüüme   valkude,   lipiidide   ja   süsivesikute   lõhustamiseks.   → Kõhunäärmenõre 318) Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Esophagus 319) Milline   alltoodud   mineraalainetest   on   kõige   olulisem   luukoe ehitusmaterjal? Kaltsium 320) Kus   muudetakse   glükoos   ja   teised   monosahhariidid   süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 321) Seedeelundkond   koosneb   seedekanalist,   mille   moodustavad   suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses   olevatest   seedenäärmetest   nagu   süljenäärmed,   maks   ja kõhunääre.   Maksa   all   paikneb   sapi   reservuaarina   talitlev   sapipõis., Seedekanali   sein   koosneb   sisemisest   limaskestast,   keskmisest lihaskestast   ja   välimisest   serooskestast.   Lihaskest   on   enamasti


kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa on serooskesta asemel   kaetud   paksu   sidekoelise   kesta   ehk   adventiitsiaga.,   Seedetrakti motoorika   intensiivistub,   peristaltika   elavneb,   toonus   tõuseb   ja seedenõresid tekib rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus   langeb,   seedenõrede   hulk   väheneb   ja   ensüümide   suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 322) Seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. , Maos toimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine. 323) a) ileum → Niudesool, b) jejunum → Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodenum  → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 324) Milline   alltoodud   väidetest   on   väär?   Hüpotermia   tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist. 325) Toitainete imendumine läbi peensoole limaskesta epiteelirakkude ehk enterotsüütide   toimub   difusiooni   ja   aktiivse   transpordi   teel.,   Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside   toimel.,   Kiudained   nagu   tselluloos   läbivad   seedetrakti keemiliselt   muutumatutena   kuni   jämesooleni,   kus   neid   lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 326) Millises   sooles   toimub   soolesisaldise   bakteriaalne   lagundamine   ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 327) Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Email 328) Millisest  seedeelundkonna  osast   imenduvad  toitained  kõige   rohkem? Peensoolest 329) a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad   rakkude   struktuuri,   moodustavad   ensüüme,   hormoone   ja antikehi   ning   osalevad   ainevahetuses   ja   hapniku   ja   süsinikdioksiidi transpordis → Valgud, c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi energiavajaduse rahuldamiseks ja osade vitamiinide viimiseks organismi → Lipiidid 330) Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused? (pilt) Numbriga 1 on   tähistatud...   →   maksasirpside,   Numbriga  2   on  tähistatud...   →   maksa


parem   sagar,   Numbriga   3   on   tähistatud...   →   sapipõis,   Numbriga   4   on tähistatud... → ühissapijuha 331) a)   Sapi   tekke   koht   →   Maks,   b)   Ehitab   ümber   ja   säilitab   toitainete lõhustumisprodukte ning sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme   sisaldavat   nõret   kui   ka   hormoone   →   Kõhunääre,   d) Sapireservuaar → Sapipõis 332) Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga., Kopsualveoolides toimub gaasivahetus., Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 333) Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu   arvel.,   Kui   hapniku   osarõhk   ei   ole   piisav   hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia., Kessoontõbi on haiguslik seisund,   mis   tekib   kiirel   siirdumisel   kõrgema   õhurõhuga   keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 334) Sissehingamisel   rinnaõõne   maht   suureneb,   rõhk   langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse., Spirograaf võimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja   mahtuvusi.,   Gaasivahetuses   osalevat   osa   kopsude   ventilatsioonist nimetatakse   alveolaarventilatsiooniks.,   Alveolaargaasist   verre   ja   verest alveolaargaasi   difundeeruvad   gaasid   kõrgema   osarõhu   poolt   madalama suunas., Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle   pindalaga,   gaaside   kontsentratsiooni   diferentsiga   kummalgi   pool difusioonipinda   ja   difusioonikonstandiga   ning   pöördvõrdeline   koe paksusega. 335) Mis   kujul   on   veres   kõige   suurem   osa   süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 336) Milline   väide   selle   kohta,   kuidas   veri   kannab   hapnikku,   on   tõene? Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult. 337) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel.   Arteriaalse   vere   erütrotsüütidest   ja   vereplasmast,   kus   hapniku osarõhk   on   kõrgem,   difundeerub   hapnik   madalama   hapniku   osarõhuga kudedesse.   Ainevahetuses   tekkinud   süsinikdioksiid   difundeerub   verre." TÕENE


