fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel
discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad
brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v
- ventraaljuured kuuluvad XII kraniaalnärvile Väädid - ventraalväät laieneb ja tungib esile kui püramiid – pyramis (A6) - külgväädi ülaosas on ovoidne välje – oliiv – oliva (A7) - dorsaalväät laieneb ja moodustab: tuberculum gracile (B8) tuberculum cuneatum (B9) - tuberculumid ja oliiv on tingitud samanimelistest tuumadest - dorsaal- ja külgväädi osaliseks jätkuks on alumine väikeajujalake – pedunculus cerebellaris inferior (B10) Siseehitus: dorsaal- ja ventraalosa DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem - hallaine on valgeaine poolt jaotatud osadeks, mille piirid on kohati ebaselged Spinaalnärvide tuumad - nucleus gracilis (C11) - nucleus cuneatus (C12) - nucleus cuneatus accessorius (C13) - paiknevad dorsaalväädis ja võtavad vastu kere- ja jäsemepiirkonna liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14)
- mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON ★ Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE juurde või teistele närvirakkudele - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss,
); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i
sisenemist sinna. Peene puutetundlikkusega seotud juhteteed kulgevad seljaajus samal poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju.
Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
