lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS sutura sagitalis -NOOLÕMBLUS sutura lamboidea -LAMBDAÕMBLUS cavum cranii - calvaria - basis cranii - fossa cranii anterior, - media et posteror - foramen lacerum - foramen jugulare
m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - NAERULIHAS mm.auriculares -KÕRVALIHAS ????????vist mälumislihased m. masseter - MÄLUR m. pterygoideus medialis -KESKMINE TIIBLIHAS m. temporalis -OIMULIHAS m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased
põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja inferior igemed lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n. abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk) n mylohyoideus (innerveerib suupõhja lihaseid- m mylohyoideus, m digastricus) kanalisisesed harud · N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele,
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased. Ülevaade üksilihastest. Pea piirkonna lihased. Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma: - Suupõhja lihased - Mälumislihased - Miimilised lihased 1. Suupõhja lihased: M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o
colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu sompudeserv alveolaarserv Lõuatsilihas - m. mentalis Ülalõuaköber, alalõualuu Alamokk Lõuatsipiirkonna naha pingutamine varesenokkjätke ja kurrustamine Alamokalangetaja - m. depressor Alamoka langetamine ja
i: proksimaalse faalanksi põhimik Väikesõrme lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi -> kinnitub 5. Metakarpaallluu mediaalsele servale Musculus flexor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus abductor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior
lateraalsele Õlavöötme lihased Lõuatsilihas Deltalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. mentalis Alumiste lõike- Lõuatsi nahk Tõstab lõuatsi m. deltoideus Õlanukk, Õlavarreluu Eemaldab ja nahka ja abaluuhari, deltalihasmine käsivart kuni silmahammaste alahuult rangluu köpus 70° võrra,
happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M. depressor mandibula linea alahuul -langetab alahuult + eversioon labii inferioris obliqua -viib alahuule lateraalsele M. mentalis mandibula lõug -kortsutab lõua nahka -alahuule surumine+ eversioon M. orbicularis limaskesta ja naha vahel -sulgeb suud oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale Mälumislihased
a) N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht b) Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