338) a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c)   Kulgeb   neeruvaagnast   kusepõieni     →   Kusejuha,   d)   Tagab   kusepõie tühjendamise → Kusiti 339) Millises   mehe   suguelundis   toodetakse   meessugurakke   ja meessuguhormoone? Munandites 340) Millises   diureesi   faasis   toimub   esmasuriini   muutumine   lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 341) Kus   arenevad   naisel   sugurakud   ja   valmivad   suguhormoonid? Munasarjas 342) Mis   on   pildil   numbritega   tähistatud   naise   suguelundite   nimetused? (pilt)   Numbriga   1   tähistatud   elund   on...   →   munasari,   Numbriga   2 tähistatud elund on... → munajuha, Numbriga 3 tähistatud elund on... → tupp 343) Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? (pilt) Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 344) Mis   on   pildil   numbritega   tähistatud   mehe   kuse-   ja   suguelundite nimetused? (pilt) Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud...   →   eesnääre,   Numbriga   3   on   tähistatud...   →   suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 345) Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 346) Kuidas   nimetatakse   vereplasma   hulka,   mida   neerud   on   suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 347) Rinnanääre   koosneb   sagaratest,   millest   lähtuvad   piimajuhad., Rinnanäärmele   annab   poolkera   meenutava   väliskuju   sagarate   vahel   ja rinnanäärme   ümber   olev   rasvkude.,   Lahkliha   moodustavad   lihased   ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 348) Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres   naatriumi   ja   vee   tagasiimendumist   ning   vähendab   seega   uriini teket? Aldosteroon 349) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi  folliikul   lõhkeb   ning   munarakk   väljub   munasarjast   ja   liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See


leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi  järel. Ovulatsioon toimub   samaaegselt   mõlemas   munasarjas.   Kui   toimub   munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 350) a)   Mingi   talitluse   reguleerimisest   ja   juhtimisest   osavõtvate närvirakkude   kogum   →   Närvikeskus,   b)   Närvirakkude   rakukehade kogumeid   ühendavate   närvikiudude   kimbud   →   Juhtetee,   c)   Neuronite rakukehade   asukoht   kesknärvisüsteemis   →   Hallaine,   d)   Väljaspool kesknärvisüsteemi   paiknev   sidekoega   ümbritsetud   neuronite   kehade kogumik → Ganglion 351) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-külgmistest   vagudest   väljuvad   kõhtmised   juured   –   motoorsete neuronite   aksonite   kimbud,   mille   kaudu   kantakse   närviimpulsid   edasi perifeeriasse." TÕENE 352) Millised   alltoodud   väidetest   on   väärad?   Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla   ja   vestibulospinaalkulgla   on   püramidaalkulglad., Subduraalruum   jääb   selja-   ja   peaaju   katvate   ämblikuvõrkkesta   ja pehmekesta vahele. 353) Millised   alljärgnevatest   ajuosadest   kuuluvad   ajutüve   koosseisu?   Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 354) a)   Selle   põimiku   suurimad   närvid   on   nervus   femoralis   ja   nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv,   on   pärit   sellest   põimikust.   →   Ristluupõimik,   d)   Sellest   põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 355) Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 356) Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad   hallaine   kogumikud,   mis   osalevad   koos   väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste automaatsuse   ja   koordinatsiooni   regulatsioonis.   ,   Suuraju   poolkerasid


ühendab mõhnkeha., Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena   antakse   motoorsed   impulsid   keha   vasaku   poole   lihastesse paremast   suuraju   poolkerast   ja   vastupidi.,   Assotsiatsiooniväljad   on ajukoore   alad,   millel   pole   domineerivalt   sensoorset   või   motoorset funktsiooni.,   Limbiline   süsteem  avaldab   reguleerivat   toimet  siseelundite talitlusele,   aitab   tagada   organismi   homöostaasi   ning   kontrollib   inimese emotsionaalset käitumist., Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad   suurajukoore   sügavamates   kihtides   paiknevate   suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 357) Kas   alltoodud   tekstilõik   seljaaju   kohta   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Seljaaju   koosneb   närvirakkude   kogumikest   ehk   hallainest   ning närvikiudude   kimpudest   ja   kulglatest   ehk   valgeainest.   Valgeaine   asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 358) a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid   →   Piirdenärvisüsteem,   c)   Närvisüsteemi   osa,   mis   reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele → Somaatiline närvisüsteem 359) Parasümpaatikuse   keskused   on   ajutüves   ja   seljaaju   ristluu   osas paiknevad   tuumad.,   Autonoomne  närvisüsteem innerveerib  siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 360) a)   medulla   oblongata   →   Piklikaju,   b)   cerebellum   →   Väikeaju,   c) pedunculi   cerebri   →   Suurajuvarred,   d)   nucleus   ruber   →   Punatuum,   e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 361) Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 362) V-XII peaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus., Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine., Hüpotalamuse ülesanne   on   organismi   homöostaasi,   südametegevuse,   ainevahetuse, soojusregulatsiooni,   janu-   ja   näljatunde,   emotsioonide   ja   tundeelu regulatsioon. , Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele., Hammas-, kork-, kera-


ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad., Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 363) Kaltsitoniin   ja   parathormoon   võtavad   osa   kaltsiumi   ainevahetuse regulatsioonist.,   Kilpnäärme   nimetus   ladina   keeles   on   glandula thyreoidea.,   Türoksiin   ja   trijoodtüroniin   intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse,  stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 364) Milliste hulka alltoodutest kuuluvad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust reguleerivad kortikosteroidid? Mineraalkortikoidid 365) a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin   →   Kilpnääre,   c)   Parathormoon   →   Kõrvalkilpnäärmed,   d) Glükagoon,   insuliin   ja   somatostatiin   →   Kõhunäärme   sisesekretoorsed saared 366) Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 367) Kas   alltoodud   väide   on   tõene   või   väär? "Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate   välis-   ja   sisekeskkonna   ärritajate   toimel   pingeseisundites, noradrenaliini   toodab   neerupealise   säsi   rohkem   aga   organismi rahuolekus." VÄÄR 368) a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool → Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 369) Milline   ajuripatsi   sagar   toodab   gonadotroopseid   hormoone   nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 370) Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne   virgatsaine.   ,   Ajuripatsi   eessagara   glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., Kasvuhormoon ja prolaktiin   on   mitteglandotroopsed   hormoonid.,   Antidiureetiline   hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 371) Kas   alltoodud   tekstilõik   kuulmismeele   kohta   on   tervikuna   tõene   või väär? "Kuulmiselundi   moodustavad   väliskõrv,   keskkõrv   ja   sisekõrva   tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab   trummikile.   Õhurõhk   kahel   pool   trummikilet   tasakaalustub


kuulmetõrve   abil,   mille   kaudu   pääseb   õhk   neelust   trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva   teojuha   basilaarlestmeni   ja   kandunud   üle   sellel   asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss   suundub   teonärvilt   kuulmismeele   tsentraalseid   teidi   pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 372) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Meelesüsteemi   sensorid   võtavad   vastu   ärritusi   ja   muudavad   ärritaja energia   sensoripotentsiaaliks.   Sensoripotentsiaal   põhjustab   sensoriga ühenduses   olevates   närvikiududes   aktsioonipotentsiaalide   tekke. Aktsioonipotentsiaalid   juhitakse   aferentsete   juhteteede   kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 373) a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill   →   Vikerkest,   c)   Kepikeste   ja   kolvikeste,   bipolaarsete   ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 374) Silmalääts   murrab   pupilli   kaudu   silma   tunginud   valguskiiri   nii,   et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 375) a)   cavum   tympani   →   Trummiõõs,   b)   tuba   auditiva   →   Kuulmetõri,   c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 376) Kuidas   nimetatakse   keele   eesosal   paiknevad   näsasid,   mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 377) Milline alltoodud väidetest on väär? Maitsepung ulatub keele pinnale. 378) a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem →   Emmetroopia,   c)   Silmaläätse   optilise   tugevuse   reguleerimine   → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva   võime   mõõtühik   →   Dioptria,   f)   Valguse   transleerimine närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks  → Fototransduktsioon 379) Kas   alltoodud   tekstilõik   on   tervikuna   tõene   või   väär? "Kolvikesed   on   kohastunud   valgusärrituse   ja   värvuste   vastuvõtmiseks. Kepikesed   talitlevad   hämara   valguse   korral.   Kepikestes   ja   kolvikestes


valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja - taju." TÕENE 380) Kas   alltoodud   tekstilõik   haistmismeele   kohta   on   tervikuna   tõene   või väär? "Haistmisrakud   paiknevad   haistmisepiteelis   koos   tugirakkude   ja haistmisnäärmetega.   Haistmisraku   perifeerne   jätke,   mis   ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste   ehk   tsiilidega.   Lõhnaained   satuvad   haistmisregiooni limaskestast   haistmisraku   karvakestesse   difusiooni   teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud   ained   suudavad   esile   kutsuda   haistmisrakkude   erutuse. Haistmisraku   tsentraalne   jätke   põimub   teiste   samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 381) Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)? (pilt) Tasakaalumeel 382) a)   Kuulmis-,   tasakaalu-   ja   kompimismeele   ning   siseelundite rõhutundlikud   sensorid     →   Mehhanosensorid,   b)   Siseelundites   ja hüpotalamuses   koevedelike   osmootse   rõhu   muutustele   reageerivad sensorid     →   Osmosensorid,   c)   Nahas,   limaskestades   ja   siseelundites temperatuurimuutustele   reageerivad   sensorid     →   Termosensorid,   d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid   → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele   ning   siseelundite   keemiliste   ainete   kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid  → Kemosensorid 383) Millised   alltoodud   retseptoritest   on   samaaegselt   nii   puute-   kui   ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 384) Epidermis   jääb   pärisnaha   peale.,   Epidermise   sarvkiht   (stratum corneum)   asub   kasvukihi   (stratum   germinativum)   peal.,   Epidermise sarvkiht   koosneb   sarvestunud   surnud   rakkude   kihtidest,   kasvukiht   aga mitmes   kihis   asetsevatest   elusatest   rakkudest.,   Pärisnaha   näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises,   kus   veresooni   pole.,   Küüned   koosnevad   tihedalt   üksteise


peal   asetsevatest   sarvestunud   rakkudest,   mis   sisaldavad   rohkesti keratiini.